Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Joseph Rutherford djuntu ku otus irmon duránti un vizita pa Europa

1920 — Dja pasa 100 anu

1920 — Dja pasa 100 anu

NA KOMÉSU di anu 1920, povu di Jeová staba txeu animadu ku trabadju ki es ta ben fazeba. Pur isu, es skodje kel testu di anu li: ‘SINHOR é nha forsa i nha kántiku.’ — Sal. 118:14, Traduson di Rei Jaime.

Jeová da kes pregador zelozu txeu forsa. Duránti kel anu, nunbru di kes kolpurtor, ô pionerus, omenta di 225 pa 350. I pa primeru bês, más di 8 mil trabadjador, ô publikador, manda ses rilatóriu pa sédi mundial. Jeová abênsua kes irmon i es tevi rezultadus ki nen es ka sta speraba.

ES MOSTRA TXEU ZELU

Na dia 21 di marsu di 1920, Joseph Rutherford, ki ta organizaba trabadju di Studantis di Bíblia na kel ténpu, faze un diskursu ku téma: “Milhons ki sta vive gósi ka ta móre nunka más”. Kes Studanti di Bíblia faze tudu kel ki es pode pa konvida tudu kes algen ki mostra interesi. Es luga un di kes salon más grandi na sidadi di Nova York i es distribui uns 320 mil konviti.

Avizu na jornal sobri diskursu “Milhons ki sta vive gósi ka ta móre nunka más”

Kes algen ki ba sisti, éra mutu más di ki kel ki es sta ta speraba. Más di 5 mil lugar na kel salon staba okupadu, i uns 7 mil algen ka konsigi entra. Revista Tori di Vijia (na inglês) fla ma kel-la foi “un di kes midjór runion ki Studantis Internasional di Bíblia dja fazeba”.

Kes Studanti di Bíblia fika txeu konxedu kantu es prega ma “milhons ki sta vive gósi ka ta móre nunka más”. Na kel ténpu, es ka ta ntendeba ma mensaji di Reinu tinha ki txigaba na mutu más algen inda. Má simé, es éra zelozu. Ida Olmstead, ki kumesa ta sisti runion na anu 1902, fla: “Nu sabia ma staba txeu benson guardadu pa tudu algen. Pur isu, nunka nu ka dexa di pâpia di notísia sábi ku kes algen ki nu ta atxaba na pregason.”

TA INPRIMI NOS PUBLIKASONS

Irmons di Betel kumesa ta inprimi alguns publikason, asi pa ka faltaba kumida spritual. Es kunpra mákinas di faze inpreson i es monta-s na un prédiu ki es renda na Avenida Myrtle, pórta 35. El ta fikaba pértu di Betel na Brooklyn, Nova York.

Leo Pelle i Walter Kessler bai trabadja na Betel na janeru di 1920. Walter ta lenbra: “Kantu nu txiga, enkaregadu djobe-nu i el fla: ‘Inda sta falta un óra i meia pa almosu.’ Nton, el pô-nu na trabadju kel óra. El manda-nu ba panha alguns kaxa di livru ki staba na kávi.”

Leo konta kuzê ki kontise na kel otu dia: “Nos trabadju éra lababa paredi di primeru andar di kel prédiu. Kel-li éra trabadju más suju ki dja N fazeba. Má éra óbra di Sinhor, i éra kel-la ki ta nportaba.”

Inpresora ki uzadu pa inprimi revista Tori di Vijia

Déntu di alguns simana, revista Tori di Vijia kumesa ta ser inprimidu pa irmons zelozu. Uns 60 mil kópia di revista Tori di Vijia di 1 di febreru di 1920 inprimidu na kel inpresora, ki ta fikaba na sugundu andar. Timenti kel-li sta ta kontiseba, la na kávi, irmons arma un otu inpresora. Tanbê revista A Idade de Ouro kumesa ta inprimidu la. Primeru ki inprimidu, foi kel di 14 di abril di 1920. Fika klaru ma Jeová staba ta abênsua sforsu di kes irmon trabadjador.

“Éra trabadju di Sinhor, i éra kel-la ki ta nportaba.”

‘NU MORA NA PAS’

Povu lial di Jeová staba ta prega otu bês ku zelu i unidu. Má, duránti kel ténpu konplikadu entri anu 1917 ti 1919, alguns Studanti di Bíblia bandona organizason. Kuzê ki fazedu pa djuda-s?

Revista Tori di Vijia di 1 di abril di 1920, na inglês, tinha un artigu ku téma: “Nu mora na pas”. Un párti di es artigu ta fazeba es pididu ku amor: ‘Nu ten sertéza ma tudu kes ki ten spritu di Sinhor sta dispostu na skese kes kuza ki fika pa tras, na mora djuntu i unidu, i aji sima un korpu sô.’

Kes palavra ku amor, toka korason di txeu algen. Un kazal skrebe: ‘Nu seta ma fika paradu duránti más di un anu, timenti otus ta fazeba trabadju di pregason, ka éra un kuza dretu. Nu ta spéra ma nunka nu ka ta disvia otu bês.’ Kes irmon ki volta pa organizason tinha txeu trabadju pa frenti.

DISTRIBUISON DI “ZG”

Na dia 21 di junhu di 1920, kes Studanti di Bíblia kumesa un grandi kanpanha pa distribui “ZG”, ki éra kel livru O Mistério Consumado, * má ku kapa móli. Kantu kel livru proibidu na anu 1918, fika un monti di livru guardadu.

Konvidadu kolpurtoris i tudu publikadoris pa partisipa na kel kanpanha. ‘Tudu publikadoris batizadu ki ta pode partisipa debe faze-l di livri vontadi.’ Irmons kria un frazi pa insentiva publikadoris pa poi kel kanpanha di distribuison di livru na primeru lugar. Edmund Hooper ta lenbra ma na kel kanpanha, txeu irmon trabadja na pregason di kaza en kaza pa primeru bês. Tanbê el fla: “Nu kumesa ta ntende dretu modi ki trabadju ta ben spadjaba pa lugaris ki nen nu ka ta imajinaba.”

TA TORNA ORGANIZA TRABADJU NA EUROPA

Duránti kel Primeru Géra na Mundu Interu, fika difísil dimás di pâpia ku kes Studanti di Bíblia na otus país. Pur isu, irmon Rutherford krê nkorajaba kes irmon i torna organizaba trabadju di pregason. Nton, na dia 12 di agostu di 1920, el ku más kuatu irmon faze un viaji kunpridu pa alguns país di Europa i di Orienti Médiu.

Irmon Rutherford na Ijitu

Kantu Rutherford vizita Gran-Britanha, kes Studanti di Bíblia faze três kongrésu la i 12 runion pa públiku. Uns 50 mil algen ba sisti. Revista Tori di Vijia faze un rezumu di kel vizita: “Kes irmon fika nkorajadu i animadu. Es pasa ténpu ku kunpanheru i es trabadja djuntu, i txeu korason ki staba tristi fika kontenti.” Na Paris, irmon Rutherford torna faze kel diskursu “Milhons ki sta vive gósi ka ta móre nunka más”. Kantu diskursu kumesa, kel lugar staba xeiu. Dipôs, uns 300 algen pidi más informason.

Kartás ta aviza diskursu ki fazedu na Royal Albert Hall, na Londris

Na kes otu simana, Rutherford i se kunpanherus di viaji vizita Atenas, Kairu i Jiruzalen. Dja ki es atxa txeu algen ki mostra interesi na verdadi, Rutherford abri un skritóriu di publikasons na sidadi di Ramalan, ki ta fika pértu di Jiruzalen. Lógu dipôs, el volta pa Europa, i el abri Skritóriu Sentral di Europa i el ranja manera pa publikasons inprimidu la.

TA PÂPIA DI UN INJUSTISA

Na setenbru di 1920, kes Studanti di Bíblia lansa nunbru 27 di revista A Idade de Ouro. Kel revista spesial pâpia di kes pirsigison ki Studantis di Bíblia sufreba, na anu 1918. Kel inpresora, ki dja nu papiaba di el, trabadja dia ku noti pa inprimi más di 4 milhon di kópia di kel revista.

Fotu di Emma Martin na arkivu di pulísia

Leitoris di kel revista fika ta sabe di kuzê ki kontise ku irman Emma Martin. El éra kolpurtora na San Bernardinu, na Kalifórnia. Na dia 17 di marsu di 1918, el ku más três irmon, Edward Hamm, Edward Sonnenburg i Ernest Stevens, ba sistiba un runion pikinoti ku kes Studanti di Bíblia.

Má un ómi ki bai sisti, ka staba la pa prende di Bíblia. Dipôs, el mê el konfesa: ‘N bai kel runion pamodi gentis di govérnu ki manda-m. N bai la ku obijetivu di atxa próvas.’ I el atxa kel “próva” ki el staba ta djobe: un kópia di livru O mistério Consumado. Alguns dia dipôs, kel irman Emma djuntu ku kes três irmon podu prézu i es akuzadu di viola lei, pamodi es staba ta distribui kel livru ki proibidu.

Emma ku se amigus, kulpadu i es dadu três anu di kadia. Na dia 17 di maiu di 1920, dipôs di pidi tribunal txeu bês pa muda ses disizon, es bai prézu. Má, lógu ses situason ta ben mudaba pa midjór.

Na dia 20 di junhu di 1920, irmon Rutherford pâpia di kel asuntu li na un kongrésu na San Fransisku. Kes algen ki staba ta sisti, fika xatiadu ku kel injustisa i es konkorda pa manda prizidenti di Mérka un mensaji. Kel mensaji ta flaba: ‘Nu ta atxa ma kel senténsa ki sinhora Emma Martin dadu i kel akuzason ma el viola lei é un injustisa. Kes autoridadi uza ses puder pa prujudika sinhora Emma Martin i dipôs es ranja un manera di pô-l na kadia. Kel-li éra un kuza ki ka ta fazedu.’

Na kel otu dia, prizidenti Woodrow Wilson manda pa anula kel óra kes senténsa ki irman Emma Martin ku kes otu três irmon dadu. Nton kel prizon injustu kaba.

Na fin di anu 1920, kes Studanti di Bíblia tinha txeu motivu pa staba kontenti. Trabadju na sédi mundial kontinua ta fika más txeu, i kes kriston verdaderu staba mutu más okupadu inda, ta prega ma Reinu di Deus é úniku soluson pa prublémas di mundu. (Mat. 24:14) Kel otu anu, na 1921, ta sérba un anu mutu más midjór pa pâpia di kes verdadi di Reinu.

^ par. 18 Kel livru O mistério Consumado éra kel sétimu volumi di Estudo das Escrituras. Kel verson ki tinha kapa móli txomadu di “ZG”. El inprimidu na lugar di revista Tori di Vijia di Sion di 1 di marsu di 1918. Kel “Z” éra pamodi téma di kel revista na inglês ta kumesaba ku létra Z. I kel “G” éra pamodi kel livru éra volumi nunbru 7, i G é létra nunbru 7 di alfabétu na inglês.