Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Filís é kes algen ki ta sirbi ‘kel Deus filís’

Filís é kes algen ki ta sirbi ‘kel Deus filís’

‘Filís é kel povu ki se Deus é Jeová!’ — SALMO 144:15.

KÁNTIKUS: 44, 125

1. Pamodi ki Tistimunhas di Jeová é un povu filís? (Odja fotu na komésu di studu.)

TISTIMUNHAS DI JEOVÁ é un povu txeu filís. Na ses runions, na asenbleias ô si es faze un konvíviu, ses konbérsu é animadu i es ta ri ku kunpanheru. Pamodi ki es é txeu filís? Pamodi es konxe Jeová ki é kel ‘Deus filís’, es ta adora-l i es ta sforsa pa imita-l. (1 Tim. 1:11; Sal. 16:11) Jeová é Fonti di filisidadi. El krê pa nu ser filís i el ta da-nu txeu motivu pa nu ser filís. — Deut. 12:7; Ecl. 3:12, 13.

2, 3. (a) Kuzê ki siginifika ser filís? (b) Pamodi ki alvês é difísil ser filís?

2 I bo? Abo é un algen filís? Modi ki bu pode ser un algen más filís? Ser filís siginifika xinti dretu ku bu kabésa, sta kontenti ku bu vida ô xinti txeu alegria. Bíblia ta mostra ma un algen sô pode ser filís di verdadi si el ten un amizadi fórti ku Jeová. Má, na mundu ki nu sta vive oji é difísil ser filís. Pamodi?

3 É difísil fla ma nos é filís óras ki nu sta pasa pa prublémas konplikadu ki pode tra-nu nos alegria. Pur izénplu, óras ki móre un algen ki nu ta ama, óras ki un amigu ô un família dizasosiadu, óras ki kontise divórsiu ô óras ki nu perde trabadju. Tanbê é difísil ser filís óras ki nu ta mora na un kaza ki es ta sta sô na géra, óras ki nos kolégas di trabadju ô di skóla ta faze-nu trósa, ô óras ki nu ta pirsigidu ô podu na kadia pamodi nu ta sirbi Jeová. Ten kes ki ta lida ku duénsa, prublémas gravi di saúdi ô depreson. Má simé, lenbra ma Jizus Kristu ki é ‘filís i úniku Sinhor Poderozu’, ta konsola pesoas ku amor i el ta djuda-s ser filís. (1 Tim. 6:15; Mat. 11:28-30) Na kel diskursu ki Jizus faze na monti, el pâpia di alguns kualidadi ki pode djuda-nu ser filís mésmu ku prublémas na es mundu di Satanás.

PA NU SER FILÍS NU MESTE TEN UN AMIZADI FÓRTI KU JEOVÁ

4, 5. Kuzê ki nu pode faze pa nu ser filís i kontinua filís?

4 Kel primeru kuza ki Jizus pâpia di el na kel diskursu na monti, é txeu inportanti. El fla: ‘Filís é kes ki ten konsénsia ma es ten nisisidadi spritual, pamodi Reinu di Séu é di ses.’ (Mat. 5:3) Si nu ten konsénsia di nos nisisidadi spritual nu ta rekonhise ma nu meste konxe Deus, nu meste se ajuda i orientason. Modi ki nu ta mostra kel-li? Óras ki nu ta studa Bíblia, faze kel ki Deus ta manda i poi nos adorason pa Jeová na primeru lugar. Nu ta ser filís si nu faze kes kuza li. Nos fé na promésas di Deus pa futuru ta fika más fórti. I óras ki nu pasa pa prublémas ‘kel speransa filís’ ta djuda-nu aguenta firmi. — Tito 2:13.

5 Ka ta nporta kuzê ki pode kontise ku nos, nu pode ser filís si nu kontinua ta ten un amizadi fórti ku Jeová. Apóstlu Polu skrebe: ‘Nhos fika kontenti sénpri na Sinhor [Jeová]. N ta torna fla: Nhos fika kontenti!’ (Fil. 4:4) Pa nu ten un amizadi fórti ku Jeová, nu meste ten se sabedoria. Palavra di Deus ta fla: ‘Filís é kel ómi ki atxa sabedoria i kel ómi ki ten kapasidadi di pensa. El é arvi di vida pa kes ki ta pega na el, i kes ki ta pega riju na el ta txomadu di filís.’ — Prov. 3:13, 18.

6. Kuzê más ki nu meste faze pa nu ser filís?

6 Má pa nu kontinua filís, nu meste faze sima nu prende na Bíblia. Sô lé Bíblia ka ta txiga. Jizus fla: ‘Si nhos sabe kes kuza li, nhos ta ser filís si nhos faze-s.’ (João 13:17; Tiago 1:25.) Kel-li é inportanti si nu krê kuida di nos amizadi ku Jeová i pa nu kontinua filís. Má, modi ki nu pode ser filís si ten txeu kuza ki pode tra-nu nos alegria? Nu ben odja kuzê más ki Jizus fla na kel diskursu na monti.

KUALIDADIS KI TA DJUDA-NU SER FILÍS

7. Modi ki kes algen ki sta ta txora pode ser filís?

7 ‘Filís é kes ki sta ta txora, pamodi es ta ben konsoladu.’ (Mat. 5:4) Talvês nu pode pergunta nos kabésa: ‘Modi ki un algen ki sta txora pode ser filís?’ Jizus ka staba ta pâpia di tudu algen ki ta txora. Mésmu kes algen mau ta lamenta óras ki es ta pasa pa prublémas difísil pamodi nu sta vive na ‘ténpu di fin, difísil di aguenta.’ (2 Tim. 3:1) Má es ta pensa sô na ses kabésa i es ka krê sabe di Jeová. Pur isu, es ka ta pode ser filís. Nton Jizus staba ta pâpia di kes algen ki sabe ma es meste di ajuda di Deus i se orientason. Es ta fika tristi óras ki es ta odja txeu algen ta nega Deus i ta faze kuzas mariadu. Tanbê es ta rekonhise ma es é pekador i es odja kuzas kasábi ta kontise na mundu pamodi pekadu. Jeová ta repara kes algen ki ten bon korason i ki sta ta txora. El ta uza se Palavra pa konsola-s i djuda-s ten un speransa di vive pa tudu ténpu. — Ezequiel 5:11; 9:4.

8. Modi ki brandura ta djuda-nu ser un algen más filís?

8 Filís é kes ki é brandu, pamodi es ta ben erda Téra.’ (Mat. 5:5) Modi ki brandura pode djuda algen ser filís? Txeu algen antis di konxe verdadi éra mal idukadu, konfuzéntu i violéntu. Má kantu es prende verdadi es muda ses vida i es bisti di ‘kel novu manera di ser’. Gósi es ta konsigi mostra ‘konpaxon, bondadi, umildadi, brandura i paxénxa.’ (Col. 3:9-12) Pur isu, es ten pas, bon amizadi ku otus i es é filís. Tanbê, Palavra di Deus ta promete ma kes algen li ‘ta ben toma kónta di Téra.’ — Sal. 37:8-10, 29.

9. (a) Di ki manera kes algen brandu ‘ta ben erda Téra’? (b) Pamodi ki ‘kes ki tene fómi i sedi di justisa’ pode ser filís?

9 Kuzê ki Jizus krê flaba kantu el fla ma kes algen brandu ta ben erda Téra? Kes skodjedu ku spritu santu ta ben erda Téra, óras ki es bira reis i saserdótis i es kumesa ta governa Téra. (Apo. 20:6) Milhons di kes otu ki ka ten speransa di bai pa Séu, ta ben erda Téra óras ki es ben vive na el pa tudu ténpu. Es ta ben bira perfetu, es ta ten pas i filisidadi. Kes skodjedu ku spritu santu i kes otu ovelha é filís pamodi es ‘tene fómi i sedi di justisa’. (Mat. 5:6) Na futuru, es ka ta ben xinti fómi nen sedi di justisa pamodi Deus ta ben kaba ku tudu maldadi. (2 Ped. 3:13) Óras ki kel-li kontise, kes algen justu ta ser filís i nunka más es ka ta ben odja kes kuza mariadu ki kes algen mau ta faze. — Sal. 37:17.

10. Kuzê ki siginifika mizerikórdia?

10 ‘Filís é kes ki ten mizerikórdia, pamodi es ta tratadu ku mizerikórdia.’ (Mat. 5:7) Mizerikórdia siginifika ten amor, konpaxon i xinti péna di kes algen ki sta sufri. Má mizerikórdia é más di ki sô un sentimentu. Bíblia ta inxina-nu ma mizerikórdia é óras ki nu ta faze algun kuza pa djuda otus.

11. Kuzê ki stória di kel bon samaritanu ta inxina-nu sobri mizerikórdia?

11 Lúkas 10:30-37 (BPK ). Stória ki Jizus konta ta inxina-nu un bon lison sobri modi ki nu pode mostra mizerikórdia. Kel samaritanu djuda kel ómi pamodi el xinti dór i txeu péna di el. Dipôs ki Jizus kaba di konta kel stória, el fla: ‘Bai i bu faze sima kel samaritanu faze.’ Nton nu pode pergunta nos kabésa: ‘N sta ta faze pa otus algen sima kel samaritanu faze? Kuzê más ki N pode faze pa N djuda-s? Pur izénplu, na nha kongregason N pode djuda un algen di idadi, un viúva ô un jóven ki se pai ô se mai ka ta sirbi Jeová? N pode ‘konsola kes ki sta deprimidu’?’ — 1 Tes. 5:14; Tia. 1:27.

Nu pode ser más filís si nu sforsa pa nu faze algun kuza pa otus (Odja parágrafu 12.)

12. Pamodi ki nos é filís óras ki nu ta mostra mizerikórdia pa otus?

12 Pamodi ki mostra mizerikórdia ta pô-nu ser filís? Óras ki nu faze si, nu sta ta da kel ki nu ten, i Jizus fla ma ken ki ta da é filís. Tanbê nu sabe ma Jeová ta fika kontenti ku nos. (Atos 20:35; Hebreus 13:16.) Rei Davidi fla sobri ken ki ta mostra mizerikórdia: ‘Jeová ta ben proteje-l i ta guarda se vida. El ta ben txomadu filís na Téra’. (Sal. 41:1, 2) Si nu mostra mizerikórdia i konpaxon pa otus algen, nos tanbê nu ta ben resebe mizerikórdia di Jeová i ser filís pa tudu ténpu. — Tia. 2:13.

‘KES DI KORASON LINPU’ É FILÍS

13, 14. Pamodi ki kes algen di ‘korason linpu’ é filís?

13 Jizus fla: ‘Filís é kes di korason linpu, pamodi es ta ben odja Deus.’ (Mat. 5:8) Algen ki ten korason linpu, ta pensa i ta krê kes kuza ki Deus ta atxa ma é linpu. Kel-li é txeu inportanti si nu krê pa Jeová seta nos adorason. — 2 Coríntios 4:2; 1 Tim. 1:5.

14 Kes algen ki ten korason linpu, pode ten un amizadi fórti ku Jeová. El fla: ‘Filís é kes ki laba ses ropa kunpridu’. (Apo. 22:14) Kuzê ki siginifika ‘laba ses ropa kunpridu’? Pa kes kriston skodjedu ku spritu santu, kel-li siginifika ma es é linpu pa Jeová. Pur isu, es ta ben ganha vida ki ka ta kaba na Séu i es ta ser filís pa tudu ténpu. Pa kes monti di algen ki ten speransa di ben vive na Téra, siginifika ma es é amigus di Jeová i el ta atxa ma es é justu. Bíblia ta fla ma désdi gósi, ‘es sta ta laba ses ropa kunpridu i es sta ta bira-l branku na sangi di Korderu’. — Apo. 7:9, 13, 14.

15, 16. Modi ki kes algen di korason linpu ta ‘odja Deus’?

15 Jeová fla: ‘Ninhun ómi ka pode odja-m i kontinua bibu.’ (Êxo. 33:20) Nton, modi ki kes algen di korason linpu pode ‘odja Deus’? Kel palavra gregu ki traduzidu pa ‘odja’ pode siginifika “imajina, ntende, sabe”. Nton ‘odja Deus’ siginifika ntende ken ki el é i ama se kualidadis. (Efé. 1:18) Jizus imita ku perfeson kualdadis di Deus, pur isu el fla: ‘Kenha ki odja-m, dja odja nha Pai tanbê.’ — João 14:7-9.

16 Alén di nu konxe kualidadis di Deus, nu pode ‘odja Deus’ óras ki nu ta xinti se ajuda na nos vida. (Jó 42:5) Tanbê, nu pode uza nos ‘odju di korason’, pa mante konsentradu na bensons ki Jeová ta da pa kes algen ki sta mante linpu i lial pa el. I kes kriston skodjedu ku spritu santu, ta ben odja Jeová ku ses própi odju, óras ki es resusitadu pa ba vive na Séu. — 1 João 3:2.

NU PODE SER FILÍS SIKRÊ KU PRUBLÉMAS

17. Pamodi ki kes algen ki ta sforsa pa poi pas é más filís?

17 Tanbê Jizus fla: ‘Filís é kes ki ta poi pas’. (Mat. 5:9) Nu pode ser más filís, óras ki nu ta sforsa pa sta na pas ku otus. Disiplu Tiagu skrebe: ‘Kel frutu di justisa ta simiadu na situason di pas pa kes ki ta poi pas.’ (Tia. 3:18) Si bu tene algun prubléma ku algen di bu família ô na kongregason, pidi Jeová na orason pa djuda-u ser un algen ki ta poi pas. Jeová ta da-u se spritu santu pa djuda-u mostra kualidadis ki el gosta i el ta djuda-u ser filís. Jizus mostra ma é inportanti nu faze nos párti pa mante pas. El fla: ‘Si bu leba bu oférta pa poi na altar, i la, bu lenbra ma bu irmon tene algun kuza kóntra bo, dexa bu oférta frenti di altar i bai. Primeru faze pas ku bu irmon i dipôs volta i oferese bu oférta.’ — Mat. 5:23, 24.

18, 19. Pamodi ki kristons pode xinti filís mésmu óras ki es ta pirsigidu?

18 ‘Nhos é filís óras ki pesoas insulta nhos, pirsigi nhos i ta konta mintira, ta fla tudu tipu di kuzas mariadu kóntra nhos, pamodi mi.’ Kuzê ki Jizus krê flaba? El splika: ‘Nhos fika kontenti i nhos fika xeiu di alegria, pamodi nhos rekonpénsa é grandi na Séu; pamodi dja es pirsigiba kes proféta ki vive antis di nhos.’ (Mat. 5:11, 12) Kantu kes apóstlu sotadu i es mandadu para di prega, ‘es sai di tribunal kontenti’. É klaru ki es ka staba kontenti pamodi es sotadu. Má, ‘pamodi es atxadu meresedor di pasa vergónha pamodi nómi di Jizus.’ — Atus 5:41, BPK.

19 Oji tanbê, povu di Jeová ta aguenta ku alegria, óras ki es ta pasa pa prublémas ô pirsigison, pamodi es ta faze vontadi di Jeová. (Lé Tiago 1:2-4.) Sima kes apóstlu, nu ka ta fika kontenti óras ki nu ta sufri ô pirsigidu. Má si nu kontinua fiel pa Jeová, el ta da-nu koraji ki nu meste pa aguenta. Odja kuzê ki kontise ku Henryk Dornik i se irmon. Na agostu di 1944, es mandadu pa kanpu di konsentrason. Kes ki tinha autoridadi fla-s: “Bu ka ta konsigi konvense-s di faze nada. Es gosta di sufrimentu.” Irmon Dornik fla: “N ka krê sufreba, má kel sufrimentu da-m koraji i N fika kontenti ku nha kabésa pamodi N prova nha lialdadi pa Jeová. I kel-li da-m txeu alegria.” Tanbê el fla: “N faze txeu orason ki djuda-m ser más amigu di Jeová, i el prova ser un algen ki sénpri N pode konta ku el.”

20. Pamodi ki nu ta ser filís si nu sirbi ‘kel Deus filís’?

20 Óras ki Jeová ‘kel Deus filís’ sta kontenti ku nos, nu pode ser filís mésmu óras ki nu ta pasa pa pirsigison, nos família sta kóntra nos, duénsa ô bedjisa. (1 Tim. 1:11) Tanbê nu pode ser más filís inda, pamodi nu ten sertéza ma promésa di kel Deus ‘ki ka pode konta mintira’ ta ben kunpri. (Tito 1:2 ) Óras ki Jeová ben kunpri se promésas, nunka más nu ka ta lenbra di prublémas ki nu ten gósi. Na paraízu, Jeová ta ben abensua-nu di un manera ki nen nu ka ta konsigi imajina. I nu ta ben xinti un alegria ki nunka nu ka xintiba antis. Ti ki enfin, nu ta ben ten ‘txeu alegria ku txeu pas.’ — Sal. 37:11.