Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Mostra ma bu ta preokupa ku otus sima Jeová

Mostra ma bu ta preokupa ku otus sima Jeová

‘Filís é kel ki mostra ma el ta preokupa ku koitadu’. — SALMO 41:1.

KÁNTIKUS: 130, 107

1. Modi ki povu di Jeová ta mostra amor pa kunpanheru?

POVU di Jeová na mundu interu é un família. Ses marka prinsipal é amor. (1 João 4:16, 21 ) Alvês es ta faze txeu sakrifisiu pa kunpanheru. Má, txeu bês, es ta mostra amor na kuzas pikinoti. Pur izénplu, es ta pâpia di kuzas ki ta da koraji ô es ta trata otus ku amor. Óras ki nu ta mostra ma nu ta preokupa ku nos irmons, nu sta ta ‘imita Deus, sima fidjus ki el ta ama txeu’. — Efé. 5:1.

2. Modi ki Jizus mostra amor sima Jeová?

2 Jizus imita se Pai di un manera perfetu. Sénpri el ta trataba otus ku bondadi. Jizus fla: ‘Nhos ben pa mi, nhos tudu ki sta trabadja duru i ki sta kansadu, i N ta anima nhos, pamodi mi é mansu i umildi di korason’. (Mat. 11:28, 29) Si nu mostra ma nu ta ‘preokupa ku koitadus’, sima Jizus, nu ta agrada Jeová i nu ta fika más filís. (Sal. 41:1) Gósi, nu sta ben odja modi ki nu pode mostra preokupason na família, na kongregason i na pregason.

NA FAMÍLIA

3. Modi ki un maridu pode mostra ma el ta ntende i ma el ta preokupa ku se mudjer? (Odja fotus na komésu di studu.)

3 Maridus debe da un bon izénplu na mostra ma es ta preokupa ku ses família. (Efé. 5:25; 6:4) Bíblia ta fla ma maridu debe kontinua ta mora ku se mudjer ‘di akordu ku konhisimentu’. Kes palavra li tanbê pode traduzidu pa: ‘mostra ma el ta preokupa ku el; ma el ta ntende-l’. (1 Ped. 3:7; nóta di rodapé) Pa un maridu mostra ma el ta preokupa ku se mudjer, el ten ki ntende-l. Pur izénplu, un maridu ki ta ntende se mudjer, el sabe ma es é diferenti na txeu kuza. Nbóra se mudjer é pa djuda-l, el é ka más midjór ki se mudjer. (Gén. 2:18) Asi, maridu ta preokupa ku sentimentus di se mudjer i el ta trata-l ku txeu ruspetu. Un mudjer na Kanadá fla sobri se maridu: “Sénpri el ta tenta ntende kuzê ki N sta xinti i nen el ka ta fla-m: ‘Bu ka debe xinti si.’ El ta obi-m ku atenson. I óras ki el meste djuda-m koriji nha manera di pensa sobri un asuntu, el ta faze-l ku amor.”

4. Modi ki maridu ta mostra ma el ta preokupa ku se mudjer óras ki el ta lida ku otus mudjer?

4 Un maridu ki ta preokupa ku sentimentus di se mudjer, nunka el ka ta mostra un interesi ki el ka debe pa otus mudjer. Tanbê el ka ta mostra kel tipu di interesi li na redi sosial nen el ka ta entra na kes site mariadu na internet. (Jó 31:1 ) Un maridu ta ser lial pa se mudjer, pamodi el ta ama-l, el ta ama Jeová i el ta ôdia kuzê ki é mau. — Salmo 19:14; 97:10.

5. Modi ki un mudjer pode mostra ma el ta preokupa ku se maridu?

5 Óras ki maridu ta imita izénplu di Jizus ki é se kabésa, é más faxi pa se mudjer ruspeta-l di korason. (Efé. 5:22-25, 33) Kel ruspetu li, ta djuda se mudjer tenta ntende sentimentus di se maridu i trata-l ku amor óras ki el sta txeu okupadu ta kuida di asuntus di kongregason ô óras ki el sta ku prublémas. Un maridu na Gran-Britanha fla: “Nha mudjer ta konsigi odja na nha konportamentu ma algun kuza sta inkomoda-m. Nton, si kel prubléma é algun kuza ki N pode fla-l, el ta spéra óra sértu di sigi kel konsedju ki sta na Provérbios 20:5 di ‘puxa pa fóra’ nhas sentimentu.”

6. Modi ki nos tudu nu pode djuda mininus mostra preokupason pa otus?

6 Óras ki maridu ku mudjer ta preokupa ku kunpanheru, es ta da ses fidju un bon izénplu. É pai ku mai ki debe inxina ses fidju modi ki es ta mostra preokupason pa otus algen. Pur izénplu, pai ku mai pode inxina ses fidju ma es ka debe kóre na Salon di Reinu. Na konvívius, es pode fla ses fidju pa dexa kes algen más grandi panha kumida primeru. Má tudu algen na kongregason pode djuda kes pai ku mai. Si un mininu faze algun bondadi, sima abri-nu pórta, nu pode ilojia-l pa kel ki el faze. Un ilojiu pode poi un mininu ta xinti sábi i ta djuda-l prende ma ‘é más sábi da di ki toma’. — Atus 20:35, BPK.

NA KONGREGASON

7. Modi ki Jizus mostra preokupason pa kel ómi surdu i kuzê ki nu pode prende?

7 Un dia, Jizus staba na zóna di Dekápolis i pesoas leba-l ‘un ómi surdu ki tinha prubléma na pâpia’. (Mar. 7:31-35) Jizus podia kuraba kel ómi na meiu di tudu kes algen, má ‘el leba-l apárti’ i el kura-l. Pamodi ki el faze si? Talvês Jizus repara ma kel ómi ka staba avóntadi na meiu di tudu kes algen. Pur isu, el kura-l lonji di kel monti di algen. É klaru ki nos nu ka ten puder di kura algen, má nu pode i nu debe preokupa ku nisisidadis i sentimentus di nos irmons. Apóstlu Polu skrebe: ‘Nu pensa na kunpanheru pa nu insentiva kunpanheru pa amor i pa bons óbra’. (Heb. 10:24) Jizus ntende modi ki kel ómi surdu staba ta xinti i el mostra preokupason pa el. El dexa un bon izénplu pa nos!

8, 9. Modi ki nu pode mostra preokupason pa kes algen di idadi i kes difisienti? (Da izénplus.)

8 Mostra ma bu ta preokupa ku kes algen di idadi i ku kes difisienti. Nu krê uza nos ténpu dretu na tudu kuza ki nu ta faze pa Jeová. Má Jizus ka fla ma se sigidoris ta sérba konxedu pa ses bon trabadju, má pa ses amor. (João 13:34, 35 ) Mésmu ki nu ten ki faze algun tipu di sakrifisiu, amor ta pô-nu djuda nos irmons ki dja sta grandi i kes difisienti pa sisti runion i prega notísias sábi. Kel ajuda ki nu ta da-s é txeu inportanti sikrê es ka ta konsigi faze txeu. (Mat. 13:23) Michael ki ta sta na karinhu di róda, el ta da txeu valor pa ajuda ki el ta resebe di se família i di irmons di se grupu pa pregason. El fla: “Pamodi ajuda ki es ta da-m, N ta konsigi sisti kuazi tudu runion i partisipa na pregason. N gosta txeu di tistimunhu pa públiku.”

9 Txeu Betel ta kuida di kes irmon ki dja sta di idadi i ki sta duenti. Pa mostra preokupason pa kes irmon fiel, kes ansion di Betel ta faze un prugrama pa kes irmon partisipa na pregason através di kartas ô pa tilifóni. Bill, un irmon di 86 anu, ta skrebe kartas pa kes algen na tiritóriu lonji. El fla: “Nu gosta txeu di priviléjiu ki nu ten di skrebe kartas.” Nancy, un irman di kuazi 90 anu, fla: “Pa mi, da tistimunhu pa karta é ka sô poi papel déntu nvelópi. Kel-li é un trabadju di pregason. Kes algen meste konxe verdadi!” Ethel, un irman di 97 anu, fla: “Xinti dór ta faze párti di nha vida. Alvês, ti troka ropa é difísil pa mi.” Má simé, el gosta di da tistimunhu pa tilifóni i el ten bons revizita. Barbara, un irman di 85 anu, fla: “Dja ki nha saúdi sta fraku, é difísil N partisipa na pregason di kaza en kaza. Má tistimunhu pa tilifóni ta da-m xansi pa N prega pa otus algen. Obrigadu, Jeová!” Na ménus di un anu, un grupu di irmons fiel na Betel i ki dja sta di idadi faze 1.228 óra na pregason, es skrebe 6.265 karta, es faze más di 2.000 xamada i es dexa 6.315 publikason! Di sertéza Jeová fika txeu kontenti ku tudu kel sforsu li! — Prov. 27:11.

10. Modi ki nu pode djuda nos irmons presta más atenson na runions?

10 Mostra preokupason pa irmons duránti runions. Si nu ta preokupa ku nos irmons, nu ta djuda-s presta más atenson na runions. Modi? Un manera é txiga antis di runion kumesa, asi nu ka ta distrai ningen. É klaru ki alvês ta kontise algun kuza ki nu ka sta speraba, ki pode atraza-nu. Má si nu ten ábitu di txiga atrazadu, talvês nu meste mostra más preokupason pa otus i faze algun mudansa. Nunka nu ka debe skese ma é Jeová ku Jizus ki ta konvida-nu pa runions. (Mat. 18:20) Pur isu, nu meste mostra-s ruspetu!

11. Pamodi ki kes ki ten algun párti na runion debe sigi kel orientason ki sta na 1 Coríntios 14:40 ?

11 Tanbê, nu ta mostra preokupason pa nos irmons óras ki nu ta sigi kel orientason li: ‘Pa tudu kuza fazedu dretu i na órdi.’ (1 Cor. 14:40) Kes irmon ki ten algun párti na runion ta sigi kel orientason li óras ki es ka ta pasa ténpu. Kel-li é un manera di mostra preokupason pa kel irmon ki ta ben faze párti dipôs di bo i tanbê pa kongregason. Talvês alguns irmon ta mora lonji, i es ta leba txeu ténpu pa txiga kaza. Otus ten ki toma karu pa es pode bai kaza. I tanbê ten kes ki ses maridu ô mudjer é ka Tistimunha di Jeová i ki ta spéra pa es txiga kaza na óra.

12. Pamodi ki ansions merese nos amor i ruspetu? (Djobe kuadru “ Mostra preokupason pa kes irmon ki ten responsabilidadi”.)

12 Ansions tanbê merese nos amor i ruspetu. Es ta trabadja duru pa kongregason i es ta faze ses midjór na pregason. (Lé 1 Tessalonicenses 5:12, 13.) Nu ten sertéza, ma bu ta da valor pa tudu kuza ki ansions ta faze pa bo. Nton, mostra kel-li óras ki bu ta obi ku es i óras ki bu ta apoia-s. Pamodi ‘es ta sta ta djobe nhos, sima kenha ki ta pididu kónta’. — Heb. 13:7, 17.

NA PREGASON

13. Kuzê ki nu pode prende na manera ki Jizus ta trataba pesoas?

13 Na un profesia sobri Jizus, Izaías fla: ‘El ka ta kebra ninhun kana ki sta piladu, nen el ka ta paga un pabiu ki inda sta ta bota fumu.’ (Isa. 42:3) Amor ki Jizus ta xintiba pa pesoas, ta djudaba el poba na ses lugar ô ntende ses sentimentu. Alguns algen staba dizanimadu sima un ‘kana piladu’ ô sima un ‘pabiu ki sta ta bota fumu’. Pur isu, Jizus tinha paxénxa i el ta trataba es ku bondadi. Ti mininus pikinoti ta gostaba di sta djuntu ku el. (Mar. 10:14) É klaru ki nu ka ta konsigi odja korason sima Jizus, i nen nu ka ta inxina sima el. Má nu pode mostra preokupason pa pesoas na nos tiritóriu, na manera ki nu ta pâpia ku es, sabe ki óra ki nu ta faze-l i ténpu ki nu ta ten na pâpia ku es.

14. Pamodi ki é inportanti nu pensa na manera ki nu ta pâpia ku pesoas?

14 Modi ki nu debe pâpia ku pesoas? Milhons di algen oji ta xinti ‘sfoladu i botadu di un ladu pa kel otu’ pamodi korupson i maldadi na nogósiu, na pulítika i na relijion. (Mat. 9:36) Pur isu, es ka ta kúnfia na ningen i es ka tene speransa. Nton, kuzas ki nu ta fla i nos manera di fla debe ser ku amor i ruspetu. Txeu algen ta krê obi nos mensaji ka sô pamodi kel ki nu sabe di Bíblia, má tanbê pamodi nu ta preokupa ku es di verdadi i nu ta ruspeta-s.

15. Di ki maneras nu pode mostra preokupason pa pesoas na pregason?

15 Pensa na alguns manera ki nu pode mostra preokupason pa pesoas na pregason. Pur izénplu, perguntas é un bon manera di inxina. Má nu debe faze-s ku bondadi i ruspetu. Un pioneru repara ma txeu algen na se tiritóriu é tímidu. Nton el ka ta faze-s ninhun pergunta ki ta pô-s ta xinti vergónha si es ka sabe respósta. Pur izénplu, el ka ta faze perguntas sima: ‘Bu sabe kal ki é nómi di Deus?’ ô ‘Bu sabe kuzê ki é Reinu di Deus?’ Má, el ta fla si: ‘N prende na Bíblia ma Deus ten un nómi. N pode mostra-u se nómi?’ É klaru ki kada lugar ten un kultura diferenti, nton kel manera li di prega pode ka sirbi na tudu tiritóriu. Má sénpri nu debe mostra preokupason i trata otus ku ruspetu. Pa kel-li, nu meste konxe dretu kes algen di nos tiritóriu.

16, 17. Modi ki nu pode mostra preokupason pa pesoas na tiritóriu óras ki nu disidi (a) ki óra ki nu debe vizita-s? (b) kantu ténpu ki nu debe fika?

16 Na ki óra ki nu debe vizita-s? Óras ki nu sta na pregason di kaza en kaza, pesoas ka ta sta ta spera-nu pamodi es ka konvida-nu. Pur isu, é bon nu vizita-s na un óra ki es ta pode pâpia ku nos. (Mat. 7:12) Pur izénplu, pesoas na bu tiritótiu ta gosta di labanta más tardi na fin di simana? Nton bu pode kumesa ta prega na rua, na tistimunhu pa públiku ô ta revizita kes algen ki bu sabe ma ta labanta sédu.

17 Kantu ténpu ki nu debe fika? Monti algen ten un vida txeu okupadu. Pur isu, nu debe ser brévi, prinsipalmenti na komésu. É midjór nu finda un konbérsu más sédu di ki fika txeu ténpu. (1 Cor. 9:20-23) Óras ki pesoas repara ma nu sabe ma es sta okupadu, es pode fika más avontádi pa seta un revizita. Si nu mostra kes kualidadi di frutu di spritu na pregason, nu sta ser ‘kolaboradoris di Deus.’ I nen nu ka sabe si Jeová ka pode uza-nu pa djuda un algen konxe verdadi. — 1 Cor. 3:6, 7, 9.

18. Ki bensons Jeová ta da pa kes algen ki ta mostra preokupason pa otus?

18 Di sertéza, bale péna sforsa pa mostra preokupason na família, na kongregason i na pregason. Si nu faze si, nu ta ten txeu benson gósi i na futuru. É sima Salmo 41:1, 2 ta fla: ‘Filís é kel ki mostra ma el ta preokupa ku koitadu; Jeová ta libra-l na dia di frónta. El ta ben txomadu filís na Téra’.