Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

Si nhos faze kes kuza li nhos ta ser filís

Si nhos faze kes kuza li nhos ta ser filís

‘Nha kumida é faze vontadi di kel ki manda-m i finda se trabadju.’ — JOÃO 4:34.

KÁNTIKUS: 80, 35

1. Modi ki nu pode fika sima algen di mundu?

PAMODI ki é difísil faze kel ki nu prende di Palavra di Deus? Un di kes motivu é pamodi nu meste ser umildi pa nu faze kel ki é dretu. É difísil mostra umildadi pamodi nu sta ta vive na ‘ténpu di fin’, na meiu di pesoas ‘ki ta ama sô ses kabésa, ta ama dinheru, konvensidus, orgulhozus’ i ‘diskontroladu’. (2 Tim. 3:1-3) Nu sabe ma kes tipu di atitudi li é ka dretu, pamodi el ta poi algen ta pensa sô na se kabésa. Má, dja bu kustuma xinti invéja di kes algen la, pamodi ta parse ma es é más filís? (Sal. 37:1; 73:3) Talvês nu pode pensa: ‘Bale péna poi interesi di otus algen na frenti di kel di meu? Si sénpri N ser umildi pesoas ta ruspeta-m?’ (Luc. 9:48) Si nu ka toma kuidadu, nu pode fika sima algen di mundu ta pensa sô na nos kabésa. Asi, nos amor pa nos irmons ta fika más fraku i alvês ta fika difísil pa otus algen sabe si nu ta sirbi Jeová. Má na Bíblia, nu ta atxa bons izénplu di sérvus di Deus ki éra umildi. Si nu imita ses izénplu, nu ta ten un vida más midjór.

2. Kuzê ki nu pode prende ku izénplu di kes sérvu fiel di Deus di ténpu antigu?

2 Si nu krê imita izénplu di kes sérvu di Deus di ténpu antigu, nu meste sabe kuzê ki es faze pa es ten bons rezultadu na vida. Modi ki es konsigi ten un amizadi fórti ku Deus? Kuzê ki djuda-s faze vontadi di Deus? Si nu studa ses izénplu i nu pensa na kel ki nu studa, nos fé ta fika más fórti.

SÔ KONHISIMENTU KA TA TXIGA

3, 4. (a) Modi ki Jeová ta inxina-nu? (b) Pamodi ki sô konhisimentu ka ta txiga pa nu ten un fé fórti?

3 Jeová ta trena-nu i el ta da-nu bons konsedju através di Bíblia, publikasons, jw.org, JW Broadcasting, runions i asenbleias. Má Jizus fla ma sô konhisimentu ka ta txiga. Na João 4:34 el fla: ‘Nha kumida é faze vontadi di kel ki manda-m i finda se trabadju.’

4 Pa Jizus, faze vontadi di Deus éra sima kumida. Sima un bon kumida ta pô-nu xinti sábi i ta da-nu forsa, faze vontadi di Deus ta djuda-nu xinti más animadu i ten un fé más fórti. Dja bu kustuma bai runion ô sai na pregason kansadu, má bu txiga kaza más kontenti i animadu?

5. Pamodi ki bale péna ten sabedoria?

5 Óras ki nu ta faze kel ki Deus ta pidi-nu, nu ta mostra ma nu ten sabedoria. (Sal. 107:43) Ta iziji sforsu pa ten sabedoria, má bale péna. Bíblia ta fla sobri sabedoria: ‘Ka ten nada ki bu ta krê ki ta konpara ku el. El é arvi di vida pa kes ki ta pega na el, i kes ki ta pega riju na el ta txomadu di filís.’ (Prov. 3:13-18) Jizus fla se disiplus: ‘Si nhos sabe kes kuza li, nhos ta ser filís si nhos faze-s.’ (João 13:17 ) Pa disiplus di Jizus kontinuaba filís, es tinha ki sigiba ensinus di Jizus i imitaba se izénplu. Sigi Jizus é ka un kuza ki nu ta faze sô un bês na vida, má el é un manera di vive.

6. Pamodi ki nu meste kontinua ta faze kel ki nu prende?

6 Oji tanbê, é txeu inportanti nu kontinua ta faze kel ki nu prende. Pensa na izénplu di un mekániku. El ten feraméntas, material di trabadju i konhisimentu. Má si el ka uza-s, el ka ta pode ser un bon mekániku. Sikrê dja ten txeu ténpu ki el é mekániku, el meste kontinua ta faze kel ki el prende, pa el pode ser un bon mekániku. Di mésmu manera, óras ki nu prende verdadi i nu faze sima nu prende, nu ta ser filís. Má, pa nu sta sénpri filís, nu meste kontinua ta faze kel ki Jeová ta inxina-nu, tudu dia.

7. Modi ki izénplu di sérvus fiel na ténpu antigu pode djuda-nu?

7 Na kel studu li, nu sta ben odja alguns situason ki pode mostra si nos é umildi ô nau. Nu ta ben odja izénplus di sérvus di Jeová di ténpu antigu, ki kontinua umildi na kes situason kuazi sima di nos. Má sô lé kes informason ka ta txiga. Nu meste pensa na es i dipôs faze sima nu prende.

NOS TUDU É IGUAL

8, 9. Modi ki Polu mostra umildadi na kel situason ki sta na Atus 14:8-15? (Odja dizenhu na komésu di studu.)

8 Deus krê ‘pa tudu tipu di algen salva i pa es ten un konhisimentu izatu di verdadi.’ (1 Tim. 2:4) Kuzê ki bu ta atxa di kes algen ki inda ka prende verdadi? Apóstlu Polu sénpri ta pregaba pa kes judeu, ki sabia algun kuza sobri Deus. Má tanbê, el ta pregaba pa kes algen ki ta adoraba otus deus. É pamodi kel-li, ki Polu pasa pa alguns situason ki poi se umildadi na próva.

9 Pur izénplu, na se primeru viaji misionáriu, Polu ku Barnabé bai pa Listra. Kes algen di Ikóniu, un povu ki ta moraba na Listra, trata-s sima si es éra algen ki tinha txeu puder. Es txoma Polu ku Barnabé di Zeus i Ermis, ki éra nómi di ses deus. Kuzê ki Polu ku Barnabé faze? Es fika kontenti? Ô es pensa: ‘Kel-li é nos pagamentu pa tudu kel pirsigison ki nu pasa na kes otu sidadi’? Es atxa ma ten kel fama la, ta djudaba es spadja kes notísia sábi? Klaru ki nau. Es fika xatiadu ti ki es ratxa ses ropa i es fla pa kes monti di algen: ‘Gentis pamodi ki nhos sta ta faze kes kuza li? Nos tanbê é ser umanu móda nhos’. — Atus 14:8-15, BPK.

10. Pamodi ki Polu ku Barnabé ka ta atxaba ma es éra más inportanti ki gentis di Ikóniu?

10 Kantu Polu fla ma es tanbê éra umanu, el staba ta fla ma es éra inperfetu. Má, el ka fla ma es ta adoraba deus falsu. Éra Deus ki manda-s pa kel trabadju misionáriu. (Atos 13:2 ) Es éra kristons skodjedu ku spritu santu i es tinha un speransa di ba vive na Séu. Má, kel-li ka pô-s ta xinti ma es éra más inportanti ki otus algen. Polu ku Barnabé sabia ma si kes algen di Ikóniu setaba mensaji di Reinu, es podia tinha kel mésmu speransa.

11. Modi ki nu pode ser umildi sima Polu óras ki nu ta prega?

11 Modi ki nu pode imita umildadi di Polu? Primeru, lenbra ma tudu kel ki nu ta pode faze na pregason é pamodi Jeová ki ta da-nu forsa. Pur isu, nu ka debe pensa ma nos é midjór di ki otus algen. Kada un di nos debe pergunta nos kabésa: ‘Kuzê ki N ta atxa di pesoas di nha tiritóriu? N ta mostra diskriminason pa alguns grupu di algen, sen N da kónta?’ Tistimunhas di Jeová na mundu interu ta faze tudu ki es pode, pa atxa algen ki krê obi notísias sábi. Alguns di es, ti ta faze sforsu pa prende un língua ki otus algen ta dispreza. Má kes Tistimunha di Jeová li, nunka es ka ta atxa ma es é más midjór ki otus algen. Envês di kel-li, es ta tenta ntende kada algen, asi pa es sabe kal ki é midjór manera di toka ses korason ku mensaji di Reinu.

FAZE ORASON PA OTUS ALGEN

12. Modi ki Epafras mostra ma el ta preokupaba txeu ku otus?

12 Un otu manera di nu mostra ma nos é umildi é óras ki nu ta faze orason pa nos irmons, ‘ki ten un fé di txeu valor sima di nos’. (2 Ped. 1:1) Epafras sénpri ta fazeba kel-la. Kes três bês ki Bíblia ta pâpia di el, é sô na kartas di Polu. Kantu Polu staba prézu na Roma, el skrebe pa kes kriston na Kolosus, ma Epafras ‘sénpri ta fazeba orason pa es ku zelu’. (Col. 4:12) Epafras konxeba kes irmon dretu i el ta preokupaba txeu ku es. Nbóra el éra ‘kunpanheru di kadia’ di apóstlu Polu, Epafras ka ta pensaba sô na se situason. (Filém. 23) El ta preokupaba pa ses irmon tinha un amizadi fórti ku Jeová. I pa el djudaba es, el ta ‘fazeba orason pa es ku zelu’. Nos tanbê nu pode faze sima Epafras. Kuzê ki bu ta atxa di ora pa bus irmon i ti fla ses nómi? Kes tipu di orason li ten txeu forsa. — 2 Cor. 1:11; Tia. 5:16.

13. Modi ki nu pode imita Epafras óras ki nu ta ora?

13 Pensa na kes algen ki bu pode fla ses nómi na orason. Pur izénplu, talvês bu konxe irmons ki ten txeu responsabilidadi, ki meste toma disizons inportanti ô ki sta pasa pa tentason. Bu pode ora pa irmons ki bu ka konxe, má ki ses nómi sta na un lista ki ta parse na jw.org, na artigu “Testemunhas de Jeová presos por causa da sua fé.” (Bai na IMPRENSA > CASOS JURÍDICOS.) Tanbê bu pode faze orason pa kes algen ki sta sufri pamodi móre algen ki es ta ama, pamodi dizastri na naturéza, géra ô falta di dinheru. Ten txeu irmon ki meste pa nu faze orason pa es. Óras ki nu ta ora pa es, nu ta mostra ma nu ka ta pensa sô na nos kabésa, má nu ta pensa na otus tanbê. (Fil. 2:4) Nu pode ten sertéza ma Jeová ta obi nos orason.

NU DEBE ‘STA PRONTU PA OBI’

14. Modi ki Jeová mostra ma el é midjór izénplu di algen ki sta prontu pa obi?

14 Un otu manera di nu mostra ma nos é umildi é óras ki nu ta obi un algen ku txeu atenson. Tiago 1:19 ta fla ma nu debe ‘sta prontu pa obi’. Jeová é midjór izénplu ki nu pode imita. (Gén. 18:32; Jos. 10:14) Pensa na se konbérsu entri el ku Muizes ki sta na Êxodo 32:11-14. (Lé.) Jeová ka mesteba opinion di Muizes pa el tomaba disizon. Má simé, el dexa Muizes fla kuzê ki el staba ta xinti. I nbóra Muizes dja fadjaba txeu bês, Jeová faze kel ki Muizes fla-l. I bo? Bu ta tinha paxénxa di faze kel-li? É si ki Jeová ta faze pa tudu ken ki ta ora pa el ku fé.

15. Modi ki nu ta mostra ma nu ta da otus algen valor sima Jeová?

15 Pergunta bu kabésa: ‘Si Jeová mostra txeu umildadi pa obi algen, sima Abraon, Rakel, Muizes, Juzué, Manuá, Elias i Ezekias, ami N ka debe faze mésmu kuza? N ka debe mostra ma N ta da nhas irmon más valor, óras ki N ta obi ses ideia, i si da, faze sima es fla? Ten algun algen na nha kongregason ô na nha família ki na kel momentu li sta meste pa N obi-l i djuda-l? Kuzê ki N debe faze pa N djuda-l?’ — Gén. 30:6; Juí. 13:9; 1 Reis 17:22 ; 2 Crón. 30:20.

‘TALVÊS JEOVÁ PODE ODJA NHA SUFRIMENTU’

Davidi ka faze nada kantu Simei provoka-l. Si éra bo, kuzê ki bu ta fazeba? (Odja parágrafus 16 i 17.)

16. Modi ki Rei Davidi reaji kantu Simei provoka-l?

16 Umildadi tanbê ta djuda-nu kontrola nos kabésa óras ki algen ofende-nu. (Efé. 4:2) Nu ta atxa un izénplu di kel-li na 2 Samuel 16:5-13. (Lé.) Un família di Saul ki txomaba Simei, provoka Davidi i ti el ataka-l, el ku se sérvus. Davidi podia kababa ku kel situason kel óra. Má ku paxénxa, el aguenta kel provokason di Simei. Kuzê ki djuda Davidi kontrola se kabésa? Nu ta atxa respósta si nu analiza Salmo 3.

17. Kuzê ki djuda Davidi kontrola se kabésa i modi ki nu pode imita-l?

17 Pa riba di Salmo 3, ta fla ma el skrebedu kantu Davidi staba ta ‘fuji di se fidju Absalon’. Informasons ki sta na versíklus 1 i 2 ta konbina ku kapítlu 16 di 2 Samuel. Na Salmo 3:4 Davidi fla: ‘N ta txoma Jeová riju, i el ta responde-m di se monti santu.’ Sima Davidi, nu pode faze orason pa Jeová ta pidi forsa, óras ki algen trata-nu mal. Bu ta konsigi pensa na algun situason ki ta iziji pa bu kontrola bu kabésa más txeu? Ô situasons ki bu meste púrdua un algen ki trata-u mariadu? Bu ta kridita ma Jeová sta ta odja bu prubléma, ma el ta djuda-u i el ta abensua-u?

‘SABEDORIA É KUZA MÁS INPORTANTI’

18. Pamodi ki é bon nu kontinua ta sforsa pa faze kel ki Jeová ta fla?

18 Jeová ta abensua-nu óras ki nu ta faze kel ki nu sabe ma é dretu. É pur isu ki Provérbios 4:7 ta fla ma ‘sabedoria é kuza más inportanti’. Pa nu ten sabedoria, nu meste ten konhisimentu. Má sô sabe un informason ka ta txiga. Nu ta mostra sabedoria di verdadi na disizons ki nu ta toma. Ti furminga ta mostra sabedoria, pamodi es ta pripara kumida na veron. (Prov. 30:24, 25) Jizus Kristu ki ta txomadu di ‘sabedoria di Deus’, sénpri ta faze kes kuza ki el sabe ma ta agrada se Pai. (1 Cor. 1:24; João 8:29 ) Pa nu agrada Jeová, nu ka debe sô toma bons disizon, má nu meste aji di akordu ku kes disizon. I el ta rekonpensa kes algen ki é umildi i ki ka dizisti di faze kuzê ki es sabe ma é dretu. (Lé Mateus 7:21-23.) Pur isu, nu meste faze tudu kel ki nu pode, asi pa kongregason ser un lugar undi tudu algen ta sirbi Jeová ku umildadi. Faze kel ki nu sabe ma é dretu ta leba ténpu i nu meste ten paxénxa. Má faze kel-li, ta mostra ma nos é umildi i ta djuda-nu ser filís gósi i pa tudu ténpu.