Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 35

Jeová ta da valor pa se sérvus umildi

Jeová ta da valor pa se sérvus umildi

‘Jeová ta odja pa algen umildi.’ — SALMO 138:6.

KÁNTIKU 48 Nu anda sénpri ku Jeová

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Kuzê ki Jeová ta pensa di kes algen ki é umildi? Splika.

JEOVÁ ta ama algen umildi. Sô kes ki é umildi di korason ki pode ten un amizadi fórti ku Jeová. Má, kes ki ‘é orgulhozu, el ta konxe-l sô di lonji.’ (Sal. 138:6) Nos tudu nu krê agrada Jeová i xinti se grandi amor. Pur isu, nu ten bons motivu pa nu ten kel kualidadi li.

2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Na kel studu li, nu sta ben responde três pergunta: (1) Kuzê ki é umildadi? (2) Pamodi ki nu debe ser umildi? (3) Na ki situasons pode ser difísil nu ser umildi? Sima nu sta ben odja, óras ki nu ta prende ser umildi, nu ta dexa Jeová filís i é bon pa nos. — Pro. 27:11; Isa. 48:17.

KUZÊ KI É UMILDADI?

3. Kuzê ki é umildadi?

3 Un algen umildi ka ta atxa ma el é más inportanti ki otus i el é ka orgulhozu. Bíblia ta mostra ma un algen umildi sabe kal ki é se lugar dianti di Jeová Deus i dianti di otus algen. Un algen umildi ta rekonhise ma tudu algen é más midjór di ki el na algun kuza. — Fil. 2:3, 4.

4-5. Pamodi ki un algen ki ta parse ma el é umildi pode ka ser umildi?

4 Ten alguns algen ki sô ta parse ma es é umildi. Talvês es é tímidu ô es é idukadu, i es ta ruspeta otus pamodi é si ki ses mai ku ses pai inxina-s. Má, na ses korason, es pode ser algen txeu orgulhozu. Sô ki más sédu ô más tardi, es ta mostra ken ki es é. — Luc. 6:45.

5 Má, nen sénpri kes algen ki ta parse ma es ten kunfiansa i ki ta fla kel ki es ta pensa, é orgulhozu. (João 1:46, 47 ) Má simé, kes algen ki é ka tímidu meste toma kuidadu pa es ka kúnfia na ses kapasidadi. Ka ta nporta si nos é tímidu ô nau, nos tudu nu meste sforsa pa nu ser umildi di korason.

Apóstlu Polu éra umildi i el ka ta atxaba ma el éra más inportanti ki otus (Odja parágrafu 6.) *

6. Sima sta na 1 Coríntios 15:10, kuzê ki nu pode prende ku izénplu di apóstlu Polu?

6 Pensa na izénplu di apóstlu Polu. Jeová uza-l txeu pa el forma kongregasons na txeu sidadi. Talvês, el faze más na pregason di ki kalker un di kes otu apóstlu di Jizus. Má, Polu ka ta atxaba ma el éra más inportanti di ki se irmons. Ku umildadi el fla: ‘Ami é kel apóstlu ménus inportanti, N ka ta merese pa N txomadu di apóstlu, pamodi N pirsigi kongregason di Deus.’ (1 Cor. 15:9) Dipôs, Polu fla ma sô el tinha un amizadi fórti ku Jeová pamodi bondadi di Deus ki ka meresedu, envês di se kualidadis ô di kuzas ki el faze. (Lé 1 Coríntios 15:10.) Di sertéza, Polu dexa un grandi lison di umildadi na se karta ki el skrebe pa kristons na Korintu, inda más, óras ki nu ta lenbra ma alguns ómi na kongregason krê provaba ma es éra más midjór ki Polu! — 2 Cor. 10:10.

Karl Klein, éra un irmon umildi ki ta fazeba párti di Grupu Enkaregadu di Óbra (Odja parágrafu 7.)

7. Modi ki un irmon txeu konxedu mostra ma el éra umildi?

7 Txeu sérvu di Jeová xinti nkorajadu ku stória di vida di irmon Karl F. Klein, ki éra ménbru di Grupu Enkaregadu di Óbra. Na se stória, irmon Karl, ku umildadi pâpia sobri txeu dizafiu ki el pasa na se vida. Pur izénplu, el fla ma na anu di 1922, el tenta prega di kaza en kaza pa primeru bês. Má el atxa-l txeu difísil ki el fika uns dôs anu sen sai na pregason. Dipôs, kantu el staba na Betel, Karl fika maguadu pa un ténpu, pamodi un irmon daba el un konsedju. Tanbê, el panha un krizi nervozu, má dipôs el midjora. Má simé, Karl resebe txeu diziginason inportanti. Gósi pensa: Karl éra umildi i el ka xinti vergónha di pâpia sobri se fadjas ku otus algen! É pur isu ki txeu irmon ku irman ta lenbra di irmon Karl i di se stória bunitu. *

PAMODI KI NU DEBE SER UMILDI?

8. Modi ki 1 Pedro 5:6 ta djuda-nu odja ma umildadi ta poi Jeová kontenti?

8 Motivu prinsipal pa nu ser umildi é pamodi Jeová ta fika kontenti. Apóstlu Pedru dexa kel-li klaru. (Lé 1 Pedro 5:6.) Livru “Venha Ser Meu Seguidor”, fla sobri palavras di Pedru: ‘Orgulhu é sima venénu. Rezultadus pode ser prigozu. El é un kualidadi ki pode poi un algen ku txeu kapasidadi ta bira sen valor pa Deus. Má umildadi, pode poi ti un algen sinplis ta ten txeu valor pa Jeová. Deus ta fika kontenti di rekonpensa-u pamodi bo é umildi.’ * Ka ten kuza más sábi di ki poi korason di Jeová kontenti. — Pro. 23:15.

9. Modi ki umildadi ta poi otus algen ta krê fika pértu di nos?

9 Alén di Jeová fika kontenti, umildadi ta djuda-nu na nos vida. Si nos é umildi, otus algen ta krê fika pértu di nos. Di ki manera? Tenta poi na lugar di otus. (Mat. 7:12) Bu ta gostaba di sta djuntu ku un algen ki ta insisti na faze kuzas di se manera i nunka el ka ta seta opinion di otus? Má, nu ta fika kontenti di sta djuntu ku irmons i irmans ‘ki ta poi na lugar di otus, ki ten amor pa kunpanheru, konpaxon i umildadi.’ (1 Ped. 3:8) Si nu ta gosta di sta pértu di kes algen si, nu ten ki ser umildi pa es pode krê sta djuntu ku nos tanbê.

10. Modi ki umildadi ta poi nos vida ta fika más fásil?

10 Umildadi tanbê ta poi nos vida ta fika más fásil. Alvês nu pode odja kuzas ki nu pode pensa ma ka sta dretu ô ma é ka justu. Rei Salumon ki tinha sabedoria fla: ‘N odja npregadus ta anda na kabalu, má prínsipis ta anda ku pé sima npregadus.’ (Ecl. 10:7) Nen sénpri kes algen ki ten txeu kapasidadi ta resebe atenson ki es merese. I alvês pesoas ku poku kapasidadi ta resebe más atenson. Má simé, Salumon fla ma nu debe seta vida sima el é, envês di fika xatiadu pamodi kuzas ka kontise sima nu ta kreba. (Ecl. 6:9) Si nos é umildi, ta fika más fásil nu seta vida sima el é, envês di pensa modi ki el debe ser.

NA KI SITUASONS PODE SER DIFÍSIL SER UMILDI?

Pamodi ki é difísil ser umildi na kes situason li? (Odja parágrafus 11 i 12.) *

11. Modi ki nu debe reaji óras ki nu dadu un konsedju?

11 Tudu dia, nu ten txeu xansi di mostra ma nos é umildi. Nu ben odja alguns situason. Pur izénplu, óras ki nu ta resebe konsedju. Na kel situason li, é bon nu lenbra ma si un algen preokupa na da-nu un konsedju, é pamodi kel kuza ki nu faze é mutu más grandi di ki kel ki nu ta pensa. Talvês na komésu, nu pode ka krê seta kel konsedju. Nu pode kritika kel algen ki da-nu konsedju ô pa manera ki el fla-nu el. Má si nos é umildi, nu ta sforsa pa nu odja kel konsedju di manera dretu.

12. Di akordu ku Provérbios 27:56, pamodi ki nu debe agradise óras ki un algen ta da-nu un konsedju? Da un izénplu.

12 Un algen umildi ta agradise óras ki el resebe un konsedju. Pur izénplu, imajina ma bu sta na Salon di Reinu. Dipôs di pâpia ku txeu irmon, un di es ta leba-u apárti i el ta fla-u ma bu tene réstu di kumida na denti. Di sertéza bu ta fikaba ku vergónha. Má, bu ka ta agradiseba kel irmon pamodi el fla-u? Ti bu ta kria pa kel algen flaba bo kel-la antis! Di mésmu manera, si un irmon toma koraji pa da-nu un konsedju óras ki nu sta meste, nu debe ser umildi i agradise. Nu debe odja kel irmon sima nos amigu, envês di nos inimigu. — Provérbios 27:5, 6; Gál. 4:16.

Pamodi ki nu debe ser umildi óras ki otus ta resebe priviléjius na kongregason? (Odja parágrafus 13 i 14.) *

13. Modi ki nu pode mostra umildadi óras ki otus ta resebe priviléjius na kongregason?

13 Óras ki otus ta resebe priviléjius na kongregason. Un ansion ki txoma Jason fla: “Alvês, óras ki N ta odja otus ta resebe un priviléjiu, N ta fika ta pergunta pamodi ki é ka mi ki skodjedu.” Dja bu kustuma xinti si? É ka mariadu krê faze más na sirvisu di Jeová. (1 Tim. 3:1) Má, nu ten ki proteje nos menti. Si nu ka toma kuidadu, nu pode dexa orgulhu kria na nos korason. Pur izénplu, talvês un irmon ta kumesa ta atxa ma é el ki ten más kapasidadi pa kuida di un diziginason. Ô mudjer di un irmon pode pensa: ‘Nha maridu ta kuidaba di kel diziginason li mutu más midjór di ki kel irmon!’ Má si nos é umildi di korason, nu ka ta pensa di kel manera li.

14. Kuzê ki nu pode prende ku manera ki Muizes reaji kantu otus resebe priviléjius?

14 Nu pode prende ku izénplu di Muizes. El ta daba txeu valor pa se diziginason di lidera nason di Israel. Modi ki Muizes reaji kantu Jeová dexa otus ómi trabadja djuntu ku el? El ka fika ku siumis. (Núm. 11:24-29) El éra umildi, i el dexa otus algen djuda-l na julga povu. (Êxo. 18:13-24) Kel-li ta mostra ma Muizes staba más preokupadu na djuda povu di ki ku kes priviléjiu ki el tinha. El sabia ma ku más algen ta djuda na julga israelitas, ta sérba midjór pa nason. Kel-li é un bon izénplu pa nos! Nu ka pode skese ma si nu krê pa Jeová uza-nu, nos umildadi debe ser más grandi di ki nos kapasidadi. Tanbê nu ka pode skese ma nbóra ‘Jeová sta na un puzison altu, el ta odja pa algen umildi’. — Sal. 138:6.

15. Ki mudansas txeu irmon pasa pa el?

15 Óras ki kontise mudansas. Na kes últimu anu, txeu irmon ku un monti anu di spiriénsa mudadu di diziginason. Pur izénplu, na 2014, irmons ki éra enkaregadus di distritu i ses mudjer konvidadu pa faze otus diziginason. I Grupu Enkaregadu di Óbra disidi tanbê, na kel mésmu anu, má irmons ku 70 anu ta dexaba ses trabadju di enkaregadus di grupu di kongregason. I irmons ku 80 anu ta dexaba di ser kordenador di korpu di ansions di kongregason. Tanbê, txeu betelita diziginadu pa ser pioneru. Dja otus ki staba na sirvisu pa ténpu interu tevi ki dexa ses diziginason pamodi prublémas di saúdi, pamodi ses família mesteba di ajuda ô pa otus motivu.

16. Modi ki nos irmons ku irmans mostra umildadi kantu es pasa pa mudansa?

16 Ka foi fásil pa kes irmon lida ku kes mudansa. É klaru ki es gostaba txeu di kel ki es ta fazeba i es ta daba txeu valor pa ses diziginason. Pur isu, kantu alguns resebe un novu diziginason es fika txeu tristi, pamodi mudansas ki es faze. Má ku ténpu, es konsigi lida ku kel-la. Pamodi? Kuza ki más djuda-s é ses amor pa Jeová. Es sabe ma es da ses vida pa Deus, envês di da ses vida pa un trabadju, un titlu ô un diziginason. (Col. 3:23) Es ta fika kontenti di kontinua ta sirbi Jeová ku umildadi ka ta nporta di ki manera. Es ‘bota tudu ses preokupason riba di el’, pamodi es sabe ma Jeová ta kuida di es. — 1 Ped. 5:6, 7.

17. Pamodi ki nu ta fika kontenti di sabe ma Palavra di Deus ta insentiva-nu pa nu ser umildi?

17 Nu ta fika txeu kontenti pamodi Palavra di Deus ta insentiva-nu pa nu ser umildi! Óras ki nos é umildi, nu ta djuda nos kabésa i otus algen. Nu ta konsigi lida midjór ku prublémas di vida. I más inportanti inda, nu ta fika más amigu di nos Pai na Séu. Nu ta fika kontenti di sabe ma, nbóra Jeová é kel ‘Más Altu i ki sta Riba di Tudu,’ el ta ama i el ta da txeu valor pa se sérvus umildi! — Isa. 57:15.

KÁNTIKU 45 Pensamentus di nha korason

^ par. 5 Un di kes kualidadi más inportanti ki nu meste dizenvolve é umildadi. Kuzê ki é umildadi? Pamodi ki nu debe ser umildi? I pamodi ki pode ser difísil ser umildi óras ki nos situason ta muda? Kel studu li ta ben responde kes pergunta inportanti li.

^ par. 7 Odja artigu Jeová tem lidado comigo de modo recompensadorna Despertai! di 22 di setenbru di 1987, na purtugês.

^ par. 8 Odja kapítlu 3, par. 23, na purtugês.

^ par. 53 SPLIKASON DI DIZENHU: Timenti apóstlu Polu sta na kaza di un irmon, el ta pasa ténpu djuntu ku otus irmon i tanbê ku kriansas. Polu ka ta atxaba ma el éra más inportanti ki otus.

^ par. 57 SPLIKASON DI FOTU: Un irmon di idadi ta seta un konsedju di Bíblia di un irmon más jóven.

^ par. 59 SPLIKASON DI FOTU: Kel irmon di idadi ka ta xinti siumis pamodi kel irmon más jóven resebe priviléjius na kongregason.