Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 38

‘Nhos ben pa mi i N ta anima nhos’

‘Nhos ben pa mi i N ta anima nhos’

‘Nhos ben pa mi, nhos tudu ki sta trabadja duru i ki sta kansadu, i N ta anima nhos.’ — MATEUS 11:28.

KÁNTIKU 17 ‘N krê sin’

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Sima sta na Mateus 11:28-30, ki promésa bunitu Jizus faze?

JIZUS faze un promésa bunitu pa un monti di algen ki staba ta obi-l. El fla-s: ‘Nhos ben pa mi i N ta anima nhos.’ (Lé Mateus 11:28-30.) Jizus faze kel promésa li i el kunpri-l. Pur izénplu, pensa na kuzê ki el faze pa un mudjer ki staba ta sufri ku un duénsa gravi.

2. Kuzê ki Jizus faze pa un mudjer ki staba duenti?

2 Kel mudjer staba dizusperadu ta pidi ajuda. Dja el baba pa txeu dotor, ku speransa di atxa kura. Dipôs di 12 anu ta sufri, el kontinua duenti. Di akordu ku Lei, el éra inpuru. (Lev. 15:25) Nton, el obi ta fladu ma Jizus ta podia kuraba kes ki sta sufreba. Pur isu el bai djobe-l. Kantu el atxa-l, el poi mô na se ropa i kel óra, el fika kuradu! Má, Jizus faze más di ki sô kura kel mudjer. Pa manera ki el trata-l, kel mudjer xinti amor i ruspetu. Pur izénplu, Jizus txoma-l di ‘fidju-fémia’, ki é un palavra ki ta mostra amor i ruspetu. Bu ta konsigi imajina modi ki kel mudjer xinti animadu i nkorajadu! — Luc. 8:43-48.

3. Ki perguntas nu sta ben responde?

3 Repara ma kel mudjer bai na Jizus. El faze sforsu di bai na el. Oji ta kontise mésmu kuza. Nu ten ki faze sforsu pa nu ‘bai na’ Jizus. É klaru ki Jizus oji ka ta faze milagri pa kura tudu kes duenti ki ta ‘bai na’ el. Má, inda el ta konvida-nu: ‘Nhos ben pa mi, i N ta anima nhos.’ Na kel studu li, nu sta ben responde sinku pergunta: Modi ki nu ta ‘bai na’ Jizus? Kuzê ki Jizus krê flaba kantu el fla: ‘Nhos poi nha kanga riba nhos’? Kuzê ki nu pode prende ku Jizus? Pamodi ki faze trabadju ki el da-nu ta anima-nu? I modi ki nu pode kontinua animadu baxu kanga di Jizus?

‘NHOS BEN PA MI’

4-5. Di ki manera nu pode ‘bai na’ Jizus?

4 Un manera di nu ‘bai na’ Jizus é óras ki nu ta faze di tudu pa nu prende sobri kuzas ki el fla i faze. (Luc. 1:1-4) Ningen ka ta pode faze kel-la pa nos. É nos responsabilidadi studa kuzê ki Bíblia ta fla sobri Jizus. Tanbê, nu ta ‘bai na’ Jizus óras ki nu ta disidi batiza i bira un disiplu di Kristu.

5 Un otu manera di nu ‘bai na’ Jizus é óras ki nu ta pidi ajuda di ansions sénpri ki nu meste. Jizus uza kes ‘prezenti na fórma di ómis’ pa kuida di se ovelhas. (Efé. 4:7, 8, 11; João 21:16; 1 Ped. 5:1-3) Nu debe faze sforsu pa pidi ses ajuda. Nu ka pode spéra pa ansions sabe kuzê ki nu sta pensa i kuzê ki nu sta meste. Odja kuzê ki kontise ku un irmon ki txoma Julian. El fla: “N tevi ki sai di Betel pamodi prublémas di saúdi. Un di nhas amigu fla-m ma N devia pidiba un vizita di pastoreiu. Na komésu, N atxa ma ka mesteba. Má dipôs N pidi ajuda. I N pode fla ma kel vizita di pastoreiu foi un di kes midjór prezenti ki dja N resebe.” Ansions lial, sima kes dôs ki vizita Julian, pode djuda-nu konxe ‘menti di Kristu’ ô ntende i imita pensamentus i manera di ser di Jizus. (1 Cor. 2:16; 1 Ped. 2:21) Di sertéza, kel-li é un di kes midjór prezenti ki es pode da-nu.

‘NHOS POI NHA KANGA RIBA NHOS’

6. Kuzê ki Jizus krê flaba kantu el fla: ‘Nhos poi nha kanga riba nhos’?

6 Kantu Jizus fla: ‘Nhos poi nha kanga riba nhos’, talvês el krê flaba ‘nhos seta nha autoridadi’. Tanbê, el podia krê flaba: ‘Nhos entra baxu di nha kanga djuntu ku mi i nu trabadja djuntu pa Jeová.’ Na tudu kes situason li, toma kanga di Jizus sta ligadu ku trabadju.

7. Di akordu ku Mateus 28:18-20, ki trabadju nu resebe, i kuzê ki nu pode ten sertéza?

7 Nu ta seta konviti di Jizus óras ki nu ta da nos vida pa Jeová i nu ta batiza. Tudu algen pode faze kel-la. Jizus nunka ka ta negaba un algen ki krê sirbi Deus di korason. (João 6:37, 38 ) Tanbê, tudu sigidoris di Kristu resebe priviléjiu di partisipa na trabadju ki Jeová da Jizus. I nu pode ten sertéza ma Jizus sénpri ta sta ku nos na es trabadju i el ta djuda-nu. — Mateus 28:18-20.

‘NHOS PRENDE KU MI’

Anima otus sima Jizus faze (Odja parágrafus 8 ti 11.) *

8-9. Pamodi ki algen umildi ta krê fikaba pértu di Jizus, i ki perguntas nu debe faze nos kabésa?

8 Kes algen umildi ta krê fikaba pértu di Jizus. (Mat. 19:13, 14; Luc. 7:37, 38) Pamodi? Jizus éra diferenti di farizeus. Kes xéfi di relijion ka ta trataba pesoas ku amor i es éra orgulhozu. (Mat. 12:9-14) Má, Jizus tinha amor i el éra umildi. Kes farizeu gostaba di ser algen konxedu i es tinha orgulhu di ser más inportanti ki otus. Jizus ta inxinaba pesoas pa es ka pensaba ma es éra más inportanti, má pa es sirbi otus. (Mat. 23:2, 6-11) Kes farizeu kria pa pesoas tinha medu di es, asi pa es podia mandaba na es. (João 9:13, 22 ) Má Jizus ta animaba otus ku palavras ki ta mostraba amor i bondadi.

9 Bu sta ta prende ku kes lison di Jizus? É bon nu pergunta nos kabésa: ‘Pesoas ta odja-m sima un algen brandu i umildi? N sta dispostu na faze trabadjus umildi pa sirbi otus? N ta trata otus ku bondadi?’

10. Ki tipu di anbienti Jizus kria pa kes ki ta trabadjaba ku el?

10 Jizus kria un anbienti sábi i di pas pa kes ki ta trabadjaba ku el, i el gostaba txeu di trena-s. (Luc. 10:1, 19-21) El ta insentivaba se disiplus pa faze perguntas i el ta krê obiba ses opinion. (Mat. 16:13-16) Sima plantas kriadu na un stufa, disiplus tevi un bon anbienti pa es kria. Es prende lisons ki Jizus inxina-s, i es da frutu ki éra kes bon óbra.

Poi pesoas ta xinti avontádi i ser un bon amigu

Ser zelozu

Ser umildi i trabadjador *

11. Ki perguntas nu debe faze nos kabésa?

11 Bu ten algun tipu di autoridadi sobri otus? Si bu ten, pergunta bu kabésa: ‘Ki tipu di anbienti N ta kria na trabadju ô na kaza? N ta npenha pa pas? N ta insentiva otus pa faze perguntas? Sénpri N ta obi ses opinion?’ Di sertéza nu ka ta krê ser sima kes farizeu ki ta ofendeba óras ki otus ta fazeba perguntas i es ta pirsigiba kes ki tinha opinion diferenti ki di ses. — Mar. 3:1-6; João 9:29-34.

‘NHOS TA ATXA KONSOLU PA NHOS’

12-14. Pamodi ki trabadju ki Jizus da-nu ta anima-nu?

12 Pamodi ki trabadju ki Jizus da-nu ta anima-nu? Ten txeu motivu, má nu ben odja alguns.

13 Nu ten kes midjór enkaregadu. Nbóra Jeová é Kel Más Grandi, el é ka un xéfi duru ô ingratu. El ta da txeu valor pa trabadju ki nu ta faze. (Heb. 6:10) I el ta da-nu forsa ki nu meste pa nu leba nos karga di responsabilidadi. (2 Cor. 4:7; Gál. 6:5, nóta di rodapé) Jizus, ki é nos Rei, da-nu un izénplu perfetu di modi ki nu debe trata otus. (João 13:15 ) I ansions ki ta kuida di nos ta tenta imita Jizus ki é kel ‘grandi pastor’. (Heb. 13:20; 1 Ped. 5:2) Pa es orienta-nu i proteje-nu, es ta sforsa pa es trata-nu ku bondadi, pa es anima-nu i pa es da-nu koraji.

14 Nu ten kes midjór amigus. Ka ten ninhun otu grupu ki ten un trabadju ki ta da alegria i ku amigus ki ta mostra amor sima nos. Pensa na kel-li: Nu ten priviléjiu di trabadja ku pesoas ki ta sigi kes midjór lei sobri konportamentu, má es ka ta atxa ma es é más midjór ki otus. Es ten txeu kapasidadi, má es ka ta ngaba ses kabésa i es ta xinti ma otus é más inportanti ki es. Es ka ta odja-nu sô sima kolégas di trabadju, má tanbê sima amigus. Kel amizadi é txeu fórti, ki es pode ti da ses própi vida pa nos!

15. Modi ki nu ta xinti sobri trabadju ki nu sta ta faze?

15 Nu ten kel midjór trabadju. Nu ta inxina pesoas verdadis sobri Jeová i nu ta dexa-s sabe sobri kes mintira di Diabu. (João 8:44 ) Satanás ta poi pesoas karga ki es ka ta pode karega. Pur izénplu, el krê pa nu kridita ma Jeová ka ta púrdua nos pekadu i ma nu ka merese amor di nos pai. Kel-li é un grandi mintira i un karga difísil di aguenta! Óras ki nu ta ‘bai na’ Kristu, nos pekadu ta purduadu. I nu ten sertéza ma Jeová ta ama-nu txeu. (Rom. 8:32, 38, 39) Ta da-nu txeu alegria óras ki nu ta djuda pesoas kúnfia na Jeová i ten un vida más midjór!

KONTINUA TA DJOBE KONSOLU NA KANGA DI JIZUS

16. Kal ki é diferénsa entri kel karga ki Jizus ta pidi-nu pa nu karega ku kes otu karga ki nu ta karega?

16 Kel kanga ki Jizus ta pidi-nu pa nu karega é diferenti di kes otu kanga ki nu ta karega tudu dia. Pur izénplu, na fin di un dia di trabadju, txeu di nos ta xinti kansadu i tanbê dizanimadu. Má óras ki nu ta trabadja pa Jeová i pa Jizus, nu ta xinti sábi. Na fin di un dia di trabadju, talvês nu ta sta kansadu i nu meste forsa nos kabésa pa nu bai runion na kel noti. Má óras ki nu ta ben di runion, txeu bês nu ta xinti animadu i ku más forsa. Mésmu kuza ta kontise óras ki nu ta sforsa pa bai pregason i pa faze nos studu pesoal. Kuzas ki nu ta ganha é mutu más txeu di ki kel forsa ki nu gasta!

17. Pamodi ki nu debe ntende nos situason i ki kuidadu nu debe toma?

17 Nu meste ntende ma kada un di nos ten un limiti di forsa. Pur isu, nu ten ki toma kuidadu óras ki nu ta skodje ki kargas ki nu ta leba. Pur izénplu, nu pode sta ta gasta nos forsa ta tenta djunta kuzas material. Repara kuzê ki Jizus fla un jóven riku ki pergunta-l: ‘Kuzê ki N debe faze pa N ganha vida pa tudu ténpu?’ Kel jóven dja ta obiba ku Lei. I talvês el éra un bon ómi, pamodi Ivanjélhu di Marcos fla klaru ma Jizus ‘xinti amor pa el’. Nton, Jizus faze-l un konviti: ‘Bai, bende kel ki bu ten i ben ser nha sigidor.’ Kel jóven kria sigiba Jizus, má el ka konsigi abri mô di txeu kuza ki el tinha. (Mar. 10:17-22) Kal ki foi rezultadu? El ka seta kanga ki Jizus oferese-l i el kontinua ta ser skravu di ‘Rikézas’. (Mat. 6:24) I bo? Kuzê ki bu ta skodjeba?

18. Kuzê ki sénpri nu debe faze, i pamodi?

18 Sénpri é bon nu para i nu pensa kuzê ki nu sta poi na primeru lugar na nos vida. Pamodi? Kel-li ta djuda-nu sabe si nu sta uza dretu nos forsa. Odja kuzê ki kontise ku un irmon ki txoma Mark. El fla: “Duránti txeu anu, N ta pensaba ma N ta lebaba un vida sinplis. Ami éra pioneru, má N staba sénpri ta pensa na ten más dinheru i ten un vida más sábi. N ta perguntaba nha kabésa, pamodi ki nha vida éra difísil dimás. Nton, N da kónta ma N staba txeu konsentradu na nhas própi interesi i N staba ta da Jeová sô kel ténpu i forsa ki sta restaba.” Mark koriji se manera di pensa i el faze alguns mudansa na vida, pa el pode ten más ténpu pa el trabadja pa Jeová. Mark fla: “Alvês, N ta fika preokupadu. Má ku ajuda di Jeová i apoiu di Jizus, N sta konsigi vense nhas dizafiu.”

19. Pamodi ki é inportanti pensa di manera dretu?

19 Si nu krê kontinua ta xinti animadu dibaxu di kanga di Jizus, nu ten ki faze três kuza. Primeru, pensa di manera dretu. Dja ki nu sta faze trabadju di Jeová, nu debe faze-l di se manera. Anos é trabadjadoris, i Jeová é Dónu. (Luc. 17:10) Si nu tenta faze trabadju ki el da-nu di nos manera, é sima si nu sta ta luta kóntra kanga. Imajina kuzê ki ta kontise ku toru, si envês di el fika baxu di kanga, ki se dónu ta kontrola, el fika ta tenta skapa pa el bai pa undi ki el krê. Mésmu ki el é fórti, el ta kaba pa kansa i el pode mágua se kabésa. Má, óras ki nu ta faze kuzas di manera di Jeová nu ta ten bons rezultadu. Ka nu skese ma óras ki Jeová krê pa algun kuza kontise ningen ka ta pode para-l. — Rom. 8:31; 1 João 4:4.

20. Kuzê ki debe pô-nu ta karega kanga di Jizus?

20 Sugundu, trabadja ku bon intenson. Nos obijetivu é lova Jeová, nos Pai ki ta ama-nu txeu. Kes algen na ténpu di Jizus, ki ta trabadjaba pa ses própi interesi ô ku intenson di ten más, es kaba pa perde alegria i es bandona kanga di Jizus. (João 6:25-27, 51, 60, 66; Fil. 3:18, 19) Má kes ki ta trabadjaba pamodi es ta amaba Deus di korason i ses kunpanheru, es karega ku alegria kanga di Jizus i es resebe xansi di sirbi ku Kristu na Séu. Nos tanbê, nu ta kontinua ta trabadja ku alegria si nu karega kanga di Jizus ku bon intenson.

21. Di akordu ku Mateus 6:31-33, kuzê ki nu pode spéra ma Jeová ku Jizus ta faze?

21 Tirseru, spéra ma Jeová ta kontinua ta djuda-u. Kantu ki nu seta kanga di Jizus, nu skodje leba un vida sinplis i trabadja duru. Jizus aviza-nu ma nu ta sérba pirsigidu. Má, nu pode spéra ma Jeová ta da-nu forsa ki nu meste pa nu aguenta kalker prubléma. Kantu más nu aguenta, nu ta bira más fórti. (Tia. 1:2-4) Tanbê nu pode spéra ma Jeová ta kuida di kes kuza ki nu meste, ma Jizus ta kuida di nos i ma nos irmons i irmans ta nkoraja-nu. (Lé Mateus 6:31-33; João 10:14; 1 Tes. 5:11) Kuzê más ki nu meste?

22. Pa kuzê ki nu ta agradise?

22 Kel mudjer ki Jizus kura, xinti animadu na kel mésmu dia ki el kuradu. Má, pa el kontinua animadu pa tudu ténpu, el tinha ki biraba un disiplu lial di Kristu. Kuzê ki bu ta atxa ma el faze? Si el disidi seta kanga di Kristu, imajina rekonpénsa ki el resebe: sirbi ku Jizus na Séu! Kalker sakrifisiu ki el faze pa sigi Kristu, ka ta konpara ku kel benson li. Ka ta nporta kal ki é nos speransa, di vive pa tudu ténpu na Séu ô na Téra, nu pode xinti txeu kontenti di seta konviti ki Jizus faze: ‘Nhos ben pa mi’!

KÁNTIKU 13 Kristu é nos izénplu

^ par. 5 Jizus konvida-nu pa nu bai pa el. Kuzê ki nu ten ki faze pa nu seta se konviti? Kel studu li ta ben responde kel pergunta li, i el ta ben lenbra-nu modi ki trabadja ku Jizus pode anima-nu.

^ par. 60 SPLIKASON DI DIZENHU: Jizus anima otus di un monti manera.

^ par. 66 SPLIKASON DI FOTUS: Sima Jizus, un irmon ta mostra maneras diferenti di anima otus.