Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 37

Sta sénpri prontu pa obi ku Jeová

Sta sénpri prontu pa obi ku Jeová

‘Nu ka debe sta inda más prontu pa obi ku Pai?’ — HEBREUS 12:9.

KÁNTIKU 9 Jeová é nos Rei!

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Pamodi ki nu debe obi ku Jeová?

SÉNPRI nu debe obi * ku Jeová pamodi el é nos Kriador. Pur isu, el ten autoridadi pa fla-nu kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu. (Apo. 4:11) Má otu razon pa nu obi ku Jeová, é pamodi se manera di governa é midjór. Duránti txeu ténpu, govérnus di ómi tevi algun puder i autoridadi sobri otus algen. Má, si nu konpara ses manera di governa ku di Jeová, ta fika klaru ma Jeová é un governanti más justu, ki ten más amor, más mizerikórdia i bondadi pa tudu algen. — Êxo. 34:6; Rom. 16:27; 1 João 4:8.

2. Di akordu ku Hebreus 12:9-11, pamodi ki nu debe obi ku Jeová?

2 Jeová ka krê pa nu obi ku el pamodi nu ten medu di el, má pamodi nu ta ama-l i nu ta odja-l sima nos Pai ki ta ama-nu txeu. Na karta ki Polu skrebe pa kes kriston ebreu, el splika ma nu debe ‘sta inda más prontu pa obi ku Pai’ pamodi el ta trena-nu ‘pa nos ben’. — Hebreus 12:9-11.

3. (a) Modi ki nu ta mostra ma nu ta obi ku Jeová? (b) Ki perguntas nu sta ben responde?

3 Nu ta mostra ma nu ta obi ku Jeová óras ki nu ta faze nos midjór pa obi ku el na tudu kuza. I tanbê, óras ki nu ta luta kóntra tendénsia di kúnfia na nos própi ntendimentu. (Pro. 3:5) Un kuza ki ta djuda-nu obi ku Jeová é óras ki nu ta konxe se kualidadis bunitu. Pamodi? Pamodi se kualidadis é razon di tudu kuza ki el ta faze. (Sal. 145:9) Óras ki nu ta prende más sobri Jeová, nu ta ama-l más txeu. I óras ki nu ta ama Jeová, nu ka meste di un lista grandi di régras sobri kuzê ki nu debe faze i kuzê ki nu ka debe faze. Má nu ta tenta prende pensa i xinti sima Jeová krê pa nu faze i nu ta ivita kel ki é mariadu. (Sal. 97:10) Má, alvês é difísil obi ku Jeová. Pamodi ki kel-li ta kontise? I kuzê ki ansions i pai ku mai pode prende ku izénplus di Governador Neemias, Rei Davidi i Maria, mai di Jizus? Kel studu li ta ben responde kes pergunta li.

PAMODI KI PODE SER DIFÍSIL OBI KU JEOVÁ

4-5. Di akordu ku Romanos 7:21-23, pamodi ki pode ser difísil obi ku Jeová?

4 Un di kes razon ki ta pô-nu ta atxa ma é difísil obi ku Jeová é pekadu ki nu erda i nos inperfeson. Pur isu, alvês nu ten tendénsia di rabela. Kantu Adon ku Eva ka obi ku Deus i es kume di kel frutu proibidu, es disidi es sô kuzê ki éra dretu i kuzê ki éra mariadu. (Gén. 3:22) Oji, kuazi tudu umanus ta prifiri ka obi ku Jeová, sima Adon ku Eva, i disidi es sô kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu.

5 Mésmu pa kes ki ta konxe i ki ta ama Jeová pode ser difísil obi sénpri ku el. Apóstlu Polu xinti si. (Lé Romanos 7:21-23.) Sima Polu, nu krê faze kel ki é dretu pa odjus di Jeová. Má nu meste luta sénpri kóntra dizeju di faze kuzas mariadu.

6-7. Kal ki é kel otu razon ki pode ser difísil obi ku Jeová? Da un izénplu.

6 Otu razon ki pode ser difísil obi ku Jeová é nos kultura i lugar ki nu kriadu. Txeu ideia ki algen ta ten, é diferenti di kuzê ki Jeová ta pensa, i alvês nu ten ki faze txeu sforsu pa liberta di kes ideia li. Odja un izénplu.

7 Na alguns lugar é normal jóvens sufri preson pa trabadja pa ganha txeu dinheru. É kel-li ki kontise ku un irman ki txoma Mary. * Antis di el prende verdadi, el studa na un di kes midjór universidadi di se país. Família di Mary ta fazeba el txeu preson pa el ranjaba un bon trabadju, pa el ganhaba txeu dinheru i pa pesoas ruspetaba el. El kreba kel-la tanbê. Má dipôs ki el kumesa ta studa Bíblia i el prende ama Jeová, el muda se obijetivus. Má ka foi fásil pa el. Mary fla: “Alvês N ta atxa manera di ganha txeu dinheru, má N sabe ma kel-la pode inpidi-m di sirbi Jeová sima N sta ta sirbi-l gósi. Pamodi manera ki N kriadu, é difísil pa N fla nau. N ten ki inplora Jeová pa djuda-m ka kai na tentason di seta un trabadju ki pode pô-m ta afasta di nha sirvisu pa el.” — Mat. 6:24.

8. Kuzê ki nu sta ben odja?

8 Sima nu prende, é bon nu obi ku Jeová. Má kes ki ten algun autoridadi, sima ansions i pai ku mai, ten más un razon inda pa sigi orientason di Deus; es ten oportunidadi di faze kuzas dretu pa otus algen. Nu ben odja alguns izénplu di Bíblia ki ta inxina-nu modi ki nu pode uza autoridadi di manera ki ta agrada Jeová.

KUZÊ KI ANSIONS PODE PRENDE DI NEEMIAS

Ansions ta partisipa na trabadjus ki ta fazedu na Salon di Reinu, sima Neemias partisipa na konpo paredis di Jiruzalen (Odja parágrafus 9 ti 11.) *

9. Ki prublémas Governador Neemias pasa pa el na Jiruzalen?

9 Jeová da ansions un grandi responsabilidadi ki é di kuida di se ovelhas. (1 Ped. 5:2) Ansions pode prende txeu óras ki es ta studa modi ki Neemias trata povu di Jeová. Dja ki el éra governador di Judá, Neemias tinha txeu autoridadi. (Nee. 1:11; 2:7, 8; 5:14) Imajina alguns prubléma ki Neemias pasa pa el. El fika ta sabe ma judeus ka staba ta mostra ruspetu pa ténplu i es ka staba ta faze kel kontribuison ki Lei ta mandaba povu faze pa kes levita. Tanbê, judeus staba ta viola lei di sábadu, i alguns di es staba ta kaza ku mudjeris di otus nason ki ka ta adoraba Jeová. Governador Neemias tinha ki lidaba ku kel situason difísil li. — Nee. 13:4-30.

10. Kuzê ki Neemias faze pa lida ku kes prubléma?

10 Neemias ka uza se autoridadi pa obriga povu sigi se ideias. Envês di kel-la, el faze orason pa Jeová ta pidi-l orientason, i el inxina povu Lei di Jeová. (Nee. 1:4-10; 13:1-3) Ku umildadi, Neemias tanbê trabadja djuntu ku povu, i ti el djuda-s konpo paredis di Jiruzalen. — Nee. 4:15.

11. Di akordu ku 1 Tessalonicenses 2:7, 8, modi ki ansions debe trata irmons na kongregason?

11 É klaru ki ansions ka ta ben lida ku kes mésmu prubléma ki Neemias, má es pode imita-l di txeu manera. Pur izénplu, es ta trabadja duru pa djuda ses irmon ku irmans. I es ka ta xinti ma es é más midjór di ki otus pamodi autoridadi ki es ten. Envês di kel-li, es ta trata kongregason ku amor. (Lé 1 Tessalonicenses 2:7, 8.) Ansions debe dexa ses amor i umildadi influensia-s na manera ki es ta pâpia ku otus. Un ansion ku txeu spiriénsa ki txoma Andrew, fla: “N da kónta ma óras ki un ansion ta mostra bondadi pa otus i el é un amigu, kel-li ta toka korason di irmons. Kes kualidadi li ta poi kongregason ta apoia ansions.” Un otu irmon ki txoma Tony, ki dja ten txeu anu ki é ansion, fla: “N ta tenta sigi konsedju di Filipenses 2:3 i sénpri N ta sforsa pa N trata irmons sima algen más inportanti ki mi. Kel-li ta djuda-m ka obriga otus obi ku mi.”

12. Pamodi ki é inportanti pa ansions ser umildi?

12 Ansions debe ser umildi, sima Jeová é umildi. Jeová é Kel más Grandi di Séu ku Téra, má simé el ‘ta nbaxa’ i ‘el ta labanta algen umildi di téra.’ (Sal. 18:35; 113:6, 7) É pur isu ki Jeová ta ôdia kes algen ki é orgulhozu. — Pro. 16:5.

13. Pamodi ki un ansion meste ‘kontrola se língua’?

13 Un ansion ki ta obi ku Jeová meste ‘kontrola se língua’. Si el ka faze kel-la óras ki un algen ka ruspeta-l, el pode responde di manera mariadu. (Tia. 1:26; Gál. 5:14, 15) Andrew ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Alvês, óras ki N xinti ma un irmon ka trata-m ku ruspetu, ta da-m gana di responde-l mariadu. Má, N ta pensa txeu na izénplu di ómis fiel ki sta na Bíblia, i kel-la ta djuda-m odja valor di ser umildi i mansu.” Nton, un ansion ki krê sta sénpri prontu na obi ku Jeová, meste pâpia ku amor i bondadi óras ki el ta pâpia ku irmons na kongregason, i tanbê ku otus ansion. — Col. 4:6.

KUZÊ KI UN PAI PODE PRENDE DI REI DAVIDI

14. Ki responsabilidadi un pai ten na família, i kuzê ki Jeová ta spéra di el?

14 Jeová da kes ki é pai responsabilidadi di ser xéfi di família, i el ta spéra pa el inxina, orienta i koriji se fidjus. (1 Cor. 11:3; Efé. 6:4) Má autoridadi di un pai ten limiti. El ten ki presta kónta pa Jeová, ki é kel ki tudu família debe se nómi. (Efé. 3:14, 15) Un pai ta mostra ma el ta obi ku Jeová óras ki el ta uza se autoridadi di un manera ki Deus ta krê. El pode prende txeu óras ki el ta studa sobri vida di Rei Davidi.

Maneras ki un pai ki é kriston ta faze orason debe mostra klaru ma el é umildi (Odja parágrafus 15 i 16.) *

15. Pamodi ki Rei Davidi é un bon izénplu pa un pai?

15 Jeová skodje Davidi pa ser xéfi di se família i tanbê di Israel interu. Dja ki Davidi éra rei, el tinha txeu puder. Alvês, el ka ta uzaba dretu se puder i el faze érus gravi. (2 Sam. 11:14, 15) Má Davidi mostra ma el ta obiba ku Jeová, pamodi el ta setaba disiplina. El abri se korason pa Jeová na orason i el faze se midjór pa el sigi konsedjus di Jeová. (Sal. 51:1-4) Tanbê, el éra umildi i el seta bons konsedju di ómis i tanbê di mudjeris. (1 Sam. 19:11, 12; 25:32, 33) Davidi prende ku se érus, i pa el, sirbi Jeová éra kuza más inportanti na se vida.

16. Ki lisons kes ki é pai pode prende di Davidi?

16 Si bo é pai, bu pode prende ku izénplu di Rei Davidi. Pur izénplu, ka bu abuza di autoridadi ki Jeová da-u. Rekonhise bus érus i seta konsedjus ki otus algen pode da-u ku bazi na Bíblia. Si bu faze si, bu família ta ruspeta-u pamodi bu umildadi. Óras ki bu sta faze orason ku bu família, abri bu korason pa Jeová. Dexa bu família sabe modi ki bu ta dipende di Deus. Más inportanti inda, faze bu sirvisu pa Jeová ser kuza más inportanti na bu vida. (Deut. 6:6-9) Un di kes prezenti di más valor ki bu pode da bu família é bu bon izénplu.

KUZÊ KI UN MAI PODE PRENDE DI MARIA

17. Ki responsabilidadi Jeová da pa kenha ki é mai?

17 Jeová da kes ki é mai un responsabilidadi txeu inportanti na família, i el da-s algun autoridadi sobri se fidjus. (Pro. 6:20) Kuzê ki un mai ta faze i ta fla pode influensia se fidjus pa réstu di ses vida. (Pro. 22:6) Odja kuzê ki kes ki é mai pode prende ku Maria, mai di Jizus.

18-19. Kuzê ki kes ki é mai pode prende ku izénplu di Maria?

18 Maria ta konxeba Skrituras rei di dretu. El tinha txeu ruspetu pa Jeová i el kria un amizadi fórti ku el. El staba prontu pa faze kel ki Jeová kria, sikrê se vida mudaba. — Luc. 1:35-38, 46-55.

Si un mai sta kansadu i sen paxénxa, talvês el meste sforsa pa mostra amor pa se família (Odja parágrafu 19.) *

19 Abo ki é mai, bu pode imita Maria di txeu manera. Modi? Primeru, bu meste mante bu amizadi ku Jeová, através di bu studu di Bíblia i bus orason. Sugundu, sta prontu pa faze mudansas na bu vida pa agrada Jeová. Pur izénplu, talvês bu mai ku bu pai ka tinha paxénxa i es ta flaba bo palavras ki ta mágua. Talvês bu kria ta pensa ma kel-la é un manera normal di trata fidjus. Mésmu dipôs di prende modi ki Jeová krê pa mai trata se fidjus, talvês inda bu ta atxa ma é difísil fika kalmu i ten paxénxa ku bus fidju, inda más si es ta konporta mariadu óras ki bu sta kansadu. (Efé. 4:31) Na kes óra la, bu meste kúnfia inda más na Jeová i pidi-l ajuda na orason. Un mai ki txoma Lydia fla: “Alvês, N ten ki ora txeu pa N ka pâpia ku raiba óras ki nha fidju ka ta obi ku mi. Ti dja N kustuma para na meiu di un konbérsu pa N ora pa Jeová ta pidi pa el djuda-m. Orason ta pô-m ta xinti kalmu.” — Sal. 37:5.

20. Ki dizafiu alguns mai ta pasa pa el i modi ki es pode vense-l?

20 Alguns mai ta pasa pa un dizafiu kuazi igual, es ta atxa difísil mostra amor pa ses fidju. (Tito 2:3, 4 ) Alguns mudjer kriadu na un kaza undi ses mai ku ses pai ka ta trataba ses fidju ku amor. Si é si ki bu kriadu, bu ka meste ripiti kes mésmu éru ki bu mai ku bu pai faze. Un mai ki ta obi ku Jeová ta prende modi ki el ta mostra amor pa se fidjus. Talvês pode ser difísil pa el muda se manera di pensa, di xinti i di aji. Má el pode muda! I kel mudansa li ta ser bon pa el i pa se família.

KONTINUA SÉNPRI TA OBI KU JEOVÁ

21-22. Di akordu ku Isaías 65:13, 14, kuzê ki nu ta resebe si sénpri nu obi ku Jeová?

21 Rei Davidi sabia modi ki éra bon obi ku Jeová. El skrebe: ‘Órdis di Jeová é justu, es ta poi korason kontenti. Mandamentus di Jeová é linpu, es ta poi odju ta brilha. Através di es bu sérvu ta avizadu; Ten txeu rekonpénsa na sigi-s.’ (Sal. 19:8, 11) Oji nu ta pode odja diferénsa entri kes ki ta obi ku Jeová i kes ki ka ta seta se konsedjus. Kes ki ta skodje obi ku Deus ‘ta ben grita di alegria pamodi bon inklinason di korason’. — Isaías 65:13, 14.

22 Óras ki ansions, pai ku mai ta sta sénpri prontu pa obi ku Jeová, es ta ten un vida midjór, ses família ta ser más filís i kongregason interu ta fika más unidu. I más inportanti inda, es ta poi korason di Jeová kontenti. (Pro. 27:11) Ki rekonpénsa ta sérba más grandi ki kel-li?

KÁNTIKU 123 Ser lial i obi ku organizason di Jeová

^ par. 5 Na kel studu li nu sta ben odja pamodi ki nu debe obi ku Jeová. Tanbê nu sta ben odja modi ki tudu kes ki ten algun autoridadi, sima ansions i pai ku mai, pode prende ku izénplus di Governador Neemias, Rei Davidi i Maria mai di Jizus.

^ par. 1 MÁS SPLIKASON: Palavras obi ku algen i seta orientason é un kuza mariadu pa kes algen ki é obrigadu obi ku otus. Má, povu di Deus ta skodje obi ku el, pur isu es ka ta xinti ma faze kel-la é un kuza mariadu.

^ par. 7 Na kel studu li mudadu alguns nómi.

^ par. 62 SPLIKASON DI FOTU I DIZENHU: Un ansion ta trabadja djuntu ku se fidju na konpo Salon di Reinu, sima Neemias ki tanbê djuda na konpo kes paredi di Jiruzalen.

^ par. 64 SPLIKASON DI FOTU: Un pai ta faze orason di korason pa Jeová na nómi di se família.

^ par. 66 SPLIKASON DI FOTU: Un mininu pasa txeu óra ta djuga i el ka tirmina di faze trabadju di skóla ô trabadju ki se mai pidi-l pa el faze. Se mai, txiga di trabadju kansadu i el koriji-l sen perde paxénxa i sen uza palavras ki ta mágua.