Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 36

Bu sta prontu pa bira un piskador di ómi?

Bu sta prontu pa bira un piskador di ómi?

“Ka bu xinti médu, di gósi pa dianti bu ta ser piskador di ómi.” — LÚKAS 5:10, Bíblia Na Prugrésu Di Traduson Pa Lingua Kabuverdianu, BPK.

KÁNTIKU 73 Djuda-nu ten koraji

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Ki konviti Jizus faze pa kuatu piskador i kuzê ki es faze?

PEDRU, André, Tiagu ku Juan éra piskador. Imajina modi ki es fika spantadu kantu es obi Jizus ta faze kel konviti li: ‘Nhos sigi-m, i N ta poi nhos ta bira piskadoris di ómis.’ * Kuzê ki es faze? Bíblia ta fla: ‘Kel óra es larga ses redi i es sigi-l.’ (Mat. 4:18-22) Kel disizon li muda ses vida pa tudu ténpu. Envês di es panhaba pexi, es ta ben ‘panhaba algen bibu.’ (Luc. 5:10) Oji tanbê, Jizus sta faze kel mésmu konviti pa kes ki ten korason sinseru i ki ta ama verdadi. (Mat. 28:19, 20) Dja bu seta konviti di Jizus pa bira un piskador di ómi?

2. Pamodi ki nu debe leba asériu kel disizon di ser piskador di ómi, i kuzê ki ta djuda-nu toma un disizon?

2 Talvês abo é un studanti di Bíblia ki dja faze txeu prugrésu i gósi bu meste disidi si bu krê ser un publikador di notísias sábi. Má, ka bu dizanima si bu tene medu di seta konviti di Jizus. Talvês bu sta ku medu pamodi bu sabe ma kel disizon la é rei di inportanti. É verdadi ki Bíblia ta fla ma Pedru ku se amigus bandona ses redi ‘kel óra’ pa sigi Jizus. Má, es ka toma kel disizon la di un óra pa kel otu. Dja tinha más di 6 mês ki Pedru ku se irmon André setaba ma Jizus éra Misías. (João 1:35-42 ) Di mésmu manera, talvês tudu kes kuza ki bu prende sobri Jeová ku Jizus, pô-u ta ser más amigu di Jeová. Má, antis di bu disidi ser un publikador bu meste pensa dretu na kel-li. Kuzê ki djuda Pedru, André i kes otu toma un disizon?

3. Kuzê ki ta djuda-u ten más gana di seta konviti di Jizus?

3 Kes primeru disiplu di Jizus gostaba di faze ses trabadju, es sabia fazeba el dretu, es éra korajozu i es ta disiplinaba ses kabésa. Di sertéza, kes kuza li djuda-s bira bons piskador di ómi. Tanbê es ta djuda-u bira un bon disiplu di Kristu. Kel studu li, sta ben mostra-nu modi ki nu pode ser bon na prega i na inxina notísia sábi.

PRENDE GOSTA MÁS TXEU DI PREGASON

Pedru i otus algen bira piskador di ómi. Kel trabadju inportanti li ti inda sta fazedu. (Odja parágrafus 4 i 5.)

4. Pamodi ki Pedru ta piskaba?

4 Pedru ta piskaba pa sustentaba se família. Má kel-li éra más di ki un trabadju pa el. Ta parse ma Pedru ta gostaba txeu di piska. (João 21:3, 9-15 ) Tanbê el prende gosta txeu di ser piskador di ómi. Ku ajuda di Jeová, Pedru bira bon na faze kel trabadju. — Atos 2:14, 41.

5. Sima sta na Lúkas 5:8-11, pamodi ki Pedru staba ku medu i kuzê ki pode djuda-nu vense medu?

5 Motivu prinsipal ki ta pô-nu ta prega é pamodi nu ta ama Jeová. Nos amor pa Jeová pode djuda-nu mésmu óras ki nu ta xinti ma nu ka ta konsigi prega. Kantu Jizus konvida Pedru pa bira un piskador di ómi, el fla-l: “Ka bu xinti médu”. (Lé Lúkas 5:8-11, BPK ) Pedru ka xinti medu di kuzê ki podia kontiseba si el biraba un disiplu di Jizus. Má el staba spantadu ku kuzê ki el odja. Jizus faze un milagri ki pô-s ta pega un monti pexi. Pur isu Pedru xinti ma el ka merese trabadjaba djuntu ku Jizus. Sima Pedru, talvês bu pode fika preokupadu óras ki bu ta pensa na tudu kuza ki sta nvolvidu na ser un disiplu di Kristu. Na kel kazu li, bira bu amor más fórti pa Jeová, pa Jizus i pa otus algen. Asi, bu ta xinti gana di seta konviti di Jizus di ser un piskador di ómi. — Mat. 22:37, 39; João 14:15.

6. Kuzê más ki ta pô-nu ta prega?

6 Ten otus motivu ki ta pô-nu ta prega. Un di es é pamodi nu krê obi ku órdi di Jizus: ‘Nhos bai i nhos faze disiplus’. (Mat. 28:19, 20) Tanbê nu ta prega pamodi nu ta xinti péna di pesoas ki sta ‘sfoladu i botadu di un ladu pa kel otu’ i ki sta meste prende verdadis di Reinu. (Mat. 9:36) Jeová krê pa tudu tipu di algen ten konhisimentu izatu di verdadi i ganha salvason. — 1 Tim. 2:4.

7. Modi ki Romanos 10:13-15, ta mostra ma trabadju di pregason é inportanti?

7 Óras ki nu ta pensa ma pregason ta salva vida, nu ta xinti gana di seta konviti di Jizus. Diferenti di kes piskador ki ta piska pa bende ô pa kume pexi, nos obijetivu óras ki nu ta “piska” é pa salva vida di pesoas. — Romanos 10:13-15; 1 Tim. 4:16.

SABE FAZE BU TRABADJU DRETU

8-9. Kuzê ki un piskador meste sabe i pamodi?

8 Na ténpu di Jizus, un israelita ki éra piskador tinha ki sabeba ki tipu di pexi ki el ta pegaba. (Lev. 11:9-12) Tanbê, el tinha ki sabeba na undi ki el ta atxaba kel pexi. Pexi ta kustuma sta na kes lugar ki ten agu ki es gosta i ki ten txeu kumida. Má é inportanti sabe ki óra ki un piskador debe bai piska? Odja kuzê ki kontise na un ilha di Pasífiku. Un irmon konvida un misionáriu pa es ba piska. Kel misionáriu fla: “Konbinadu! Nu ta nkontra manhan 9 óra di sédu.” Kel irmon responde: “N ta atxa ma bu ka ntende. É ka nos ki ta fla ki óra ki nu ta bai, má é kes pexi.”

9 É kel-li ki piskadoris di ómi na ténpu di apóstlus ta fazeba. Es ta kustuma baba na kes lugar ki “pexi” ta staba i na óra ki es ta atxaba es. Pur izénplu, sigidoris di Jizus ta pregaba na ténplu, na sinagógas, di kaza en kaza i na merkadus. (Atos 5:42; 17:17; 18:4 ) Nos tanbê, nu meste konxe dretu kes ábitu di kes algen ki ta mora na tiritóriu di nos kongregason. Nu meste ser ikilibradu i prega na lugar i na óra ki nu sabe ma nu ta atxa más algen. — 1 Cor. 9:19-23.

KES BON PISKADOR. . . 1. ta trabadja na óra i na lugar ki es ten más xansi di pega pexi (Odja parágrafus 8 i 9.)

10. Ki feraméntas organizason di Jeová ta da-nu?

10 Un piskador meste ten kes feraménta sértu i sabe modi ki el ta uza-s. Nos tanbê, nu meste ten kes feraménta sértu pa nos trabadju. I nu meste sabe modi ki nu ta uza kada un di es. Jizus fla se disiplus modi ki es ta piska pesoas. El fla-s kuzê ki es tinha ki lebaba, na undi ki es ta pregaba i kuzê ki es ta flaba. (Mat. 10:5-7; Luc. 10:1-11) Oji, organizason di Jeová ta da-nu kes Feraménta prinsipal pa inxina, ki ta djuda-nu faze nos pregason. * Tanbê, el ta inxina-nu modi ki nu ta uza kada un di kes feraménta. Asi, nu ta ganha más kunfiansa i kapasidadi pa nu ten bons rezultadu na nos trabadju. — 2 Tim. 2:15.

KES BON PISKADOR. . . 2. sabe ki feraméntas ki es ta uza (Odja parágrafu 10.)

PRENDE TEN KORAJI

11. Pamodi ki piskadoris di ómi meste ten koraji?

11 Kes algen ki é piskador meste ten koraji. Alvês na mar es ta pasa pa situason ki es ka sta speraba. Txeu bês es ta trabadja di noti i na lugar ki pode kontise un tenpistadi kalker óra. Kes piskador di ómi tanbê meste ten koraji. Óras ki nu ta kumesa ta prega i nu ta fla ma nos é Tistimunhas di Jeová, nu pode pasa pa alguns “tenpistadi” sima pirsigison di família, trósa di amigus i alguns algen pode ka obi nos mensaji. Má kel-li ka ta spanta-nu. Jizus dja flaba ma se sigidoris ta pregaba pa pesoas ki podia fikaba kóntra es. — Mat. 10:16.

12. Sima sta na Josué 1:7-9, kuzê ki nu meste faze pa nu ten más koraji?

12 Modi ki bu pode ten más koraji? Primeru, bu meste ten sertéza ma Jizus sta kontinua ta orienta trabadju di pregason la di Séu. (João 16:33; Apo. 14:14-16) Dipôs, bira bu fé más fórti ma Jeová ta kunpri se promésa di kuida di bo. (Mat. 6:32-34) Sima bu fé ta ba ta bira kada bês más fórti, bu ta ten más koraji. Pedru ku se amigus mostra un fé fórti kantu es larga ses trabadju di péska pa ba sigi Jizus. Di mésmu manera, bu mostra un fé fórti kantu bu fla bus família i amigus ma bu kumesa ta studa Bíblia ku Tistimunhas di Jeová i ta sisti runion! Di sertéza bu faze txeu mudansa pa bu pode vive sima Jeová ta krê. Kantu bu faze kel-li, tanbê bu mostra fé i koraji. Pur isu, kontinua ta sforsa pa bu ten más koraji. Asi, bu ta ten sertéza ma ‘Jeová, bu Deus, ta sta ku bo pa undi ki bu bai.’ — Josué 1:7-9.

KES BON PISKADOR. . . 3. ka ten medu di trabadja na lugar ki ténpu pode muda di un óra pa kel otu (Odja parágrafus 11 i 12.)

13. Modi ki orason i pensa na kuzê ki Jeová faze, pode djuda-u ten más koraji?

13 Kuzê más ki bu pode faze? Pidi Jeová pa da-u koraji. (Atos 4:29, 31 ) Bu pode ten sertéza ma Jeová ta responde bu orason i nunka el ka ta bandona-u. El sta sénpri na bu ladu pa djuda-u. Tanbê, bu pode pensa na modi ki Jeová salva otus algen na ténpu antigu. Pensa tanbê, modi ki el djuda-u vense prublémas i el da-u forsa ki bu meste pa faze mudansas na vida. Di sertéza, Kel ki abri Mar Burmedju pa salva israelitas, tanbê ta djuda-u ser un disiplu di Kristu. (Êxo. 14:13) Bu pode ten kel mésmu sertéza ki un salmista ki fla: ‘Jeová sta di nha ladu, N ka ta xinti medu. Kuzê ki ómi ta pode faze-m?’ — Sal. 118:6.

14. Kuzê ki bu prende ku spiriénsa di Masae ku Tomoyo ?

14 Otu manera di nu ten más koraji é óras ki nu ta prende modi ki Jeová dja djuda pesoas ki éra tímidu ten koraji. Odja spiriénsa di un irman ki txoma Masae. El éra tímida i el ta atxaba ma nunka el ka ta konsigi papiaba ku algen sobri se fé. Pâpia ku algen stranhu éra difísil dimás pa el, sima tenta salta un paredi altu ki nunka el ta konsigiba. Pur isu, Masae faze txeu sforsu pa el xinti más amor pa Deus i pa otus algen. El fika ta pensa ma el tinha ki pregaba na es ténpu di fin i el pidi Jeová na orason pa da-l más vontadi di prega. Masae konsigi vense se medu i ti el bira pioneru fíksu. Jeová tanbê pode djuda kes publikador novu ‘ten koraji’. Odja spiriénsa di un irman ki txoma Tomoyo. Kantu el kumesa ta sai na pregason kel primeru algen ki el pâpia ku el grita: “N ka krê nada ku Tistimunhas di Jeová!” i el da-l ku pórta na róstu. Má Tomoyo ka fika ku medu, i el fla se kunpanheru di pregason: “Bu obi kel-li? El ka dexa-m nen abri bóka. Dja el odja ma mi é un Tistimunha di Jeová. N sta txeu kontenti!” Gósi Tomoyo é pioneru fíksu.

DISIPLINA BU KABÉSA

15. Kuzê ki siginifika disiplina nos kabésa i pamodi ki el é inportanti pa nos?

15 Pa un piskador ten bons rezultadu, el meste disiplina se kabésa. Ta kustuma fladu ma disiplina nos kabésa é “kapasidadi di obriga bu kabésa faze kes kuza ki ten ki fazedu.” Kes algen ki é piskador ten ki disiplina ses kabésa. Es meste sforsa pa labanta sédu, pa fika ti fin di trabadju i aguenta sikrê ku mau ténpu. Nos tanbê, nu meste disiplina nos kabésa pa nu pode aguenta firmi i tirmina nos trabadju. — Mat. 10:22.

16. Kuzê ki pode djuda-nu disiplina nos kabésa?

16 Nu ka ta nase ku kapasidadi di disiplina nos kabésa. Na verdadi, nu ten tendénsia di faze kes kuza ki é más fásil. Pur isu, nu meste prende disiplina nos kabésa. Si nu krê trena nos kabésa pa faze kes kuza ki é más difísil, nu meste ajuda. Jeová ta uza se spritu santu pa da-nu kel ajuda ki nu meste. — Gál. 5:22, 23.

17. Sima sta na 1 Coríntios 9:25-27, kuzê ki apóstlu Polu fla ma el tevi ki faze pa el pode disiplinaba se kabésa?

17 Apóstlu Polu ta disiplinaba se kabésa. Má el fla ma el tevi ki ‘sota’ se korpu pa el podia fazeba kel ki é dretu. (Lé 1 Coríntios 9:25-27.) El insentiva otus pa disiplina ses kabésa i pa es faze tudu kuza ‘dretu i na órdi.’ (1 Cor. 14:40) Nu meste disiplina nos kabésa pa nu pode kontinua konsentradu na nos adorason pa Jeová, kel-li ta inklui sta sénpri na pregason i ta inxina notísias sábi. — Atos 2:46.

KA BU FIKA TA SPÉRA

18. Kuzê ki ta poi Jeová ta atxa ma nu sta ten bon rezultadu na pregason?

18 Un piskador ta atxa ma el faze bon péska si el pega un monti pexi. Má trabadju di pregason é diferenti. É ka kantu algen ki nu traze pa organizason di Jeová, ki ta mostra ma nu sta ten bon rezultadu na pregason. (Luc. 8:11-15) Si nu kontinua ta faze nos trabadju di pregason i faze disiplus, pa Jeová nu sta ten bon rezultadu. Pamodi? Pamodi nu sta ta obi ku el i ku se Fidju. — Mar. 13:10; Atos 5:28, 29.

19-20. Kal ki é un razon inportanti pa nu prega gósi?

19 Na alguns país, piskadoris pode piska sô duránti alguns mês. Na kes país la, un piskador pode sforsa más txeu óras ki el ta odja ma kel ténpu di faze péska sta ta kaba. Anos ki é piskadoris di ómi, nu ten más un razon inda pa nu prega gósi: fin di kel mundu li sta kuazi ta txiga! Kel ténpu ki resta pa salva vida di pesoas é mutu poku. Pur isu, ka bu fika ta spéra ti ki tudu kuza na bu vida fika perfetu pa bu kumesa ta faze kel trabadju rei di inportanti. — Ecl. 11:4.

20 Gósi é ténpu pa bu prende gosta más txeu di pregason, sabe uza Bíblia dretu na pregason, ten más koraji i disiplina bu kabésa. Djunta ku kes más di 8 milhon di piskador di ómi i bu ta xinti kel alegria ki ta ben di Jeová. (Nee. 8:10) Sta disididu na faze bu midjór na trabadju di pregason i partisipa na el ti fin. Má i kes ki dja é piskadoris di ómi? Kuzê ki pode djuda-s kontinua firmi na es trabadju? Na kel otu studu, nu ta ben odja três manera di faze kel-li.

KÁNTIKU 66 Nu prega notísia sábi

^ par. 5 Jizus konvida piskadoris ki éra umildi i trabadjador pa sér se disiplus. Oji tanbê, Jizus sta kontinua ta konvida pesoas ki ten kes kualidadi li pa ser piskadoris di ómi. Alguns studanti di Bíblia talvês ta xinti medu di seta konviti di Jizus. Kel studu li sta ben mostra kuzê ki es pode faze pa vense kel medu.

^ par. 1 MÁS SPLIKASON: Kes palavra ‘piskadoris di ómis’ siginifika tudu kes ki ta prega notísias sábi i ki ta inxina otus pa bira disiplus di Kristu.

^ par. 10 Djobe artigu “Inxina verdadi” na Sentinéla di otubru di 2018 pp. 11-16.