Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 36

Da valor pa forsa ki jóvens ten

Da valor pa forsa ki jóvens ten

‘Glória di jóvens é ses forsa’. — PROVÉRBIOS 20:29.

KÁNTIKU 88 Djuda-m ntende bus mandamentu

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA *

1. Sima nu ta ba ta bira algen grandi, kuzê ki nu pode faze?

SIMA nu ta ba ta bira algen grandi, nu pode fika ku medu ma nu ka ta konsigi faze txeu kuza pa Jeová sima nu ta fazeba antis. Talvês gósi nu ka ten kel mésmu forsa ki nu tinha antis. Má ténpu da-nu sabedoria i spiriénsa i nu pode uza-l pa djuda jóvens uza tudu ses kapasidadi i seta más responsabilidadi. Un irmon ki é ansion pa txeu ténpu, fla: “Kantu N xinti pézu di idadi, N fika kontenti pamodi tinha jóvens kualifikadu na kongregason pa trabadja.”

2. Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?

2 Na kel studu ki pasa, nu odja pamodi ki é bon jóvens faze amizadi ku kes irmon di idadi. Na kel studu li, nu sta ben odja kuatu kualidadi ki kes algen di idadi pode mostra. Es debe ser umildi, seta ses limitason, mostra gratidon i ser algen ki gosta di da. Kes kualidadi li ta djuda kes irmon di idadi trabadja djuntu ku jóvens i kel-li ta djuda tudu algen na kongregason.

SER UMILDI

3. Sima sta na Filipenses 2:3, 4, kuzê ki é umildadi? Modi ki un irmon di idadi pode mostra kel kualidadi li?

3 Kes irmon di idadi meste ser umildi pa es pode djuda jóvens. Un algen umildi é kel ki ta atxa ma otus é más inportanti di ki el. (Lé Filipenses 2:3, 4.) Un irmon di idadi pode mostra kel kualidadi li di txeu manera. Pur izénplu, ten txeu kuza na kongregason ki pode fazedu di manera diferenti i tudu kes manera li sta di akordu ku Bíblia i ta funsiona dretu. Pur isu, un irmon di idadi ki é umildi, ka ta spéra ma tudu algen debe faze kuzas sima el ta fazeba antis. (Ecl. 7:10) Nbóra es prende txeu kuza ki es pode inxina jóvens, kes irmon di idadi ki é umildi ta rekonhese ma ‘séna di es mundu sta ta muda.’ Nton, talvês es meste prende kes novu manera di faze kuza. — 1 Cor. 7:31.

Kes algen di idadi gosta di da i es ta inxina otus kes kuza ki es prende duránti ses vida. (Odja parágrafus 4 i 5.) *

4. Modi ki enkaregadus di grupu di kongregason ta mostra un atitudi sima di kes levita?

4 Kes algen di idadi ki é umildi ta rekonhese ma sima es ta ba ta bira bédju, es ka ta konsigi faze txeu sima es ta fazeba antis. Odja izénplu di kes enkaregadu di grupu di kongregason. Óras ki es faze 70 anu, es ta konvidadu pa seta un otu diziginason. Kel-li pode ser difísil pa es, pamodi es ta daba txeu valor pa ses priviléjiu di sirbi irmons. Kel amor ki es tinha pa ses diziginason inda sta fórti na ses korason. Má simé, es ta ntende ma gósi kel trabadju li meste fazedu pa kes irmon más jóven. Kes irmon li ki nu krê txeu, ta mostra kel mésmu atitudi di kes levita na ténpu antigu na Israel. Óras ki es ta fazeba 50 anu, es ta dexaba di sirbi na tabernákulu. Má ka ta nporta kal diziginason ki es tinha, es ta staba kontenti pamodi ses alegria ka ta dipendeba di ses diziginason. Envês di kel-li, es ta fazeba ses midjór na kel trabadju ki inda es ta pode fazeba i tanbê es ta fazeba di tudu pa djudaba jóvens. (Núm. 8:25, 26) Ta kontise mésmu kuza oji ku kes ki éra enkaregadu di grupu di kongregason. Nbóra es ka sta vizita kongregasons más pa nkoraja-s, es é un benson pa kel kongregason ki es sta ta sirbi.

5. Kuzê ki bu prende ku izénplu di Dan i Kati?

5 Odja izénplu di Dan. El tevi 23 anu ta faze trabadju di enkaregadu di grupu di kongregason. Kantu Dan faze 70 anu, el ku se mudjer Kati, diziginadu pa ser pioneru spesial. Modi ki es sta ta xinti alegria na ses diziginason? Dan fla ma gósi el sta mutu más okupadu di ki antis! El sta kuida di se responsabilidadis na kongregason, el sta djuda irmons bira ajudantis di kongregason i el sta trena irmons pa prega na sidadi i na kadia. Irmons di idadi, ka ta nporta si nhos sta na sirvisu pa ténpu interu ô nau, nhos pode faze txeu kuza pa djuda otus. Modi? Nhos prende gosta di nhos novu diziginason, nhos poi méta ki nhos ta konsigi alkansa i ka nhos konsentra na kuzê ki nhos ka ta pode faze, má na kel ki nhos ta konsigi faze.

SETA BUS LIMITASON

6. Pamodi ki é bon nu seta nos limitason? Da un izénplu.

6 Un algen umildi ta rekonhese se limitason. (Pro. 11:2) Pamodi kel-li, el ka ta spéra di se kabésa más di kel ki el ta konsigi faze. Pur isu, el ta kontinua filís i el ta trabadja duru. Nu pode konpara un algen ki ta seta se limitason ku un algen ki sta konduzi un karu na un subida. Pa subi kel subida, un kondutor meste troka mudansa. Talvês el ten ki diminui velosidadi, má el ta kontinua ta bai pa frenti. Di mésmu manera, un algen ki ta rekonhese se limitason, sabe kal ki é óra di “troka mudansa” pa el pode kontinua ta sirbi Jeová i ta djuda otus. — Fil. 4:5.

7. Modi ki Barzilai mostra ma el ta setaba se limitason?

7 Pensa na izénplu di Barzilai. Kantu el tinha 80 anu, rei Davidi konvida-l pa el ba vive na se palásiu. El rekonhese ma tinha alguns kuza ki el ka ta konsigi fazeba pamodi se idadi. Nton Barzilai pidi Davidi pa dexa Kiman bai ku el, dja ki el éra un ómi más jóven. (2 Sam. 19:35-37) Sima Barzilai, kes irmon di idadi ta fika kontenti na da kes irmon más jóven oportunidadi di kuida di alguns trabadju.

Rei Davidi seta kel disizon di Jeová di skodje Salumon pa faze ténplu. (Odja parágrafu 8.)

8. Modi ki rei Davidi mostra ma el ta setaba se limitason kantu el krê fazeba un ténplu?

8 Rei Davidi da un bon izénplu di algen ki ta setaba se limitason. Un di kes kuza ki más el kreba éra faze un ténplu pa Jeová. Má Jeová fla-l ma éra se fidju Salumon ki ta tinha kel priviléjiu la. Davidi seta kel disizon di Jeová i el faze tudu ki el pode pa apoiaba kel konstruson. (1 Cró. 17:4; 22:5) Davidi ka ta pensaba ma el éra kel midjór algen pa kunpriba kel diziginason sô pamodi Salumon éra ‘jóven i el ka tinha spiriénsa’. (1 Cró. 29:1) El sabia ma pa kel konstruson tinha bon rezultadu éra sô ku benson di Jeová, envês di idadi ô spiriénsa di kes algen ki staba ta kuida di kel trabadju. Sima Davidi, oji kes irmon di idadi sta kontinua ta faze ses midjór sikrê es dadu otu diziginason. Es sabe ma Jeová ta abênsua kes jóven ki sta ta faze kes trabadju ki es ta fazeba antis.

9. Modi ki un ménbru di un Kumison di Filial mostra ma el ta seta se limitason?

9 Un izénplu na nos ténpu di un algen ki mostra ma el ta seta se limitason é di irmon Xigeu. Na anu 1976, kantu el tinha 30 anu, el diziginadu pa ser ménbru di Kumison di Filial. Na 2004, el bira kordenador di Kumison di Filial. Algun ténpu dipôs, el odja ma el ka tinha kel mésmu forsa ki el tinha antis i el ka staba ta konsigi faze se trabadju faxi, sima el ta fazeba antis. Xigeu faze orason sobri kel asuntu i el pensa ma éra midjór si un irmon más jóven kuidaba di kel responsabilidadi. Oji Xigeu é ka kordenador más, má el sta kontinua ta sirbi na Kumison di Filial. Sima nu odja na izénplus di Barzilai, di rei Davidi i di Xigeu, kes algen umildi i ki ta seta ses limitason, ka ta konsentra na kel poku spiriénsa di kes más jóven, má es ta konsentra na ses pontu fórti. Es ka ta atxa ma jóvens sta tenta konpiti ku es, má es ta odja-s sima un kunpanheru di trabadju. — Pro. 20:29.

MOSTRA GRATIDON

10. Kuzê ki kes irmon di idadi ta pensa di kes jóven na kongregason?

10 Pa kes irmon ki dja sta di idadi, jóvens é un prezenti di Jeová i es ta mostra gratidon pa tudu kel ki es ta faze. Sima kes irmon di idadi ta ba ta perde ses forsa, es ta fika kontenti di sabe ma na kongregason ten jóvens ku forsa i prontu pa faze tudu trabadju ki meste.

11. Sima sta na Rute 4:13-16, pamodi ki é bon nu seta ajuda di jóvens?

11 Na Bíblia nu ta atxa izénplu di Nuemi, ki éra un algen di idadi, ki fika kontenti ku ajuda ki un algen más jóven da-l. Na komésu el pidi se nóra Ruti pa volta pa se povu. Má kantu Ruti insisti pa bai ku el pa Belen, Nuemi seta kel apoiu lial ki el da-l. (Rute 1:7, 8, 18) Kel-li traze un grandi benson pa kes dôs mudjer li! (Lé Rute 4:13-16.) Kes irmon di idadi ki é umildi ta seta ajuda sima Nuemi.

12. Modi ki apóstlu Polu mostra gratidon?

12 Apóstlu Polu mostra gratidon pa ajuda ki el resebe. Pur izénplu, el agradese kes irmon na Filipus pa kes prezenti ki es manda-l. (Fil. 4:16) El agradese pa ajuda ki el resebe di Timótiu. (Fil. 2:19-22) Tanbê Polu agradese Deus pa kes irmon ki bai nkoraja-l timenti el staba prézu ta lebadu pa Roma. (Atos 28:15) Polu éra un algen ativu i xeiu di inerjia i el viajaba milharis di kilómetru pa prega i nkoraja kongregasons. Má simé, el ka dexa orgulhu inpidi-l di seta ajuda di se irmons ku irmans.

13. Modi ki kes irmon di idadi pode mostra gratidon pa jóvens?

13 Sikrê dja bu sta di idadi, ten txeu manera ki bu pode mostra gratidon pa kes más jóven di bu kongregason. Pur izénplu, bu pode mostra gratidon i seta ses ajuda óras ki es krê da-u un buleia, djuda-u faze kónpras ô faze kalker otu kuza ki bu meste. Lenbra ma ses ajuda é un manera di Jeová mostra ma el ta ama-u. Kel-li pode djuda-u ten un amizadi fórti ku kes irmon. Sénpri djuda kes jóven bira más amigu di Jeová i fla-s ma bu ta fika kontenti di odja jóvens sima es ta sforsa pa faze más na kongregason. Pâpia ku es di kes spiriénsa ki dja bu pasa pa el. Si bu faze si, bu ta mostra Jeová ‘ma bo é gratu’ pamodi kes jóven ki el atrai pa kongregason. — Col. 3:15; João 6:44; 1 Tes. 5:18.

MOSTRA MA BU GOSTA DI DA

14. Modi ki rei Davidi mostra ma el gosta di da?

14 Izénplu di rei Davidi ta mostra un otu kualidadi inportanti ki kes algen di idadi meste ten, ki é gosta di da. Kantu ténplu staba ta fazedu, rei Davidi da txeu dinheru i kuzas di valor ki el tinha. (1 Cró. 22:11-16; 29:3, 4) El faze kel-li, sikrê el sabia ma kel ténplu ta ben fikaba konxedu pa ténplu di Salumon. Óras ki nu ka tene forsa pa partisipa na kes trabadju di konstruson di organizason, nu pode kontinua ta apoia kes trabadju li através di nos kontribuison, sima nos situason ta da. I nu pode inxina jóvens kes kuza ki nu prende na vida.

15. Ki prezenti di txeu valor apóstlu Polu da Timótiu?

15 Pensa na izénplu di apóstlu Polu, ki éra un algen ki gostaba di da. El konvida Timótiu pa faze trabadju di misionáriu djuntu ku el. Polu mostra ma el éra un algen ki gosta di da, kantu el inxina Timótiu alguns manera di prega i inxina. (Atos 16:1-3) Kel trenamentu ki Polu da Timótiu, djuda-l ser un bon instrutor i pregador di notísias sábi. (1 Cor. 4:17) Dipôs, Timótiu uza kel ki Polu inxina-l pa trena otus.

16. Pamodi ki Xigeu trena otus?

16 Oji, kes irmon di idadi ka ta atxa ma es ta bira un algen sen valor si es trena jóvens na kongregason. Pur izénplu, Xigeu ki dja nu papiaba di el antis, pasa alguns anu ta trena kes ménbru más jóven di Kumison di Filial. El faze kel-li pa apoia trabadju di Reinu na kel país undi el ta sirbiba. Pamodi kel trenamentu, kantu el mudadu di diziginason, dja tinha otu irmon priparadu pa fikaba na se lugar di kordenador. Xigeu faze párti di Kumison di Filial pa más di 45 anu, má el kontinua ta uza kuzê ki el prende pa djuda otus. Irmons sima el, é un benson pa tudu povu di Jeová!

17. Sima sta na Lucas 6:38, kuzê más ki kes irmon di idadi pode da otus?

17 Nos irmons di idadi ki nu krê txeu, anhos é un próva klaru ma nu ta ser mutu más filís óras ki nu ta sirbi Jeová ku fé i lialdadi. Nhos izénplu é un próva klaru ma bale péna prende sobri kes prinsípiu di Bíblia i vive di akordu ku es. Pa spiriénsas ki nhos ten, nhos sabe modi ki organizason ta fazeba kuzas antis, má tanbê dja nhos odja ma é inportanti prende kes novu manera di faze kuzas sima situason sta ba ta muda. I ti mésmu kes algen grandi ki batiza ka dura li, pode djuda otus algen di txeu manera. Nhos pode konta-s kes alegria ki nhos sta ta xinti di konxe Jeová, dipôs ki dja nhos sta algen grandi. Kes más jóven ta ben gosta txeu di obi nhos stória i di kes kuza ki nhos prende. Si ‘nhos da’ ô uza kes kuza ki nhos prende na nhos vida pa trena otus, nhos ta resebe txeu benson di Jeová. — Lucas 6:38.

18. Modi ki irmons di idadi ku jóvens pode djuda kunpanheru?

18 Óras ki algen di idadi i jóvens ta faze amizadi, es ta pode djuda kunpanheru. (Rom. 1:12) Kada un di es ten un kuza ki kel otu ka ten. Kes algen di idadi ten sabedoria i spiriénsa ki es ganha duránti ses vida. I kes jóven ten inerjia i forsa. Óras ki jóvens i kes algen di idadi ta trabadja djuntu sima amigu, es ta lova Jeová i es ta bira un benson pa tudu irmon na kongregason.

KÁNTIKU 90 Nu nkoraja kunpanheru

^ par. 5 Nu sta kontenti pamodi nu ten txeu jóven na kongregason ki sta faze ses midjór pa djuda organizason di Jeová. Ka ta nporta kal ki é ses kultura, kes irmon ku irmans di idadi pode djuda kes jóven uza ses forsa na sirvisu di Jeová.

^ par. 55 SPLIKASON DI FOTUS: Kantu un enkaregadu di grupu di kongregason faze 70 anu, el ku se mudjer resebe otu diziginason. Es sta ta uza kes spiriénsa ki es ganha duránti ses vida pa trena otus na kel kongregason ki es sta ta sirbi.