Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

STUDU 38

Jóven, ki tipu di vida bu krê ten?

Jóven, ki tipu di vida bu krê ten?

‘Disirnimentu ta proteje-u’. — PROVÉRBIOS 2:11.

KÁNTIKU 135 Jeová ta pidi-u: ‘Aji ku sabedoria nha fidju’

KUZÊ KI NU STA BEN STUDA a

1. Ki situason difísil Jioás, Uzias i Juzias pasa pa el?

 IMAJINA ma bo é un mininu ô un jóven ki bira rei di povu di Deus! Modi ki bu ta uzaba bu autoridadi? Bíblia ta pâpia di alguns jóven ki bira rei di Judá. Pur izénplu, Jioás tinha sô 7 anu, Uzias tinha 16 anu i Juzias tinha 8 anu kantu es bira rei. Pensa na difikuldadis ki es pasa pa el! Enbóra ses situason éra difísil, Jeová i otus algen djuda-s faze txeu kuza dretu.

2. Pamodi ki é bon studa izénplu di Jioás, Uzias i Juzias?

2 Nos é ka rei ô rainha, má nu pode prende txeu kuza ku Jioás, Uzias i Juzias. Es toma bons disizon, má tanbê es toma disizons mariadu. Nu ta ben analiza ses izénplu i odja pamodi ki nu meste skodje bons amigu, kontinua umildi i kontinua ta buska Jeová.

SKODJE BONS AMIGU

Oji nu ta konsigi sigi izénplu di Jioás óras ki nu ta obi konsedjus di nos bons amigu. (Odja parágrafus 3 i 7.) c

3. Modi ki Jioiada djuda Rei Jioás toma bons disizon?

3 Imita kes bon disizon ki Jioás toma. Kantu Rei Jioás staba jóven, el toma un bon disizon. Se pai móre kantu el staba jóven, má Saserdóti Prinsipal, Jioiada, kria-l i inxina-l sobri Jeová. Jioás mostra sabedoria pamodi el obi ku kes konsedju ki Jioiada da-l. Pamodi izénplu di Jioiada, Jioás disidi sirbi Jeová i djuda povu sirbi Jeová tanbê. Jioás ti organiza pa ténplu di Jeová konpodu. — 2 Cró. 24:1, 2, 4, 13, 14.

4. Modi ki ama i obi ku leis di Jeová ta djuda-nu? (Provérbios 2:1, 10-12)

4 Si bu sta ta inxinadu ama Jeová i vive di akordu ku se leis, bu sta ta resebe un prezenti di txeu valor. (Lé Provérbios 2:1, 10-12.) Bu pai ku bu mai pode trena-u di txeu manera. Odja modi ki pai di un irman ki txoma Kátia, djuda-l toma bons disizon. Tudu dia, óras ki se pai ta lebaba el skóla, el ta papiaba ku el sobri testu di kel dia. Kátia fla: “Kes konbérsu djuda-m lida ku kes situason difísil ki ta kontiseba duránti kel dia.” Bu pai ku bu mai pode kria régras ku bazi na Bíblia, má bu pode xinti ma kes régra ka ta dexa-u faze kes kuza ki bu gosta. Kuzê ki pode djuda-u obi ku es? Un irman ki txoma Anastásia, ta lenbra ma se pai ku se mai ta traba ténpu pa splikaba el pamodi ki es kria alguns régra. El fla: “Kel-li djuda-m intende ma kes régra ka éra pa kontrola-m, má pa protejeba mi pamodi es ta ama-m.”

5. Modi ki kuzas ki bu ta faze ta afeta bu pai ku bu mai i Jeová? (Provérbios 22:6; 23:15, 24, 25)

5 Bu pai ku bu mai ta fika kontenti óras ki bu ta obi kes konsedju ki es ta da-u ku bazi na Bíblia. Má más inportanti inda, bu ta poi Deus ta fika kontenti i bu amizadi ku el ta bira más fórti. (Lé Provérbios 22:6; 23:15, 24, 25.) Kes-li é bons motivu pa bu imita izénplu di Jioás kantu el staba jóven.

6. Dipôs ki Jioiada móre, konsedju di kenha ki Jioás obi i kal ki foi rezultadu? (2 Crónicas 24:17, 18)

6 Prende ku kes mau disizon ki Jioás toma. Dipôs ki Jioiada móre, Jioás skodje maus koléga. (Lé 2 Crónicas 24:17, 18.) El disidi obi ku kes prínsipi di Judá ki ka ta amaba Jeová. Talvês bu ta konkorda ma Jioás debe fikaba lonji di es pamodi es ta fazeba kuzas mariadu. (Pro. 1:10) Envês di kel-li, el obi kes mau konsedju ki se amigus da-l. Kantu Zakarias, ki éra primu di Jioás, tenta koriji-l, Jioás manda mata-l. (2 Cró. 24:20, 21; Mat. 23:35) Kel-li foi un kuza gravi i un tolisi! Vida di Jioás kumesa dretu, má infilismenti el bira kóntra Jeová i el bira un asasinu. Dipôs se sérvus mata-l. (2 Cró. 24:22-25) Se vida ta sérba diferenti si el obiba ku Jeová i ku kes ki ta amaba Jeová. Kuzê ki bu ta prende ku izénplu di Jioás?

7. Kenha ki bu debe skodje pa ser bus amigu? (Odja fotu.)

7 Un lison ki nu pode prende ku mau disizon ki Jioás toma, é ma nu meste skodje amigus ki ta ama Jeová i ki krê pô-l ta fika kontenti. Kes amigu li ta djuda-nu faze kuzas dretu. Nu pode faze amizadi ku kes ki é más bédju ô más novu ki nos. Lenbra ma Jioás éra mutu más novu ki se amigu Jioiada. Sobri amigus ki bu ta skodje, pensa na kes pergunta li: ‘Es ta djuda-m bira nha fé na Jeová más fórti? Es ta insentiva-m pa N vive di akordu ku leis di Deus? Es ta pâpia sobri Jeová i verdadis sobri el ki ten txeu valor? Es ta mostra ruspetu pa leis di Deus? Es ta fla-m sô kel ki N ta krê obi ô es ten koraji di koriji-m si N disvia?’ (Pro. 27:5, 6, 17) Pa ser sinseru, si bus amigu ka ta ama Jeová, bu ka meste-s. Má si bus amigu ta ama Jeová, ka bu larga-s, pamodi sénpri es ta djuda-u. — Pro. 13:20.

8. Si nu ta uza redi sosial, kuzê ki nu debe pensa na el?

8 Redi sosial pode ser un bon feraménta pa pâpia ku família i amigus. Má txeu algen ta uza-l pa izibi i pa mostra tudu algen fotus i vídius di kuzê ki es kunpra ô ki es faze. Si bu ta uza redi sosial, pensa na kes pergunta li: ‘N ta uza-l pa N izibi? Nha obijetivu é da otus koraji ô N krê pa es dimira-m? N sta ta dexa kes algen ki ta uza redi sosial prujudika nha manera di pensa, di pâpia i di konporta?’ Irmon Nathan Knorr, ki ta fazeba párti di Grupu Enkaregadu di Óbra, da kel konsedju li: “Ka bu tenta agrada ómi. Si bu faze kel-li, bu ka ta agrada ningen. Favor, agrada Jeová i asi bu ta agrada tudu kes ki ta agrada Jeová.”

NU MESTE KONTINUA UMILDI

9. Kuzê ki Jeová djuda Uzias faze? (2 Crónicas 26:1-5)

9 Imita kes bon disizon ki Uzias toma. Kantu Rei Uzias éra jóven, el éra umildi. El prende ‘ten grandi ruspetu pa Deus verdaderu.’ El móre ku 68 anu i Jeová abênsua maior párti di se vida. (Lé 2 Crónicas 26:1-5.) Uzias ganha géra kóntra txeu nason ki éra ses inimigu i el poi Jiruzalen ta ten bon proteson. (2 Cró. 26:6-15) Di serteza Uzias staba kontenti ku tudu kes kuza ki Deus djuda-l faze. — Ecl. 3:12, 13.

10. Kuzê ki kontise ku Uzias?

10 Prende ku kes mau disizon ki Uzias toma. Rei Uzias staba kustumadu ku fla otus kuzê ki es debe fazeba. Kel-li pô-l ta pensa ma el pode fazeba kalker kuza ki el kreba? Un dia, Uzias disidi entra na ténplu di Jeová i ku orgulhu el tenta kema insénsu na altar, ki é un kuza ki reis ka pode fazeba. (2 Cró. 26:16-18) Saserdóti Prinsipal, Azarias tenta koriji-l, má Uzias fika xatiadu. Infilismenti, Uzias ka kontinua lial i Jeová kastiga-l ku lépra. (2 Cró. 26:19-21) Se vida ta sérba diferenti si el kontinuaba umildi!

Envês di ingaba di alguns kuza ki nu faze, nu debe da glória pa Jeová, pamodi el da-nu kapasidadi di faze-s. (Odja parágrafu 11.) d

11. Kuzê ki pode djuda-nu kontinua umildi? (Odja fotus.)

11 Kantu Uzias bira poderozu el skese ma é Jeová ki ta daba el forsa i rikéza. Kuzê ki nu ta prende? Nu debe lenbra ma bensons i priviléjius ki nu ta resebe ta ben di Jeová. Envês di nu ingaba di algun kuza ki nu ta konsigi faze, nu debe da glória pa Jeová. b (1 Kor. 4:7) Nu debe rekonhese ku umildadi ma nos é inperfeitu i ma nu meste disiplina. Un irmon ki ten uns 60 anu, fla: “N prende ka ofende ô dizanima óras ki otus ta da kónta di nhas éru. Óras ki N ta resebe disiplina pa algun kuza mariadu ki N faze, N ta tenta midjora i da Jeová tudu kel ki N pode.” Óras ki nu ta obi ku Jeová i nu ta kontinua umildi, nu ta ten un vida sábi. — Pro. 22:4.

KONTINUA TA BUSKA JEOVÁ

12. Modi ki Juzias buska Jeová kantu el éra jóven? (2 Crónicas 34:1-3)

12 Imita kes bon disizon ki Juzias toma. Kantu Juzias tinha 16 anu, el kumesa ta buska Jeová. El krê prendeba sobri Jeová i fazeba se vontadi. Má vida di Rei Juzias ka foi fásil. Kantu maioria di algen ta adoraba kes deus falsu, Juzias tinha ki difendeba adorason puru. I el faze kel-li ku koraji. Antis di Juzias faze 20 anu, el kumesa ta kaba ku adorason falsu na se nason. — 2 Crónicas 34:1-3.

13. Modi ki bu vida ta ser diferenti óras ki bu da bu vida pa Jeová?

13 Sikrê bo é jóven, bu pode disidi imita Juzias, buska Jeová i prende sobri se kualidadis bunitu. Si bu faze kel-li, bu ta krê da bu vida pa el. Modi ki faze kel-li ta afeta bu vida na dia-dia? Luke, ki batiza ku 14 anu, fla: “Di gósi pa dianti, N ta poi Jeová na primeru lugar na nha vida i N ta tenta pô-l ta fika kontenti.” (Mar. 12:30) Bu ta resebe txeu benson si bu krê faze mésmu kuza.

14. Da izénplus di modi ki alguns jóven sta ta imita Rei Juzias.

14 Ki prublémas un jóven ki ta sirbi Jeová pode pasa pa el? Joan, ki é un irmon ki batiza ku 12 anu, fla ma se kolégas di skóla ta tenta faze-l preson pa fuma xixa. Pa atxa forsa pa ka kai na kel tentason, Joan lenbra ma fuma xixa pode prujudika se saúdi i se amizadi ku Jeová. Rakel, ki batiza ku 14 anu, splika kuzê ki djuda-l lida ku prublémas ki el ta pasa pa el na skóla. El fla: “N ta tenta odja pa kuzas ki ta lenbra-m di Bíblia i di Jeová. Pur izénplu, un aula di stória pode lenbra-m di un stória ki sta na Bíblia ô di un profesia. Ô un konbérsu pode lenbra-m di un testu ki N pode uza pa pâpia ku algen.” Kes prubléma ki bu ta pasa pa el pode ser diferenti di kes ki Rei Juzias pasa pa el, má bu pode mostra sabedoria i lialdadi sima el. Lida ku prublémas óras ki bo é jóven, ta pripara-u pa bu lida ku otus prubléma ki sta pa ben.

15. Kuzê ki djuda Juzias sirbi Jeová ku lialdadi? (2 Crónicas 34:14, 18-21)

15 Kantu Rei Juzias tinha 26 anu, el kumesa ta konpo ténplu. Duránti kel trabadju atxadu ‘livru di Lei di Jeová, ki dadu através di Muizés.’ Kantu rei obi kuzê ki el ta flaba, el aji lógu pa obi ku kuzê ki staba skrebedu na el. (Lé 2 Crónicas 34:14, 18-21.) Bu krê lé Bíblia tudu dia? Si bu sta ta tenta, bu sta konsigi? Bu ta kustuma skrebe alguns testu di Bíblia ki pode djuda-u? Luke, ki dja nu papiaba di el antis, ta skrebe na un kadérnu kes pontu interesanti ki el atxa. Faze kel-li ta djuda-u lenbra di testus di Bíblia ô di pontus ki bu gosta. Si bu konxe Bíblia midjór i bu amor pa el bira más txeu, ta da-u más gana di sirbi Jeová. I sima Palavra di Deus djuda Rei Juzias faze kel ki é dretu, el ta djuda-u tanbê.

16. Pamodi ki Juzias faze un éru gravi i kuzê ki nu ta prende ku kel-li?

16 Prende ku kel mau disizon ki Juzias toma. Kantu Juzias tinha uns 39 anu, el faze un kuza mariadu ki pô-l móre. El kunfia na el envês di pidi orientason na Jeová. (2 Cró. 35:20-25) Kuzê ki nu ta prende? Ka ta inporta kantu anu ki nu ten ô kantu ténpu dja nu ten ta studa Bíblia, nu debe kontinua ta buska Jeová. Kel-li krê fla, faze orason sénpri ta pidi se orientason, studa se Palavra i obi kes konsedju ki kes irmon maduru ta da. Asi, nu ta ten ménus xansi di faze érus gravi i más xansi di ser filís. — Tia. 1:25.

JÓVEN, BU PODE TEN UN VIDA FILÍS

17. Ki lisons inportanti bu prende di kes três rei di Judá?

17 Ten txeu kuza sábi ki bu pode faze timenti bo é jóven. Stória di Jioás, Uzias i Juzias ta mostra ma jóvens pode toma bons disizon i faze kuzas ki ta agrada Jeová. É verdadi ki kes jóven li toma disizons mariadu ki traze maus rezultadu. Má si bu imita kes kuza dretu i ivita kes kuza mariadu ki es faze bu pode ten un vida filís.

Kantu Davidi éra jóven, el bira amigu di Jeová. Jeová fika kontenti ku el i el tevi bons rezultadu na se vida. (Odja parágrafu 18.)

18. Ki izénplus di Bíblia ta mostra ma bu pode ten un vida filís? (Odja dizenhu.)

18 Bíblia ten stória di otus jóven ki tinha un bon amizadi ku Jeová, ki pô-l fika kontenti i ki tevi un vida sábi. Davidi éra un di es. Kantu Davidi éra jóven, el skodje adora Jeová i dipôs el bira un rei lial. É verdadi ma Davidi faze alguns kuza maridu, má pa Deus el éra lial. (1 Reis 3:6; 9:4, 5; 14:8) Óras ki bu ta studa vida di Davidi, se izénplu ta da-u koraji pa bu sirbi Jeová ku lialdadi. Tanbê, bu pode faze un prujétu di studu sobri izénplu di Markus ô Timótiu. Bu ta odja má es kumesa ta sirbi Jeová kantu es éra jóven inda i es kontinua ta sirbi-l ku lialdadi. Pur isu, Jeová staba kontenti ku es i es tevi un vida filís.

19. Ki tipu di vida bu pode ten?

19 Manera ki bu ta uza bu vida gósi, ta afeta bu vida na futuru. Si bu kunfia na Jeová envês di kunfia na bo, el ta djuda-u toma bons disizon. (Pro. 20:24) Bu pode ten un vida filís i ku txeu benson. Lenbra ma Jeová ta da valor pa kuzê ki bu ta faze pa el. Ka ten nada midjór di ki sirbi nos Pai, Jeová, ki ta ama-nu.

KÁNTIKU 144 Pensa na bensons ki Deus ten pa bo!

a Jóven, Jeová sabe ma bu ta pasa pa prublémas ki pode pô-u ta perde bu amizadi ku el. Modi ki bu pode toma bons disizon ki ta agrada bu Pai na séu? Nu ta ben odja izénplu di três jóven ki bira rei di Judá. Odja kuzê ki bu pode prende ku disizons ki es toma.

b Odja kuadru “Toma kuidadu pa bu ka finji ‘ser umildi’” na jw.org na artigu ku téma: “Ser un algen konxedu na redi sosial é inportanti mê?”

c SPLIKASON DI FOTU: Un irman ku más spiriénsia sta da un irman más nova bons konsedju.

d SPLIKASON DI FOTU: Un irman ki sta ta faze un párti na asenbleia ta kunfia na Jeová i ta da-l tudu glória.