Bai pa asuntu

Nu meste sénpri di un régra di Bíblia?

Nu meste sénpri di un régra di Bíblia?

Nu meste sénpri di un régra di Bíblia?

KANTU bo éra mininu, talvês bu mai ku bu pai ta daba bo txeu régra pa bu sigi. Sima bu ba ta kria bu da kónta ma es ta preokupaba ku bo. Gósi ki bo é adultu, bu ka ten ki obi ku bu mai ku bu pai, má talvês inda bu ta sigi alguns régras ki es daba bo.

Jeová ki é nos Pai ki sta na Séu, da-nu régras klaru ki nu ta atxa na se Palavra Bíblia. Pur izénplu el ta proíbi idolatria, konportamentu seksual mariadu, adultériu i furta. (Êxodo 20:1-17; Atos 15:28, 29) Sima nos amizadi ku Jeová ta ba ta bira más fórti ‘nu ta kria na tudu kuza’ i nu ta rekonhese ma Jeová ta da-nu kes régra pamodi el ta ama-nu i el krê proteje-nu i ma se régras é ka duru dimás. — Efésios 4:15; Isaías 48:17, 18; 54:13.

Má na txeu situason Bíblia ka ten un régra klaru. Pur isu, txeu algen ta atxa má óras ki ka ten un lei klaru na Bíblia, ma nos é livri pa faze kuzê ki nu krê. Es ta fla ma si kel-li éra un kuza inportanti ma Deus ta daba un régra dirétu.

Kes algen ki ta pensa si txeu bês es ta toma disizons mariadu i dipôs es ta ben rapende. Es ka ta ntende ma na Bíblia nu ka ta atxa sô leis má kuzê ki ta agrada Deus mésmu óras ki ka ten ninhun régra klaru. Sima nu ta ba ta studa Bíblia i nu ta ntende modi ki Jeová ta pensa, nu ta dizenvolve un konsénsia trenadu ku bazi na Bíblia i nu ta toma disizon di akordu ku se manera di pensa. Óras ki nu ta faze si, nu ta poi korason di Jeová ta fika kontenti i nu ta ten bons rezultadu na disizons ki nu ta toma. — Efésios 5:1.

Bons izénplu ki sta na Bíblia

Óras ki nu ta studa Bíblia nu ta atxa stória di sérvus di Deus na pasadu, ki sikrê es ka tinha ninhun régra klaru es leba en kónta modi ki Jeová ta pensaba. Nu odja izénplu di Juzé. Kantu mudjer di Putifar tenta Juzé pa deta ku el, ka tinha ninhun lei di Jeová ki ta flaba ma kel-la éra mariadu. Má simé Juzé sabia ma adultériu éra un pekadu ka sô kóntra se konsénsia má tanbê ‘kóntra Deus.’ (Génesis 39:9) Ta parse ma Juzé sabia ma adultériu é kóntra pensamentus i vontadi di Deus, pamodi Jeová flaba Adon ku Eva ma algen ki é kazadu debe ser lial pa kunpanheru. — Génesis 2:24.

Nu odja otu izénplu. Na Atos 16:3, nu ta odja ma Polu faze Timótiu sirkunsizon antis di el viaji ku el. Má na versíklu 4 nu ta lé ma dipôs Polu ku Timótiu viaji pa kes sidadi i ‘es ba ta fla irmons di kes disizon ki apóstlus i ansions na Jiruzalen toma’. Na kes disizon staba kel ki ta flaba ma sigidoris di Jizus ka mesteba sigi más kel lei di sirkunsizon! (Atos 15:5, 6, 28, 29) Nton pamodi ki Polu faze Timótiu sirkunsizon? ‘Pamodi kes judeu di kes lugar, dja ki tudu es sabia ma se pai [di Timótiu] éra gregu.’ Polu ka kria ofendeba ningen sen nisisidadi. El kria pa sigidoris di Jizus staba ‘ta rekumenda [ses kabésa] pa konsénsia di tudu algen na mundu dianti di Deus.’ — 2 Coríntios 4:2; 1 Coríntios 9:19-23.

Polu ku Timótiu toma txeu disizon di kel manera li. Bu pode le-s na Romanos 14:15, 20, 21 i 1 Coríntios 8:9-13; 10:23-33, i odja modi ki Polu staba dispostu na dexa di faze kuzas, mésmu ki es ka éra mariadu, sô pa ka ofende otus algen ô pa ka pô-s ta tropesa ô para di sirbi Jeová. I Polu skrebe sobri Timótiu: ‘Pamodi N ka ten ningen ku bon vontadi sima el, ki ta ba kuida di nhos di verdadi. Má nhos konxe próva ki el da di se kabésa, ma el trabadja ku mi sima skravu pa djuda na spadja notísias sábi’. (Filipenses 2:20-22) Fórti kes dôs ómi li dexa-nu un izénplu bunitu pa nu sigi oji! Óras ki ka tinha ninhun régra klaru sobri sértu asuntu, envês di es sigiba kuzê ki es kria ô kuzê ki ta fikaba es midjór, es imita amor di Jeová i se Fidju i es leba en kónta modi ki ses disizon ta djudaba otus sirbi Jeová.

Pensa na Jizus Kristu ki é midjór izénplu ki nu ten. Na diskursu ki Jizus faze na monti el splika ma nu debe faze más di ki sô obi ku leis di Jeová. Nu debe pensa na motivu ki Jeová da-nu sértu lei, asi nu ta pode toma bons disizon ki ten aver ku kel lei. (Mateus 5:21, 22, 27, 28) Jizus, Polu, Timótiu i Juzé ka ta atxaba ma es podia faze kuzê ki es kria óras ki ka tinha un lei klaru sobri sértu asuntu. Es sabia ma kes dôs mandamentu más inportanti é ama Deus i ama prósimu, pur isu es ta tomaba disizons ki ta mostraba ma es ta obiba ku kes mandamentu li. — Mateus 22:36-40.

Modi ki nu pode toma bons disizon na nos ténpu?

Nu ka debe atxa ma Bíblia é sima un dukumentu legal, ki ta fla-nu tudu kuza ki nu debe faze ô dexa di faze. Jeová ta fika kontenti ku nos óras ki nu ta faze kuzas ki ta mostra ma nu ta ntende se manera di pensa. Sikrê ka ten un lei klaru ki ta fla modi ki nu debe aji na kel asuntu. Nton envês di nu spéra pa Deus fla-nu tudu kuza ki el krê pa nu faze, nu debe ‘ntende kal ki é vontadi di Jeová.’ (Efésios 5:17; Romanos 12:2) Pamodi ki kel-li ta dexa Jeová kontenti? Pamodi kel-li ta mostra ma nu sta más preokupadu na faze se vontadi di ki faze kel di nos. I tanbê kel-li ta mostra ma nu ta da valor pa se amor, ma nu krê imita-l i mostra kel mésmu tipu di amor pa otus algen. (Provérbios 23:15; 27:11) Alén di kel-li, óras ki nu ta aji di akordu ku kel ki Bíblia ta fla nu ta ten un amizadi más fórti ku el i nu ta ten un saúdi más midjór.

Nu ben odja modi ki kes prinsípiu li ta djuda-nu óras ki nu ta toma disizons.

Kuzas ki nu ta divirti ku el

Imajina ma un jóven krê obi múzikas di un kantor. El gosta di obi son di kes múzika má el sta preokupadu pamodi ses létra ta pâpia di konportamentu seksual mariadu i es ta uza palavra suju. Tanbê el sabe ma múzikas di kel kantor txeu bês ta insentiva algen ser rebéldi i violéntu. Má pamodi el ta ama Jeová, kel jóven ta preokupa ku manera ki El ta pensa i xinti sobri kel asuntu li. Modi ki el pode ntende kal ki é vontadi di Deus na kel asuntu li?

Na karta ki apóstlu Polu skrebe pa gálatas el faze un lista si óbras di karni i di kualidadis di frutu di spritu di Deus. Talvês dja bu konxe kes kualidadi di kel frutu li, ki é: amor, alegria, pas, paxénxa, bondadi, amor lial, fé, brandura i kapasidadi di kontrola kabésa. Má kal ki é kes óbra di karni? Polu skrebe: ‘Kes óbra di karni ta odjadu klaru. É kes-li: konportamentu seksual mariadu, inpuréza, konportamentu sen vergónha, idolatria, fitisaria ô bruxaria, dizamizadi, briga, siumi, raiba diskontroladu, dizentendimentu, divizon, formason di seitas, invéja, bebe dimás, féstas diskontroladu i kuzas sima kes-li. N sta ta aviza nhos sobri kes kuza li, sima dja N avizaba nhos: kes ki ta faze kes kuza li ka ta erda Reinu di Deus.’ — Gálatas 5:19-23.

Repara ma kes últimu palavra di kel lista li ta fla ‘kuzas sima kes-li.’ Polu ka faze un lista grandi di tudu kuza ki nu pode fla ma é óbras di karni. Má kel-li ka krê fla ma nu pode pensa: ‘Bíblia ta dexa-m faze kalker kuza ki ka sta na kel lista di óbras di karni ki Polu skrebe.’ Envês di kel-li, nu meste pensa pa nu ntende kal ki é kes kuza ki ka sta na kel lista ma ki é ‘sima kes-li.’ Kes ki ta faze kes kuza ki ka sta na kel lista ma ki é ‘sima kes-li’ i es ka ta rapende ka ta ben erda kes benson di Reinu di Deus.

Pur isu nu meste ntende ô pensa,  na kuzê ki Deus ka gosta. Kel-li é difísil? Imajina ma un dotor ta fla-u pa bu kume más fruta i verdura i pa bu ivita kume tórta jeladu i otus kuza sima kes-li. Ta sérba difísil disidi na kal di kes dôs grupu di kumida li ki bolu ta fika? Pensa otu bês na kel frutu di spritu di Deus i na kes óbra di karni. Na kal di kes dôs lista li ki bu ta atxa ma kes múzika ki dja nu papiaba di es antis ta fikaba? Di sertéza es ka ten nada aver ku amor, bondadi, kapasidadi di kontrola kabésa i otus kualidadi di frutu di spritu di Deus. Nu ka meste di un lei klaru pa nu ntende ma kel tipu di múzika li ka sta di akordu ku manera ki Deus ta pensa. Nu pode sigi kes mésmu prinsípiu li na kuzas ki nu ta lé, filmis ô prugramas di tilivizon ki nu ta odja, jogus di konputador, sites na internet i otus kuza.

Nos manera di bisti i konpo

Bíblia tanbê ta djuda-nu toma bons disizon sobri modi ki nu ta bisti i konpo. Kes prinsípiu li ta djuda kes ki ta sirbi Deus, bisti i konpo dretu i bunitu. Na kel asuntu li tanbê kes ki ta ama Jeová, ka ta faze kel ki ta agrada ses kabésa, má es ta faze kel ki ta dexa ses Pai na Séu kontenti. Sima dja nu odja, óras ki Deus ka ta da-nu un régra klaru sobri sértu asuntu kel-li ka krê fla ma el ka ta preokupa ku kuzê ki se povu ta faze. Manera di konpo i bisti é diferenti na kada lugar i alvês el pode muda ku ténpu na mésmu lugar. Má Deus ta da se povu prinsípius ki ta orienta-s na kalker ténpu i na kalker lugar.

Pur izénplu, 1 Timóteo 2:9, 10 ta fla: ‘Tanbê, mudjeris debe uza ropa dretu, es debe infeta ses kabésa ku ruspetu i bon juís, sen faze kes móda di transas, nen ku oru ô jóias, nen ku ropa mutu karu, má ku bons óbra, sima ta speradu di kes mudjer ki ta fla ma es ta adora Deus.’ Pur isu ómis ku mudjeris ki ta sigi Jizus debe bisti i konpo di manera ki gentis na ses zóna ta odja klaru ma es é algen ki ta ‘adora Deus.’ Kel-li é txeu inportanti pamodi manera ki nu ta bisti pode influensia manera ki otus algen ta pensa sobri Bíblia. (2 Coríntios 6:3) Un bon sigidor di Jizus ka ta preokupa dimás ku kuzê ki el gosta más txeu ô ku ses direitu, envês di kel-li el ta sforsa txeu pa ka disvia otus algen i nen ka pô-s ta tropesa. — Mateus 18:6; Filipenses 1:10.

Si nu da kónta ma nos manera di bisti i konpo ta inkomoda otus algen ô ta pô-s ta xinti vergónha, nu debe faze sima apóstlu Polu i muda nos manera di konpo i bisti, asi pa nu djuda otus algen sirbi Jeová. Polu fla: ‘Nhos bira ta imita-m, sima N ta imita Kristu.’ (1 Coríntios 11:1) I tanbê el fla kel-li sobri Jizus: ‘Nen Kristu ka agrada se kabésa’. Orientason ki Polu da pa tudu kes ki ta sigi Jizus é klaru: ‘Má nos ki é fórti, nu debe aguenta frakézas di kes ki ka é fórti, envês di nu agrada nos kabésa. Kada un di nos debe agrada se prósimu pa se ben’. — Romanos 15:1-3.

Modi ki nu pode prende toma bons disizon

Modi ki nu pode dizenvolve nos kapasidadi di pensa pa nu sabe kuzê ki ta agrada Jeová, mésmu óras ki el ka da-nu ninhun régra klaru sobri un asuntu? Óras ki nu ta lé Palavra di Deus tudu dia, ki nu ta studa-l sénpri i nu ta pensa ku kuidadu na kuzê ki nu ta lé, nu ta prende kuzê ki ta agrada Jeová i nu ta toma bons disizon. Má kel-li ka ta kontise di noti pa manxe. Sima ta leba ténpu pa un mininu kria, ta leba ténpu pa nu bira algen maduru ki ten un bon amizadi ku Deus. Pur isu, nu meste ten paxénxa i nu ka debe fika diziludidu óras ki nu ka ta odja nos prugrésu lógu. Má kel-li tanbê ka krê fla ma nu ta faze prugrésu sô si nu dexa ténpu pasa i nu ka faze nada, nu meste lé i studa Palavra di Deus tudu dia sima dja nu flaba i faze kel ki el ta fla. — Hebreus 5:14.

Óras ki Jeová ta da-nu un lei i nu ta sigi-l, nu ta mostra-l ma nu krê obi ku el. Má óras ki Jeová ka ta da-nu un lei klaru i simé nu ta tenta toma disizons ki ta agrada-l, nu ta mostra-l ma nu ta ama-l di verdadi i ma nu krê faze kel ki ta dexa-l kontenti. Kantu más fórti nu bira nos amizadi ku Jeová, más nu ta krê imita ael ku se Fidju. Nu ta krê toma disizons ku bazi na manera ki Deus ta pensa sima sta na se Palavra. Óras ki nu ta dexa nos Pai na Séu kontenti na tudu kel ki nu ta faze, nu ta da kónta ma nos tanbê nu ta fika más kontenti.

[Fotus na pájina 23]

Manera di konpo i bisti é diferenti na kada lugar, má kes disizon ki nu ta toma na kel asuntu li debe ten bazi na prinsípius di Bíblia