Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

NOS STÓRIA

Es mante ses amizadi ku Jeová duránti ténpus difísil

Es mante ses amizadi ku Jeová duránti ténpus difísil

 Dipôs di Sugundu Géra na Mundu Interu, un bon párti di Europa fika distruídu. Nu fika kontenti di odja ma Tistimunhas di Jeová i otus algen libertadu di kes kanpu di konsentrason Nazista. Má simé, ses vida éra difísil. Sima txeu otus algen, Tistimunhas di Jeová tanbê tinha falta di kumida, ropa, kaza i otus kuza. Irman Karin Hartung, fla: “Dja ki tinha poku kaza, tudu algen tinha ki moraba djuntu ku ses família ô es tinha ki lugaba otus algen kuartu na ses apartamentu.” Duránti un ténpu, irman Gertrud Poetzinger, ki pasa seti anu i meiu na kanpus di konsentrason, ta moraba na un kuartu pikinoti, ki ta uzadu pa poi feraméntas, i el ta durmiba na un kadera. a

 Kuzê ki organizason di Jeová faze pa ten serteza ma kes irmon, na kes zóna ki fikaba distruídu pamodi géra, ta tinha kes kuzas ki es mesteba pa sobrivive? Kuzê ki nu pode prende ku kes irmon ki vive na kel ténpu difísil dipôs di Sugundu Géra na Mundu Interu?

Ta da irmons kes kuza ki es mesteba

 Organizason di Jeová aji faxi pa djuda kes irmon na Europa. Irmons Nathan Knorr i Milton Henschel, di Sédi Mundial, vizita kes irmon pa odjaba kuzê ki es staba ta meste. Duránti mês di novenbru i dizenbru di anu 1945, es vizita Inglatéra, Suísa, Fransa, Béljika, Olanda, Dinamarka, Suésia, Finlándia i Noruega. Irmon Knorr, fla: “Pa primeru bês, nu odja modi ki Europa fika distruídu pamodi géra”.

Irmon Nathan Knorr ta pâpia ku Tistimunhas di Jeová na Helsinki, na Finlándia, na dia 21 di dizenbru di 1945.

 Na kel ténpu, irmon Knorr ka tevi autorizason pa entra na Alimanha. Má irmon Erich Frost, ki ta tomaba kónta di Filial na Alimanha, sai di país pa ba inkontra ku el. b Irmon Erich, fla: “Irmon Knorr da-nu alguns konsedju i el promete manda alguns kuza pa djuda, sima kumida i ropa. Lógu dipôs txiga un monti farinha, óliu, serial i otus kumida na Alimanha. Irmons di otus país tanbê manda-nu kaxas grandi ku kuzas sima ropa i sapatu. Irmons ku irmans fika kontenti di tal manera ku kes kuza ki es resebe ki es txora.” Un rilatóriu tanbê ta fla: “Tistimunhas di Jeová ka faze kel-li sô un bês, má es kontinua ta manda kes ajuda pa más dôs anu i meiu!” c

Tistimunhas di Jeová na Mérka sta ta organiza ropas ki dadu pa es manda pa Europa.

Es mante ses amizadi ku Jeová

 Timenti vida di irmons ba ta midjora, es kontinua ta mante ses amizadi fórti ku Jeová. Kuzê ki djuda-s?

Irmon Jürgen Rundel (di frenti na ladu skérda) na anu 1954 djuntu ku irmons di kongregason di Spittal an der Drau, na Áustria.

 Es mante un bon rotina spritual. (Efézius 5:15, 16) Duránti géra, foi difísil pa irmons resebe nos publikasons i mante ses rotina spritual. Má dipôs di géra, irmons kumesa ta sisti tudu runion i ta faze trabadju di pregason sima es ta fazeba antis. Irmon Jürgen Rundel, ki ta mora na Áustria, fla: “Nos folhetu Informanti d i nos enkaregadus di grupu di kongregason insentiva-nu pa nu faze kuzas ki ta djuda-nu mante un amizadi fórti ku Jeová.” Tanbê el fla: “Nu kontinua konsentradu na Jeová, na Jizus, na nos studu pesoal di Bíblia i na nos trabadju di pregason. Nu ka tinha nada sima tilivizon pa distrai-nu.”

 Irman Ulrike Krolop, fla: “N ta lenbra modi ki N fika kontenti kantu ki N piskiza más dretu i N midita sobri un asuntu di Bíblia. Nha maridu da-m un bon izénplu. Sénpri ki nu ta resebeba un revista Sentinéla novu, el ta paraba kuzê ki el staba ta faze pa el pode studaba kel revista.” Karin, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Duránti géra, nu odja modi ki nu pode perde faxi kes kuza ki nu ten. Sikrê nu tinha poku publikason, sénpri nu ta resebeba kel ki nu mesteba pa nu kontinuaba ta ten un fé fórti. Jeová abênsua se sérvus fiel.”

Irman Ulrike Krolop

 Es kumesa ta prega otu bês. (Mateus 28:19, 20) Duránti géra, povu di Jeová ka ta pode pregaba i inxinaba di manera livri. Un irmon ki txoma Friedhelm fla ma dipôs di géra “tudu algen kumesa ta prega i inxina otu bês.” Irman Ulrike, fla: “Kel primeru Tistimunha di Jeová ki pâpia ku família di nha maridu sobri mensajen di Reinu inda staba ta uza un unifórmi di kanpu di konsentrason. Kel-li ta mostra ma el kumesa ta prega lógu!” Irmon Jürgen, fla: “Dipôs di géra, kuazi tudu algen staba ku txeu zelu. Txeu irmon ku irmans ki éra jóven kumesa sirvisu pa ténpu interu.”

 Irman Ulrike, fla: “Situason di vida na kes sidadi ki fika distruídu pamodi bonba éra tristi dimás.” Pamodi kel-li, txeu algen staba ta mora na kes prédiu ki fika distruídu pamodi bonba. Modi ki Tistimunhas di Jeová konsigi atxa kes algen li? Irman Ulrike, ki se família prende verdadi dipôs di géra, fla: “Pa atxaba kes algen, nu ta baba na kes lugar undi ki tinha lus di un lánpida ô fumu ta sai di un xaminé.”

 Es da kunpanheru koraji. (1 Tesalonisensis 5:11) Duránti géra, txeu Tistimunha di Jeová maltratadu. Má, dipôs di géra es ka fika konsentradu na kes sufrimentu ki es pasa pa el. Envês di kel-li, es inkoraja kunpanheru. Na verdadi, es fika txeu kontenti pamodi es prova ses lialdadi pa Jeová. (Tiagu 1:2, 3) Johannes, ki gósi ta mora na Mérka, fla: “Nos enkaregadu di grupu di kongregason, ki ta staba na kanpu di konsentrason, konta-nu txeu spiriénsia sábi sobri modi ki Jeová djuda nos irmons ku irmans. Kes spiriénsia djuda nos fé fika más fórti.”

 Dipôs ki géra tirmina, irmons kontinua ku un amizadi fórti ku Jeová. Irmon Johannes fla ma kuzê ki djuda-s faze kel-li foi odja “modi ki Jeová djuda-s na kes kanpu i modi ki el responde ses orason”. Dipôs ki Tistimunhas di Jeová libertadu, es kontinua ta ten un bon rotina spritual. Es faze kuzas sima, lé Bíblia tudu dia, sisti runion i partisipa na pregason. Irman Elisabeth, ki sisti kongrésu na anu di 1946 na Nuremberg, fla ma kes irmon ku irmans ki libertadu “inda staba magru i sen forsa. Má simé, kantu ki es konta-nu ses spiriénsia nu odja ma es staba ta ‘dexa spritu santu pô-s ta ten zelu.’” — Romanus 12:11.

Irman Karin Hartung

 Es kontinua ta ten un amizadi fórti ku kunpanheru. (Romanus 1:11, 12) Pamodi pirsigison éra dimás duránti géra, Tistimunhas di Jeová ka ta pode staba livri djuntu ku kunpanheru. Irman Karin, fla: “Es ka ta vizitaba kunpanheru txeu, pamodi es ka krê poba vida di kunpanheru na prigu.” Má é klaru ki tudu kel-li muda kantu géra tirmina. Irmon Friedhelm, fla: “Irmons sénpri ta fazeba tudu kuza djuntu. Runion i pregason staba entri kes kuza más inportanti na ses vida.”

 Irmon Dietrich, ki é un ansion na Alimanha, ta lenbra ma lógu dipôs di géra, éra poku Tistimunhas di Jeová ki tinha karu. El fla: “Pur isu, nu ta andaba pé na txon ti txiga runion. Má, nu ta fazeba kel-la tudu djuntu. Kel ténpu ki nu ta pasaba djuntu pô-nu ta fika más amigu di kunpanheru. Nu ta xintiba sima un família!”

Kuzê ki nu ta prende

 Oji, txeu sérvu di Jeová sta ta pasa difikuldadis pamodi dizastris na naturéza, duénsas, géra, pirsigison i pamodi falta di dinheru. (2 Timótiu 3:1) Má, nu ka meste fika preokupadu dimás pamodi kel-li! Pamodi? Izénplu di nos irmons ku irmans ki mostra fé duránti govérnu di Nazista, na Alimanha, ta da-nu serteza ma nos Deus ta kontinua ta djuda-nu duránti es ténpu difísil di fin. Nton, nu krê ten kel mésmu atitudi di apóstlu Paulu, ki skrebe: “Pa nu fika xeiu di koraji i pa nu fla: ‘Jeová é kel ki ta djuda-m. N ka ta xinti medu. Kuzê ki ómi pode faze-m?’” — Ebreus 13:6.

a Stória di vida di irman Gertrud Poetzinger sta na Sentinéla di 1 di agostu di 1984, na inglês.

b Lé stória di vida di irmon Erich Frost, “Livramento da inquisição totalitária pela fé em Deus”.

c Pa bu sabe más informason sobri nos trabadju di pregason i kes ajuda ki dadu dipôs di Sugundu Géra na Mundu Interu, odja artigu “Es da kel midjór ki es tinha”. Tanbê, odja kuadrus na pájinas 211, 218 i 219 di livru O Reino de Deus já Governa!.

d Gósi na kongregason nu ta uza Folhetu di studu pa runion ‘Nos vida i nos trabadju di pregason’.