Bai pa asuntu

Bai pa lista di asuntus

IRMA BENTIVOGLI | STÓRIA DI VIDA

N ta sirbi un Deus ki ta da “tudu bon prezenti”

N ta sirbi un Deus ki ta da “tudu bon prezenti”

 Di rapenti alarmi toka uma altu pa aviza-nu ma kel zóna undi ki nu staba ta ben sérba atakadu ku bonbas. Nha mai karega nha irmon, ki inda éra un bebé i el leba-nu pa un lugar ki tinha un monti arvi pa nu sukundi ses baxu. N tinha sô 6 anu.

 Kantu kel ataki ku bonbas para, N bai djuntu ku nha mai pa djobe se midjór amiga. Nu fika tristi dimás kantu nu da kónta ma el móre duránti kel ataki. Alguns dia dipôs, kel zóna atakadu ku bonbas otu bês. Nha pai pega-m i el pô-m se frenti na bisikléta i el bai más faxi ki el ta konsigiba pa fuji di sidadi.

 Sugundu Géra Mundial faze txeu stragu i traze sufrimentu na Itália interu. Ti inda N ta lenbra dretu di kel ténpu. Má kuzê ki afeta nha vida más txeu é ki désdi pikinoti N ta staba djuntu ku pesoas ki konxeba Jeová dretu i ki ta amaba el di korason.

Verdadi foi un prezenti di Jeová

 Na invérnu di anu 1936, alguns mês antis ki N nase, nha pai ta trabadjaba pa un inpréza di konboiu djuntu ku un ómi ki txomaba Vincenzo Artusi. Vincenzo inda ka éra un Tistimunha di Jeová batizadu, má el ta amaba kes verdadi di Bíblia di korason. Timenti es staba ta tra nevi di kaminhu di konboiu, Vincenzo konta nha pai sobri kes kuza ki el staba ta prende.

 Nha pai lógu da kónta ma kes kuza ki Vincenzo ta flaba el éra verdadi. Nha pai i alguns algen di Faensa, ki éra nos sidadi, fika ku vontadi di sabe más. Na kel ténpu, duránti govérnu fasista, Tistimunhas di Jeová ka pode fazeba runions pa públiku i un algen pode baba prézu si es atxaba el ku publikasons ku bazi na Bíblia. Alguns Tistimunha di Jeová staba na kadia. Nton nha pai i se amigus ta kustuma djuntaba na kazas fóra di sidadi, asi pa es podia lé Bíblia i studa otus publikason ki es tinha. Tanbê tudu simana nha pai ta traba un noti pa nos família pode studaba Bíblia djuntu.

Bons izénplu foi un prezenti di Jeová

 Na anu di 1943, maioria di kes Tistimunha di Jeová ki staba prézu pamodi ses relijion libertadu. Entri es tinha un irman soltera, ki txomaba Maria Pizzato. Timenti el staba ta volta pa se kaza na nórti di Itália, el fika ku nos un noti. El fazeba un trabadju inportanti pa djuda Tistimunhas di Jeová resebe publikasons i kontinua ta kumunika ku filial na Suísa, ki na kel ténpu ta kuidaba di trabadju na Itália. Maria tinha un aparénsia ki ta poba el ta parse fraku, má na verdadi el éra un mudjer fórti i ki tinha txeu koraji. Dipôs ki géra tirmina, di vês en kuandu Maria ta vizitaba nos na Faensa. Nu gostaba txeu di se vizitas.

 N ten bons lenbransa di Albina Cuminetti, un irman viúva ki éra mutu más grandi di ki mi. Kantu ami éra jóven, el ta viveba na kel prédiu undi nu ta fazeba nos runions. El éra kolpurtor (ki gósi ta txomadu di pioneru) na Itália désdi komésu di anus di 1920. Albina konta-m txeu stória interesanti sobri trabadju di pregason na kel ténpu!

 Albina ta guardaba txeu di nos publikason i otus kuza ki ta faze párti di stória di nos organizason. Un dia N odja un alfineti ki tinha un krus i un koroa na el, ki Studantis di Bíblia (ki éra nómi di Tistimunhas di Jeová na kel ténpu) ta kustuma uzaba. N sabia ma krus ben di relijion falsu, pur isu N fika spantadu. Dipôs Albina fla-m un kuza ki nunka N ka skese. Ku bazi na Zacarias 4:10, el fla-m: “Ka bu dispreza kel dia di kuzas pikinoti!”

Kantu N tinha 14 anu.

 N prende txeu ku kes palavra li. Enbóra Studantis di Bíblia ka ta intendeba dretu tudu kuza sobri verdadi, es mereseba nha ruspetu. Tanbê é ka tudu publikason ki staba traduzidu na italianu, pur isu leba algun ténpu pa irmons fika ta sabe di kes novu intendimentu. Má simé, Jeová ta daba valor pa ses sforsu, i N ten ki fazeba kel-la tanbê.

 Enbóra ami éra mutu más jóven di ki Albina, N gostaba txeu di pâpia ku el. Albina, Maria i otus irman zeloza ki ta sirbiba Jeová di manera fiel, sikrê ku situasons txeu difísil, bira pa mi bons izénplu ki N krê imitaba. N ta da txeu valor pa kes oportunidadi ki N tevi di sta djuntu ku es.

Sirbi na Betel foi un prezenti di Jeová

 Na veron di anu 1955, N viaja pa Roma pa N sisti kel asenbleia ku téma: “Reino Triunfante”. N pruveta pa N vizita Betel djuntu ku irmons di otus país. N pensa: ‘Fórti ta sérba sábi sirbi li!’

 N batiza na dia 18 di dizénbru di 1955. Inda N staba na skóla, má N staba disididu na kumesa sirvisu pa ténpu interu. Na anu di 1956, na un asenbleia na sidadi di Djénova, N obi un avizu ma es mesteba di más algen pa trabadja na Betel. Má kel reprizentanti di Betel fla ma es ka mesteba di irmans na Betel.

 Dipôs, N pâpia sobri nhas méta ku nos enkaregadu di grupu di kongregason, Piero Gatti. a El éra un pregador animadu i xeiu di zelu. El fla: “N ta da bu nómi pa sirvisu di pioneru spesial.”

 Dipôs di un ténpu, N resebe un karta di filial. N tinha serteza ma éra un diziginason pa sirvisu di pioneru, má N staba inganadu. Éra un konviti pa prenxe pitison pa sirvisu di Betel!

Ku Ilaria Castiglioni (na direita), un irman ki trabadja ku mi na traduson, na Betel na anu di 1959.

 N txiga na Betel na janeru di 1958. Na kel ténpu éra sô 12 algen ki ta fazeba párti di kel família di Betel. N dadu diziginason di djuda kes dôs tradutor di Betel. Tinha txeu trabadju pa faze i N ka tinha ninhun spiriénsia na traduson. Má ku ajuda di Jeová, N kumesa ta gosta txeu di nha diziginason.

 Má ménus di dôs anu dipôs, fazedu mudansas na trabadju di traduson i N diziginadu pa N ser pionera. N fika spantadu pamodi Betel dja biraba sima nha kaza. Má ku ténpu, N kumesa ta atxa ma nha novu diziginason éra más un prezenti di Jeová.

Prega djuntu ku irmans zeloza foi un prezenti di Jeová

 Na dia 1 di setenbru di 1959, N kumesa ta sirbi di pioneru spesial na sidadi di Kremona. Nha kunpanheru di sirvisu éra Doris Meyer, ki éra di Dinamarka. El tinha sô alguns anu más di ki mi, má el éra un pionera ku txeu spiriénsia. Pur isu, el éra un bon izénplu pa mi. Doris éra un algen ki ka ta pode staba paradu. El éra korajoza i el ka ta dizistiba faxi. Nos tudu dôs mesteba di kes kualidadi li pa prega na nos tiritóriu, pamodi nos éra kes úniku Tistimunha di Jeová na kel sidadi interu.

N prende txeu ku Doris (na skerda) i Brunilde (na direita), ki éra dôs pionera ki nu sirbi djuntu na Kremona.

 Doris txiga na Kremona antis di mi, i dja el fazeba planus pa runions fazedu na un apartamentu lugadu. Kes padri katóliku di kel zóna da kónta faxi di nos atividadi i es fika txeu xatiadu. Nton es kumesa ta pâpia mal di nos na ses diskursu.

 Un dia autoridadis txoma-nu pa nu bai skuadra di pulísia. Es ka prende-nu, má es aviza-nu ma Doris, ki éra stranjeru, tinha ki sai di Kremona. Dipôs di algun ténpu, el volta pa Dinamarka undi el kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel.

 Poku ténpu dipôs, Brunilde Marchi, ki éra un irman soltera mandadu pa Kremona. El éra un algen mansu, el ta daba dretu ku otus algen i el gostaba txeu di trabadju di pregason. Nu kumesa txeu studu di Bíblia i alguns di es faze bon prugrésu.

 N ta agradese Jeová pa oportunidadi ki el da-m di faze párti di kumesu di trabadju di pregason na Kremona. Oji, ten sinku kongregason na kel sidadi!

Un surpréza ki dexa-m txeu kontenti

 Tinha ménus di dôs anu ki N staba na Kremona, kantu N resebe un xamada di filial. Tinha txeu trabadju di traduson pa faze pa pripara pa kel asenbleia di 6 dia, ku téma “Adoradores Unidos”, ki fazedu na julhu di 1961. Pur isu, N konvidadu pa N volta pa Betel. N salta di alegria! N volta pa Betel na dia 1 di febreru di 1961.

 Nu trabadja txeu óra pa dia, má éra un priviléjiu sta okupadu ta organiza kes informason ki ta binha uzadu na kel asenbleia. Kes mês pasa ta bua i asenbleia txiga faxi.

 Na kel asenbleia, dadu un avizu ma traduson di Mundu Novu di kes livru ki skrebedu na Gregu staba ta ben traduzidu pa Italianu. N pensa: ‘Kel-li krê fla ma ten txeu trabadju pa faze.’ I N ka staba eradu. Irmons fla-m ma N ta fikaba na Betel pa más ténpu. Na verdadi N sta li ti oji, más di 60 anu dipôs!

Na Dipartamentu di Traduson, na anu di 1965.

Otus prezenti di Jeová ki ten txeu valor

 Duránti tudu kes anu li, sta soltera é un otu prezenti ki N ta da txeu valor. Kel-li ka krê fla ma nunka N ka pensaba na kaza. Na verdadi, duránti un ténpu di nha vida, óras ki N ta pensaba ma N ta kontinuaba soltera N ta fikaba txeu preokupadu. N faze orason pa Jeová sobri kel-li. El konxe-m midjór di ki kalker otu algen. N pidi-l pa el djuda-m intende kal ki éra midjór kaminhu pa mi.

 N kumesa ta da txeu valor pa testus di Bíblia sima Mateus 19:11, 12 i 1 Koríntius 7:8, 38. N agradese Jeová, pamodi el djuda-m pensa di manera klaru i pa kel pas ki N xinti déntu mi. Nunka N ka rapende di kel disizon ki N toma i N ten txeu gratidon pamodi N konsigi uza nha vida di solteru pa da nha midjór pa Jeová.

 Duránti kes anu li, organizason di Jeová kumesa ta uza ‘leti di nasons’, sima kes tekinolojia más novu kada bês más. (Isaías 60:16) Pur isu, N odja txeu mudansa na Dipartamentu di Traduson. Kes mudansa li poi irmons na mundu interu más unidu. Pur izénplu, na anu di 1985 Sentinéla na italianu i inglês kumesa ta publikadu omésmu ténpu. Gósi na jw.org, bu ta atxa artigus i vídius na txeu língua i maioria di es ta parse omésmu ténpu ki na inglês. Di serteza Jeová sta faze di tudu pa se povu sta unidu i pa resebe kumida spritual na ténpu sértu.

 Jeová ten stadu ta da-m txeu prezenti. El dexa-m ser pioneru spesial i djuda otus algen bira se amigu. El satisfaze nha dizeju di sirbi na Betel undi ki N faze amizadi ku irmons i irmans di idadi i kultura diferenti. Alén di kel-li, un prezenti txeu spesial foi odja nha mai ta bira un sérvu di Jeová. El batiza ku 68 anu di idadi. N ten gana di odja nha mai i otus algen di nha família, óras ki kes ki sta na sipultura ben resusitadu. — Juan 5:28, 29.

 N ten vontadi di odja kuzas ki Jeová ta ben faze pa se sérvus na futuru, óras ki el faze “tudu kuza novu.” (Apokalipse 21:5) N ten serteza di kel-li: Jeová nunka ka ta ben para di da-nu “tudu bon prezenti i tudu prezenti perfeitu” avontádi. — Tiagu 1:17.

Ta trabadja na Dipartamentu di Traduson oji.

a Stória di vida di Piero Gatti publikadu na Sentinéla di 15 di Julhu di 2011, pájina 20-23.