Bai pa asuntu

PERGUNTAS KI JOVENS TA FAZE

Kuzê ki N debe sabe sobri fuma ô uza sigaru iletróniku?

Kuzê ki N debe sabe sobri fuma ô uza sigaru iletróniku?

 “Na undi ki N ta mora, é txeu difísil atxa un algen ku ménus di 25 anu ki nunka ka fuma ô uza sigaru iletróniku.” — Julia.

Na kel artigu li

 Kuzê ki bu meste sabe

  •   Fuma pode mata-u. Nikotina é un di kes kuza prinsipal ki ten na tabaku. El ta prujudika nos saúdi i el ta poi algen txeu visiadu na el. Di akordu ku Séntru di Kontrolu i Proteson di Duénsas di Mérka, “na mundu interu uza tabaku é un di kes kuza ki más ta poi algen ta panha duénsa i ta móre sédu, má ki ta da pa ivita.”

     “N ta trabadja ta faze ekografia, i dja N odja txeu imajen ki ta mostra modi ki sigaru ta afeta korpu di pesoas. N ta fika spantadu di odja kel kuantidadi di plaka ki ta djunta na kes artéria di kes algen ki ta fumaba. N ta da txeu valor pa nha korpu, pur isu N ka ta fuma.” — Theresa.

     Bu sabia? Sigaru ten uns 7 mil kímiku na el, i txeu di es ta prujudika nos saúdi. Tudu anu, milhons di algen ta móre di kes duénsa ki ten aver ku tabaku.

  •   Kes algen ki ta uza sigaru iletróniku ta fika ku txeu kímiku prigozu na ses korpu. Alguns spesialista ta kridita ma uza sigaru iletróniku ta faze txeu stragu na pulmon i pode ti mata un algen. Tanbê, sima sigaru, txeu líkidu ki ta uzadu na sigaru iletróniku ten nikotina na el. Un rilatóriu ki ta pâpia sobri sigaru iletróniku ta fla ma dja ki nikotina ta poi un algen ta fika txeu visiadu na el, “é más fásil pa jóvens fika visiadu na otus tipu di dróga.”

     “Alguns líkidu ki ta uzadu na sigaru iletróniku ten gostu di algudon dósi i sereja, ki é kes gostu ki kriansas i jóvens gosta txeu di es. Pamodi kel-li es ta atxa ma ka ten ninhun prubléma na uza sigaru iletróniku.” — Miranda.

     Bu sabia? Kel vapor di sigaru iletróniku é ka sô agu. Má na verdadi, el ten kuzas ki ta faze mal pa saúdi, sima kes metal prigozu, ki ta prujudika bus pulmon.

 Alguns prigu di fuma ô uza sigaru iletróniku

  1.  (1) Ka konsigi rasusina dretu ô presta atenson i poi algen ta xinti tristi ô xatiadu sen motivu. Kes kuza li ta kontise prinsipalmenti óras ki un algen é jóven.

  2.  (2) Jenjiva intxadu i denti stragadu.

  3.  (3) Prublémas gravi di pulmon i korason.

     El ta poi asma ta piora.

     Prublémas di stômagu i vontadi di vumita.

 Kuzê ki bu pode faze

  •   Faze piskiza. Ka bu kridita na tudu kuza ki bu ta obi. Pur izénplu, txeu algen ta fla ma sigaru iletróniku ka ta prujudika-nu ô ma el é un bon manera di relaxa. Má, faze bu própi piskiza i toma un bon disizon ku bazi na kes informason di kunfiansa.

     Konsedju di Bíblia: ‘Algen nosenti ta kridita na tudu palavra, má ken ki é prudenti ta pensa antis di el da kada pasu.’ — Provérbios 14:15.

     “Óras ki bu ta para i pensa na modi ki fuma i uza sigaru iletróniku ta prujudika bu saúdi, bu ta odja ma ten mutu más kuza involvidu di ki kel ‘sabura’ ki ta parse ma kes algen famozu i bus koléga ta xinti óras ki es ta faze kel-li.” — Evan.

     Pensa na kel-li: Kes jóven ki ta fuma ô ki ta uza sigaru iletróniku é filís di verdadi? Bu ta atxa ma es sta priparadu pa lida ku kes preson di vida, ka sô gósi má na futuru tanbê? Ô kes disizon ki es ta toma gósi ta ben traze-s más prubléma?

  •   Djobe bons manera di lida ku ansiadadi. Faze kuzas ki é bon pa bo, sima faze izersísiu, lé ô pasa ténpu ku amigus ki ta anima-u é bons manera di lida ku ansiadadi. Dja ki bu ta ten txeu kuza bon pa konsentra na el, bu ka ta xinti ma bu ten ki fuma.

     Konsedju di Bíblia: ‘Preokupason dimás é un karga pa korason di un ómi, má un palavra sábi ta poi korason fika kontenti.’ — Provérbios 12:25.

     “Pesoas ta pensa ma fuma ô uza sigaru iletróniku ta djuda lida ku ansiadadi. Má na verdadi, kel-li ta traze alíviu sô pa algun ténpu i el pode prujudika bu saúdi pa réstu di bu vida. Ten otus manera más dretu di lida ku ansiadadi.” — Angela.

     Pensa na kel-li: Modi ki bu pode lida dretu ku ansiadadi? Si bu meste di ajuda, odja artigu “Modi ki N pode lida ku ansiadadi?” na kel grupu di artigus “Perguntas ki jóvens ta faze”.

Kunfia na kuzas sima sigaru pa djuda-nu lida ku ansiadadi é sima kai na mar pa bu ka modja na txuba. Bus prubléma sô ta piora!

  •   Sta prontu pa lida ku preson di otus algen. Kel preson li pode ben di kolégas di skóla ô ti di kes kuza ki bu ta divirti ku el. Pur izénplu, txeu bês filmi, prugramas di tilivizon i redi sosial ta poi ta parse ma fuma ô uza sigaru iletróniku é un kuza dretu i divirtidu.

     Konsedju di Bíblia: “Algen maduru... ta uza ses kapasidadi di pensa, asi pa es pode trena-l pa sabe kuzê ki é dretu i kuzê ki é mariadu.” — Ebreus 5:14.

     “Kantu N staba na skóla, txeu di nhas koléga ta ruspetaba mi pamodi N ka ta fumaba nen uzaba sigaru iletróniku. Kantu N dexa-s sabe klaru nha puzison, es pasa ti mésmu ta difende-m. Pur isu, pa más stranhu ki pode parse, dexa otus algen sabe kal ki é bu puzison pode proteje-u.” — Anna.

     Pensa na kel-li: Bu ta konsigi rezisti preson di bus koléga? Bu ta konsigi lenbra di alguns bês ki bu konsigi faze kel-li? Si bu meste di ajuda na kel ária li, odja kuadru Plano para enfrentar a pressão dos colegas”, na kapítlu 15 di livru Os Jovens Perguntam – Respostas Práticas, Volume 2.

  •   Skodje bus amigu ku kuidadu. Bu ta xinti ménus tentadu na fuma ô uza sigaru iletróniku si bus amigu ta pensa di mésmu manera ki bo.

     Konsedju di Bíblia: ‘Ken ki ta anda ku algen ki ten sabedoria, ta ganha sabedoria, má ken ki ta sta djuntu ku algen ki ka ten juís, ta ten prublémas.’ — Provérbios 13:20.

     “É bon faze amizadi ku kes algen ki é firmi na ses disizon i ki ta konsigi kontrola ses kabésa. Óras ki bu ta odja modi ki kuzas ta bai dretu na ses vida, bu ta xinti motivadu pa ser sima es.” — Calvin.

     Pensa na kel-li: Bus amigu ta apoia bu disizon di mante un stilu di vida linpu i ki ka ta prujudika bu saúdi? Ô es ta faze kuzas ki ta bira más difísil bu mante bu disizon?

 Fuma padjinha ta faze mal?

 Alguns algen ta fla ma padjinha ka ta prujudika nos saúdi. Má kel-li é ka verdadi!

  •   Jóvens ki ta fuma padjinha ta kóre risku di fika visiadu na el. Alguns piskiza ta mostra ma fuma padjinha pode prujudika bu sérbru i diminui bu intilijénsia.

  •   Di akordu ku un asosiason a di Mérka ki ta trabadja na ária di saúdi, “piskizas ta mostra ma pesoas ki ta fuma padjinha ten ménus xansi di da dretu ku otus algen, ten bons nóta na skóla, ten susésu na ses trabadju i xinti alegria na vida.”

     “N ta xintiba vontadi di fuma padjinha prinsipalmenti pa diminui nha ansiadadi. Má kantu N para i N pensa ma N pode fikaba visiadu, ma N tinha ki gastaba txeu dinheru i ma el ta prujudikaba nha saúdi, N da kónta ma fuma padjinha sô ta pioraba nha ansiadadi.” — Judah.

a Associação de Abuso de Substâncias e Serviços de Saúde Mental (U.S. Substance Abuse and Mental Health Services Administration)