Sikʼ li naʼlebʼ

Sikʼ li xtusulal naʼlebʼ

«Li Qaawaʼ li qaDios taaʼosobʼtesiinq qe ut qʼaxal nabʼal li ru li qawiimq taaʼeelq saʼ li qachʼochʼ» (SALMO 67:6, Wy. Akʼ tzʼiibʼ).

Yal xsahil ebʼ li osobʼtesihom li naxyeechiʼi laj Yobʼtesinel

Yal xsahil ebʼ li osobʼtesihom li naxyeechiʼi laj Yobʼtesinel

Li Yos kixye re laj Abrahán naq «osobʼtesinbʼilaqebʼ chixjunil li tenamit saʼ ruuchichʼochʼ» saʼ xkʼabʼaʼ jun rehebʼ li ralal xkʼajol (Génesis 22:18). Chirix ani yook chi aatinak?

Wiibʼ mil chihabʼ anaqwan, li Yos kixkʼe xwankilal li Jesús re xbʼaanunkil ebʼ li sachbʼachʼoolej. Aʼin kixkʼut naq saʼ xkʼabʼaʼ li Jesús, li kichalk saʼ xjunkabʼal laj Abrahán, ttzʼaqloq ru chixjunil li kixyeechiʼi chaq li Yos re laj Abrahán (Gálatas 3:14).

Ebʼ li sachbʼachʼoolej aʼin kixbʼaanu naq ebʼ li qas qiitzʼin teʼxnaw naq li Jesús kisikʼeʼk ru xbʼaan li Yos re rosobʼtesinkilebʼ li qas qiitzʼin. Aʼin ajwiʼ naxkʼutbʼesi naq li Yos troksi li Jesús re naq toorosobʼtesi chi junelik. Qilaq chanru ebʼ li sachbʼachʼoolej aʼin naxkʼut wiibʼ oxibʼ rehebʼ li xchaabʼil naʼlebʼ li Jesús.

Kixrahebʼ li qas qiitzʼin ut kixkʼirtasi ebʼ li yaj.

Saʼ jun kutan jun li winq saqlep rix kixye re li Jesús naq wi aʼan naraj, tixkʼirtasi. Li Jesús kixchʼeʼ ut kixye re: «Twaj». Saʼ li hoonal ajwiʼ aʼan kikʼiraak (Marcos 1:40-42).

Kisihok ut kixkʼehebʼ chi waʼak ebʼ li teʼtzʼokaaq.

Li Jesús inkʼaʼ kiraj naq ebʼ li qas qiitzʼin teʼxkuy xsaʼ. Naabʼal sut, li Jesús kixkʼe chi waʼak chi mil ebʼ li qas qiitzʼin naq kixbʼaanu jun li sachbʼachʼoolej rikʼin wiibʼ oxibʼ li kaxlanwa ut li kar (Mateo 14:17-21; 15:32-38). Chixjunilebʼ keʼkʼojlaak xchʼool ut toj wank li wa kikanaak.

Kitoqʼobʼank u ut kiwaklesink kamenaq.

Naq li Jesús kiril naq li xyum li malkaʼan kikamk ut maaʼani chik t-iloq re «kixtoqʼobʼa ru» ut kixwaklesi wi chik li xyum (Lucas 7:12-15).