Sikʼ li naʼlebʼ

Sikʼ li xtusulal naʼlebʼ

Xpatzʼom ebʼ laj ilol hu

Xpatzʼom ebʼ laj ilol hu

Anihebʼ laj bʼaanuhom usilal chirix li kiʼaatinak wiʼ li Jesus naq jun qʼoqyink chik ma nakamk, ut kʼaʼut xeʼkʼabʼaʼiik chi joʼkan?

Naq jun qʼoqyink chik ma nakamk, li Jesus kixkʼe xnaʼlebʼebʼ li Xʼapostol re naq inkʼaʼ teʼxsikʼ xloqʼal ut xwankil chiruhebʼ li rechpaabʼanel. Kixye rehebʼ: «Ebʼ li awabʼej rehebʼ li tenamit nekeʼnumtaak saʼ xbʼeenebʼ; ut ebʼ li nekeʼxkʼe xwankil saʼ xbʼeenebʼ, aj bʼaanuhom usilal nayeemank rehebʼ. Abʼanan moko joʼkanaq ta saʼ eeyanq laaʼex» (Luc. 22:25, 26).

Anihebʼ laj bʼaanuhom usilal li kiʼaatinak wiʼ li Jesus? Ebʼ li eetalil, ebʼ li tumin ut ebʼ li najter tzʼiibʼ nekeʼxkʼut naq ebʼ laj Griego ut ebʼ laj Roma kʼaynaqebʼ chi xnimankilebʼ li wankebʼ xwankil joʼ ajwiʼ ebʼ laj jolominel ut jalanebʼ chik rikʼin xkʼabʼaʼinkilebʼ aj bʼaanuhom usilal (saʼ Griego euerguétes malaj evérgetes). Xeʼkʼabʼaʼiik chi joʼkan xbʼaan naq xeʼxtenqʼa junsutaq li tenamit.

Keʼwank naabʼalebʼ laj jolominel li xeʼkʼabʼaʼiik chi joʼkaʼin. Saʼ xyanqebʼ kiwank li awabʼej re Egipto, laj Tolomeo III Evérgetes chixkʼatq li chihabʼ 247-222 naq maajiʼ nachalk li Jesus (n.m.n.J.) ut laj Tolomeo VIII Evérgetes II chixkʼatq li chihabʼ 147-117 n.m.n.J. Joʼ ajwiʼ, li awabʼej re Roma, Julio Cesar, chihabʼ 48-44 n.m.n.J. ut li awabʼej Augusto, chihabʼ 31 n.m.n.J. toj saʼ li chihabʼ 14, joʼ ajwiʼ li awabʼej re Judea, Herodes el Grande. Kixkʼul tana li kʼabʼaʼej aʼin xbʼaan naq kixtaqla triiw saʼ li xtenamit naq yook li weʼej, ut naq kixkʼe ut kixkʼe xtʼikrebʼ li wankebʼ saʼ rajbʼal ru.

Laj Adolf Deissmann, aj Alemania, li naxtzʼil rix li Santil Hu, kixye naq li uuchil kʼabʼaʼej bʼaanuhom usilal yalaq ani chik nayehok re. Kixye: «Saʼ junpaat ttawmanq saʼebʼ li eetalil numenaq jun siʼeent li uuchil kʼabʼaʼej aʼin».

Joʼkan bʼiʼ, chirix kʼaru yook chi aatinak li Jesus naq kixye rehebʼ li xtzolom naq inkʼaʼ teʼxkʼam rehebʼ rikʼinebʼ li qas qiitzʼin aʼin? Ma kiraj xyeebʼal naq inkʼaʼ teʼxkʼe xchʼool chirixebʼ li rechtenamit? Inkʼaʼ. Li Jesus yook tana xkʼaʼuxl chirix li kʼehok xbʼaan naq ebʼ li qas qiitzʼin yookebʼ xbʼaanunkil saʼ qʼetqʼetil.

Saʼ xkutankil li Jesus, ebʼ li bʼihom nekeʼxkʼe xtuminal li bʼatzʼunk re rajsinkil ru li tenamit, li ajsibʼaal u ut jalan chik, ut xeʼxyiibʼ ajwiʼ ebʼ li naʼaj re hilank ut ebʼ li Iglees. Abʼan, moko nekeʼxbʼaanu ta chi anchalebʼ xchʼool, nekeʼxbʼaanu bʼaan re naq sa teʼileʼq, re naq teʼnaweʼq ru malaj re naq teʼjuchʼuq chirixebʼ. Jun li hu kixye: «Usta wank li chaabʼil eetalil chirixebʼ li xeʼkubʼsink chi anchalebʼ xchʼool, li xkʼihalil xeʼxbʼaanu saʼ qʼetqʼetil xbʼaan naq kaʼajwiʼ nekeʼxsikʼ li us choʼq rehebʼ». Li yiibʼru aj naʼlebʼ: li qʼetqʼetil ut li atawank li inkʼaʼ kiraj li Jesus naq teʼxkʼam rehebʼ li xtzolom.

Wiibʼ oxibʼ chihabʼ chirix aʼin, saʼ jun rehebʼ li hu li kixtaqla li Apostol Pablo rehebʼ laj Corintio kixkʼe chi naweʼk li xwankil li kʼehok chi anchal chʼoolejil, li maawaʼ saʼ qʼetqʼetil. Kixye rehebʼ: «Li junjunq chixkʼehaq joʼnimal naʼalaak saʼ xchʼool, inkʼaʼ chi kaʼbʼrix xchʼool chi moko chi minbʼilaq ru, xbʼaan naq li Yos naxra li nasihok chi sa saʼ xchʼool» (2 Cor. 9:7).