Hechos 1:1-26

  • Li nayeemank re laj Teófilo (1-5)

  • Laaʼexaq intestiiw saʼ chixjunil li ruuchichʼochʼ (6-8)

  • Li Jesús nataqeʼk saʼ choxa (9-11)

  • Ebʼ li tzolom nekeʼxchʼutubʼ ribʼ (12-14)

  • Nasikʼeʼk ru laj Matías choʼq reqaj laj Judas (15-26)

1  Saʼ li xbʼeen hu li xintzʼiibʼa aawe Teófilo, wank chi tzʼiibʼanbʼil chixjunil li kixbʼaanu ut li kixkʼut li Jesús  toj saʼ li kutan naq kikʼameʼk saʼ choxa. Kikʼameʼk taqeʼq naq ak kixye saʼ xkʼabʼaʼ li santil musiqʼej li tento teʼxbʼaanu ebʼ li apóstol, li kixsikʼebʼ ru.  Naq ak xkʼul li rahilal, kixkʼut ribʼ chiruhebʼ ut rikʼin naabʼal li eetalil kixkʼutbʼesi naq yoʼyo. Ebʼ aʼan xeʼril ru chiru 40 kutan ut aʼan yook chaq chi aatinak chirix li Xʼawabʼejilal li Yos.  Naq wank saʼ xyanqebʼ kixye rehebʼ: «Kanaqex Jerusalén. Meekanabʼ roybʼeninkil li kixyeechiʼi chaq li Yuwaʼbʼej chirix li xinʼaatinak wiʼ eerikʼin.  Xbʼaan naq laj Juan kikubʼsink haʼ rikʼin haʼ, abʼan laaʼex tkubʼsiiq eehaʼ rikʼin santil musiqʼej saʼ wiibʼ oxibʼ kutan».  Joʼkan bʼiʼ, naq ebʼ aʼan xeʼxchʼutubʼ ribʼ, xeʼxpatzʼ re: «Qaawaʼ, ma taawaklesi wiʼ chik li awabʼejilal aran Israel chiruhebʼ li kutan aʼin?».  Aʼan kixye rehebʼ: «Kaʼajwiʼ li Yuwaʼbʼej saʼ choxa wank xwankil re xxaqabʼankil li xqʼehil malaj li hoonal naq tkʼulmanq chixjunil, ut laaʼex moko aajel ta ru naq teenaw chirix aʼin.  Abʼan teekʼul eewankil naq li santil musiqʼej tchalq saʼ eebʼeen. Ut laaʼexaq intestiiw aran Jerusalén, Judea ut Samaria, ut saʼ chixjunil li ruuchichʼochʼ».  Naq ak kixye aʼin, kitaqsiik ut ebʼ aʼan yookebʼ rilbʼal. Tojaʼ naq jun li choql kimuqunk re ut inkʼaʼ chik xeʼruuk rilbʼal. 10  Naq yookebʼ rilbʼal li Jesús naq yook chi taqeʼq saʼ choxa, maakʼaʼebʼ saʼ xchʼool naq chixkʼatqebʼ xaqamil wiibʼ li winq li tiqtokebʼ rikʼin saqi tʼikr 11  ut xeʼxye rehebʼ: «Ex aj Galilea, kʼaʼut xaqxokex chi ilok saʼ choxa? Li Jesús li xwank eerikʼin ut xkʼameʼk saʼ choxa, tsutqʼiiq chaq joʼ chanru xeeril naq xkoho saʼ choxa». 12  Ebʼ aʼan xeʼelk saʼ li tzuul Olivo ut xeʼsutqʼiik Jerusalén li moko najt ta wank, jun kilómetro tana xnajtil.* 13  Naq xeʼwulak, xeʼtaqeʼk saʼ li naʼajej li wank taqeʼq bʼarwiʼ nekeʼkanaak. Aran wank laj Pedro, laj Juan, laj Santiago ut laj Andrés, laj Felipe ut laj Tomás, laj Bartolomé ut laj Mateo, laj Santiago ralal laj Alfeo, laj Simón li naxbʼaanu chixjunil chi anchal xchʼool ut laj Judas ralal laj Santiago. 14  Chi junaj ru xkʼaʼuxebʼ yookebʼ chaq chi tijok rochbʼeen wiibʼ oxibʼ li ixq, aran wank li xMaría, xnaʼ li Jesús, ut ebʼ li riitzʼin li Jesús. 15  Saʼebʼ li kutan aʼan, kixaqli laj Pedro saʼ xyiihebʼ laj paabʼanel (120 tana li chʼutchʼukebʼ aran) ut kixye rehebʼ: 16  «Ex winq, ex wechpaabʼanel, aajel ru naq ttzʼaqloq ru xraqal li Raatin li Yos li kixye chaq li santil musiqʼej saʼ xkʼabʼaʼ laj David chirix laj Judas li kikʼamok xbʼehebʼ li xeʼchapok re li Jesús. 17  Aʼan wank chaq saʼ qayanq ut kisikʼeʼk ru re tzʼaqonk saʼ li kʼanjel aʼin. 18  (Li winq aʼin kixloqʼ jun li chʼochʼ rikʼin xtuminal li maaʼusilal ut naq kitʼaneʼk chi xipxo,* kipukʼeʼk li xsaʼ ut kiʼelk li xkʼamkʼot. 19  Chixjunilebʼ li qas qiitzʼin re Jerusalén xeʼxnaw aʼin ut xeʼxkʼabʼaʼi li chʼochʼ joʼ Akéldama, saʼ li raatinobʼaalebʼ naraj xyeebʼal “xchʼochʼel kikʼ”). 20  Xbʼaan naq tzʼiibʼanbʼil saʼ li hu Salmo: “Nakʼirnak tkanaaq li rochoch ut maaʼani chik twanq chisaʼ”, ut “Jalan chik tkanaaq saʼ li xkʼanjel re rilbʼal li chʼuut”. 21  Joʼkan bʼiʼ, aajel ru naq jun rehebʼ li winq li xeʼochbʼeenink qe chiruhebʼ li kutan naq li Qaawaʼ Jesús kixbʼaanu chaq li xkʼanjel saʼ qayanq, 22  chalen naq laj Juan kixkubʼsi xhaʼ toj saʼ li kutan naq kiwank saʼ qayanq ut kikʼameʼk taqeʼq, tixkʼe ajwiʼ chi naweʼk naq xwaklesiik chi yoʼyo». 23  Joʼkan naq xeʼxye xkʼabʼaʼ wiibʼ li winq: laj José, li nakʼabʼaʼiik joʼ aj Barsabás ut nawbʼil ajwiʼ ru joʼ aj Justo, ut laj Matías. 24  Chirix chik aʼan, xeʼtijok ut xeʼxye: «At Jehobʼa,* laaʼat li nakaanaw kʼaru wank saʼ xchʼoolebʼ li qas qiitzʼin, ye qe ani rehebʼ li wiibʼ chi winq aʼin xaasikʼ ru 25  re naq t-oq choʼq apóstol choʼq reqaj laj Judas ut tkʼanjelaq chaawu. Laj Judas kixkanabʼ li xkʼanjel re xbʼaanunkil li naraj». 26  Joʼkan naq xeʼxsikʼ jun li eetalil rikʼin li Yos re naq teʼxnaw ani kisikʼeʼk ru, ut xkʼutmank chiruhebʼ naq kisikʼeʼk laj Matías, ut aʼan kikʼeheʼk* saʼ xyanq li junlaju chi apóstol.

Xtzʼaqobʼ ebʼ li naʼlebʼ

Malaj «xnajtil li nabʼenimank chiru li sábado». Aʼin li xnajtil li nakanabʼaak chi xbʼeninkil jun laj judiiy chiru li sábado.
Malaj «chi xulxu».
Taawil xchʼolobʼankil li aatin, Jehobʼa.
Malaj «kiʼajlaak», aʼin naraj xyeebʼal, naq juntaqʼeet kiʼileʼk rikʼin li junlaju.