Juan 11:1-57

  • Nakamk laj Lázaro (1-16)

  • Li Jesús naxkʼojobʼ xchʼool li xMarta ut li xMaría (17-37)

  • Naxwaklesi chi yoʼyo laj Lázaro (38-44)

  • Nekeʼxkʼubʼ chanru xkamsinkil li Jesús (45-57)

11  Joʼkan bʼiʼ, kiyajerk jun li winq, aj Lázaro xkʼabʼaʼ. Laj Lázaro aj Betania ut li xMaría ut li xMarta ebʼ li ranabʼ wankebʼ ajwiʼ saʼ li kʼalebʼaal aʼin.  Aʼin li xMaría li kixkʼe li sununkil aseeyt saʼ xbʼeen li Qaawaʼ ut rikʼin rismal xjolom kixmes li roq li Jesús. Laj Lázaro, li ras,* yaj chaq.  Joʼkan naq ebʼ li ranabʼ xeʼxtaqla xyeebʼal re li Jesús: «Qaawaʼ, yaj laawamiiw li nakaara».  Abʼan naq li Jesús kirabʼi aʼin, kixye: «Li yajel aʼin maawaʼaq re kamk, re bʼan xkʼebʼal xloqʼal li Yos ut re naq tkʼemanq xloqʼal li Ralal li Yos saʼ xkʼabʼaʼ aʼin».  Li Jesús naxra chaq li xMarta, li xMaría ut laj Lázaro.  Abʼanan, naq kirabʼi naq yaj laj Lázaro kikanaak wiibʼ kutan chik saʼ li naʼaj bʼarwiʼ wank chaq.  Chirix chik aʼan kixye rehebʼ li xtzolom: «Yoʼqebʼ wiʼ chik Judea».  Abʼan ebʼ li xtzolom xeʼxye re: «At Kʼutunel,* tojeʼ xeʼraj aakʼebʼal chi pek, ut yookat xkʼoxlankil sutqʼiik aran?».  Li Jesús kixye rehebʼ: «Ma inkʼaʼ tabʼiʼ kabʼlaju hoor wank re li kutan? Li nabʼeek chi kutan, rikʼin maakʼaʼ natichkʼok xbʼaan naq naril li xsaqenk li ruuchichʼochʼ aʼin. 10  Abʼan li nabʼeek saʼ qʼoqyink, natichkʼok xbʼaan naq maakʼaʼ li saqenk rikʼin». 11  Naq ak kixye aʼin, kixye ajwiʼ: «Laj Lázaro, li qamiiw, xwark abʼan xik we aran chi rajsinkil». 12  Ebʼ li xtzolom xeʼxye re: «Qaawaʼ, wi yook chi wark, tkʼiraaq». 13  Li kiraj xyeebʼal li Jesús aʼan naq laj Lázaro kamenaq chik. Abʼan ebʼ li xtzolom xeʼxkʼoxla naq yook chi wark. 14  Tojaʼ naq li Jesús kixye rehebʼ chi chʼolchʼo ru: «Laj Lázaro xkamk, 15  us ajwiʼ naq maaʼanihin aran re naq teepaabʼ. Yoʼqebʼ bʼarwiʼ wank aʼan». 16  Joʼkan naq laj Tomás, li nayeemank re Lut, kixye rehebʼ li rechtzolom: «Yoʼqebʼ ajwiʼ laaʼo ut kamqo rochbʼeen». 17  Naq kiwulak li Jesús, kixkʼe reetal naq ak kaahibʼ kutan rokik laj Lázaro saʼ li muqlebʼaal. 18  Betania nachʼ wank rikʼin Jerusalén, oxibʼ kilómetro* tana xyanqebʼ. 19  Naabʼalebʼ laj judiiy xeʼchalk chi rilbʼal li xMarta ut li xMaría re xkʼojobʼankilebʼ xchʼool saʼ xkʼabʼaʼ li rasebʼ.* 20  Naq li xMarta kixnaw naq yook chaq chi chalk li Jesús xkoho xkʼulbʼal; abʼan li xMaría xkanaak chi chunchu saʼ ochoch. 21  Tojaʼ naq li xMarta kixye re li Jesús: «Qaawaʼ wi wankat raj arin, inkʼaʼ raj xkamk li was.* 22  Abʼanan, toj ninpaabʼ naq chixjunil li taapatzʼ re li Yos, li Yos tixkʼe aawe». 23  Li Jesús kixye re: «Laawas* twakliiq chi yoʼyo». 24  Li xMarta kixye re: «Ninnaw naq twakliiq chi yoʼyo saʼ li kutan chalk re». 25  Li Jesús kixye re: «Laaʼin li wakliik chi yoʼyo ut li yuʼam. Li tixkʼutbʼesi naq nikinxpaabʼ, usta tkamq, twanq wiʼ chik xyuʼam; 26  ut li wank xyuʼam ut tixkʼutbʼesi naq nikinxpaabʼ, maajunwa tkamq. Ma nakaapaabʼ aʼin?». 27  Li xMarta kixye re: «Heeheʼ, Qaawaʼ. Laaʼin ninpaabʼ naq laaʼat li Kriist, li Ralal li Yos, li tento tkʼulunq saʼ ruuchichʼochʼ». 28  Naq ak kixye aʼin, xkoho xbʼoqbʼal li xMaría, li riitzʼin, ut kixye re saʼ jas: «Laj Kʼutunel wank arin, yook aabʼoqbʼal». 29  Naq li xMaría kirabʼi aʼin, saʼ junpaat kiwakliik ut xkoho rilbʼal. 30  Li Jesús toj maajiʼ naʼok saʼ li kʼalebʼaal, toj wank bʼan saʼ li naʼaj bʼarwiʼ kitaweʼk xbʼaan li xMarta. 31  Naq ebʼ laj judiiy li yookebʼ xkʼojobʼankil xchʼool li xMaría xeʼril naq kiwakliik saʼ junpaat ut xkoho chirix kabʼl, xeʼxtaqe xbʼaan naq xeʼxkʼoxla naq xkoho chi yaabʼak saʼ li muqlebʼaal. 32  Tojaʼ naq li xMaría kiwulak bʼarwiʼ wank li Jesús ut naq kiril ru, kixkut ribʼ chi roq ut kixye re: «Qaawaʼ, wi wankat raj arin inkʼaʼ raj xkamk li was».* 33  Naq li Jesús kiril chi yaabʼak li xMaría ut ebʼ laj judiiy li wankebʼ rochbʼeen, qʼaxal kirilebʼ xtoqʼobʼaal ru ut kiyotʼeʼk xchʼool. 34  Kixpatzʼ rehebʼ: «Bʼar xeekʼe?». Ebʼ aʼan xeʼxye re: «Kim, Qaawaʼ, ut taawil». 35  Li Jesús kiʼelk xyaʼal ru. 36  Naq xeʼril, ebʼ laj judiiy xeʼok xyeebʼal: «Ilomaq, kʼajoʼ naxra chaq!». 37  Abʼan wankebʼ xeʼok xyeebʼal: «Wi li winq aʼin kiruuk xtebʼal saʼ ru li mutzʼ, ma inkʼaʼ tawiʼ kiruuk raj xrambʼal li xkamik laj Lázaro?». 38  Naq ak kiril li Jesús xtoqʼobʼaalebʼ ru, xkoho saʼ li muqlebʼaal. Li muqlebʼaal aʼin jun ochoch pek li tzʼaptzʼo li rokebʼaal rikʼin pek. 39  Li Jesús kixye: «Isihomaq li pek». Abʼan li xMarta, ranabʼ li kamenaq, kixye re: «Qʼaawaʼ xchuhoʼk tana chik xbʼaan naq ak xnumeʼk kaahibʼ kutan». 40  Li Jesús kixpatzʼ re: «Ma inkʼaʼ xinye aawe naq wi nakaapaabʼ tatruuq rilbʼal xloqʼal li Yos?». 41  Joʼkan naq xeʼrisi li pek. Tojaʼ naq li Jesús kixtaqsi li rilobʼaal saʼ choxa ut kixye: «At Inyuwaʼ, ninbʼanyoxi aawe naq xinaawabʼi. 42  Laaʼin ninnaw naq junelik nikinaawabʼi, abʼan ninye aʼin xbʼaan li kʼiila tenamit li nasutunk we re naq teʼxpaabʼ naq laaʼat xattaqlank chaq we». 43  Ut naq kiraqeʼk xyeebʼal aʼin, kixjap re chi kaw ut kixye: «Lázaro elen chaq». 44  Ut li winq li kamenaq chaq, kiʼelk. Bʼakʼbʼo chi peraasinbʼil tʼikr ebʼ li roq ut ebʼ li ruqʼ ut li xnaqʼ ru lanlo rikʼin tʼikr. Li Jesús kixye rehebʼ: «Isihomaq chirix li peraasinbʼil tʼikr ut kanabʼomaq chi xik». 45  Joʼkan bʼiʼ, naq xeʼril li kixbʼaanu li Jesús, naabʼalebʼ laj judiiy li xeʼwulak chi rulaʼaninkil li xMaría xeʼok xpaabʼankil. 46  Abʼan wiibʼ oxibʼ xkohebʼ xseeraqʼinkil rehebʼ laj pariseey li kixbʼaanu li Jesús. 47  Joʼkan naq ebʼ li xbʼeenil aj tij ut ebʼ laj pariseey xeʼxchʼutubʼ chixjunilebʼ li nekeʼtzʼaqonk saʼ li Nimla Raqlebʼaal Aatin* rehebʼ laj judiiy ut xeʼxye: «Kʼaru tqabʼaanu? Xbʼaan naq li winq aʼin yook xbʼaanunkil naabʼal li sachbʼachʼoolej. 48  Wi tqakanabʼ naq yooq xbʼaanunkil aʼin, chixjunilebʼ teʼoq xpaabʼankil ut ebʼ laj Roma teʼchalq ut teʼxmaqʼ chiqu li qasantil naʼaj* ut li qatenamit». 49  Abʼan jun rehebʼ aʼ laj Caifás li wank chaq choʼq xyuwaʼil aj tij chiru li chihabʼ aʼan, kixye rehebʼ: «Maakʼaʼ nekeetaw ru laaʼex. 50  Inkʼaʼ nekeekʼe reetal naq us choʼq eere naq jun ajwiʼ li winq tkamq saʼ xkʼabʼaʼ li qas qiitzʼin chiru naq t-osoʼq chixjunil li tenamit». 51  Abʼan moko saʼ xkʼaʼuxl ta kiʼelk aʼin. Saʼ xkʼabʼaʼ naq wank chaq choʼq xyuwaʼil aj tij chiru li chihabʼ aʼan, kixye chaq naq li Jesús tkamq saʼ xkʼabʼaʼ li tenamit. 52  Ut moko kaʼaj tawiʼ chirix li tenamit, re bʼan xchʼutubʼankil ajwiʼ saʼ jun chi chʼuut li ralal xkʼajol li Yos li chaʼchaʼinbʼilebʼ. 53  Joʼkan naq, chalen chaq saʼ li kutan aʼan xeʼok xkʼubʼankil chanru xkamsinkil. 54  Joʼkan naq li Jesús inkʼaʼ chik nabʼeek chi kutankil saʼ xyanqebʼ laj judiiy, ut xkoho saʼ jun li teep li wank chixkʼatq li chaqichʼochʼ saʼ jun li tenamit Efraín xkʼabʼaʼ, ut aran kikanaak rikʼinebʼ li xtzolom. 55  Yook chaq chi nachʼok li Paswa choʼq rehebʼ laj judiiy, ut naabʼalebʼ li qas qiitzʼin li wankebʼ saʼ kʼalebʼaal xeʼtaqeʼk Jerusalén naq toj maajiʼ natiklaak li Paswa re xchʼajobʼresinkil ribʼebʼ joʼ naxye li Xchaqʼrabʼ laj Moisés. 56  Ut xeʼok xsikʼbʼal li Jesús. Ut naq wankebʼ saʼ rochoch li Yos, xeʼok xyeebʼal chiribʼilebʼ ribʼ: «Kʼaru nekeeye? Ma inkʼaʼ tawiʼ tchalq saʼ li ninqʼe?». 57  Abʼan, ebʼ li xbʼeenil aj tij ut ebʼ laj pariseey xeʼxye naq wi junaq li qas qiitzʼin tixnaw bʼar wank li Jesús, tento tixye re naq teʼruuq xchapbʼal.

Xtzʼaqobʼ ebʼ li naʼlebʼ

Malaj «li riitzʼin».
Saʼ griego «Rabí».
Malaj «hiil», «leew».
Malaj «li riitzʼinebʼ».
Malaj «li wiitzʼin».
Malaj «Laawiitzʼin».
Malaj «li wiitzʼin».
Malaj «saʼ li Sanedrín».
Aʼin naraj xyeebʼal, rochoch li Yos