Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

Mbela oto dulu ngoo okukala wa hafa kunena

Mbela oto dulu ngoo okukala wa hafa kunena

MAFIKU kape na vali omunhu ta ka ehama, ta ka kulupa ile ta ka fya, ashike naave oto dulu oku ka hafela onghalamwenyo ya tya ngaho. Kakele kaasho, kunena keshe umwe oku na omaupyakadi nomaudjuu mahapu. Oshike tashi dulu oku ku kwafela u kale wa hafa kunena? Ombiibeli otai dulu oku ku kwafela u kale wa hafa paife nowa wanenwa. Natu ka tale koinima imwe, nanghee Ombiibeli tai dulu oku ku kwafela.

KALA WA WANENWA

Ombiibeli oya ti: “Mokukala kweni kaleni muhe nolwisho. Eshi mu shi kwete nashi mu wanene.” Ovaheberi 13:5.

Ounyuni kunena ohau tu fininikile oinima ihapu oyo vati tu na okukala tu na. Ashike Ombiibeli oya ti “eshi mu shi kwete nashi mu wanene.” Ngahelipi mbela?

Henuka “olwisho loimaliwa.” ‘Omolwolwisho loimaliwa,’ ovanhu ohava ningi keshe shimwe nokuli nonande otashi nyono po oukolele wavo, omaukwaneumbo, oukaume, eenghedi nomufika wavo. (1 Timoteus 6:10) Kashi nyikifa tuu oluhodi! Xuuninwa, omunhu oo e hole oupuna “ita wanenwa.” — Omuudifi 5:10.

Kala wa lenga ovanhu, ndele hainima. Oinima yopamaliko otai dulu okukala i na oshilonga. Ashike oinima ya tya ngaho ihai tu ulikile ohole ile olupandu; ovanhu ovo ashike hava dulu okuninga ngaho. Okukala u na “kaume” kashili ohashi ku kwafele u kale wa wanenwa. — Omayeletumbulo 17:17.

OHATU DULU OKUKALA TWA HAFA NGEENGE OTWA KALA HATU WILIKWA KOMAYELE OMBIIBELI

OKULIDIDIMIKILA OUYEHAME

Ombiibeli oya ti: “Omutima u nehafo tau kwafa mokuveluka.” Omayeletumbulo 17:22.

Ehafo ohali tu kwafele tu lididimikile okuhenoukolele ngaashi ashike “omuti muwa, [NW].” Ndele ongahelipi hatu dulu okumona ehafo ngeenge hatu yahama?

Kala u na olupandu. Ngeenge otwa kala hatu diladila kouyahame wetu, “omafiku aeshe” otaa ka kala mai. (Omayeletumbulo 15:15) Ponhele yaasho, Ombiibeli oya ti natu kale tu “shii okupandula.” (Ovakolossi 3:15) Lihonga okukala ho pandula oinima iwa nokuli nonande oinini. Oto dulu okuhafela nande eningino letango, omhepo italala nosho yo okulimemesha kwavamwe.

Ningila vamwe ouwa. Nonande katu na oukolele, “okuyandja oku nelao [ohaku eta ehafo] komesho yokutambula.” (Oilonga 20:35) Ngeenge vamwe tava pandula eenghendabala detu, ohatu kala twa hafa noihatu kala hatu diladila komaupyakadi etu. Ohatu ka xwepopaleka onghalamwenyo yetu ngeenge otwa kala hatu kwafele vamwe.

PAMEKENI OHOMBO

Ombiibeli oya ti: ‘Shiiveni okutongola oinima ei iwa unene.’ Ovafilippi 1:10.

Ovalihomboli ovo ihava kala pamwe efimbo lihapu ohava nyono po ekwatafano lavo. Ovashamane novakulukadi ove na okutala ko ohombo yavo i li shimwe shomoinima oyo ya fimanenena.

Kaleni hamu ningi oinima pamwe. Ponhele yokukala keshe umwe ta ningi shaye, ningeni eemhangela mu kale hamu ningi oinima pamwe. Ombiibeli oya ti: “Vavali ve dule umwe.” (Omuudifi 4:9) Otamu dulu okukala hamu teleke, hamu ningi omadeulo, hamu li ile hamu hafele pamwe.

Ulikilafaneni ohole. Ombiibeli oya ladipika ovashamane novakulukadi va kale ve holafane nohava fimanekafana. (Ovaefeso 5:28, 33) Otamu dulu okupameka ohombo yeni mokukala hamu limemesha, hamu lipapatele ile hamu lipe eeshali dinini. Ovalihomboli ove na okuulikilafana ohole. — Ovaheberi 13:4.