Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

OSHITUKULWA SHOKUKONAKONWA 14

Mbela oto wanifa po ngoo nawa oshilongayakulo shoye?

Mbela oto wanifa po ngoo nawa oshilongayakulo shoye?

“Longa oshilonga shomuudifi wevaengeli, wanifa nawa oshilongayakulo shoye.” — 2 TIM. 4:5.

EIMBILO 57 Udifila ovanhu vomaludi aeshe

EXUKU LOSHITUKULWA *

Konima eshi Jesus a nyumuka, okwa shakena novahongwa vaye noku va lombwela kutya, “Indeni . . . ka ningeni ovanhu . . . ovalongwa” (Tala okatendo 1)

1. Oshike osho ovapiya vaKalunga aveshe va hala okuninga, nomolwashike? (Tala efano kombada yoshifo.)

KRISTUS JESUS okwa lombwela ovashikuli vaye a ti: “Indeni . . . ka ningeni ovanhu aveshe ovalongwa vange.” (Mat. 28:19) Ovapiya vaKalunga aveshe ovadiinini ova hala okulihonga nghee tava dulu ‘okuwanifa po nawa’ oshilonga osho va pewa va longe. (2 Tim. 4:5) Komesho yaaishe, oilonga oyo oya fimanenena, otai ti sha noya endelela i dulife eifano keshe monghalamwenyo. Ashike otashi dulika shi kale shidjuu okukala efimbo lihapu moukalele ngaashi twa hala.

2. Omaupyakadi elipi hatu taalele eshi hatu wanifa po oshilongayakulo shetu?

2 Ope na vali omalipyakidilo amwe a fimana oo taa pula efimbo neenghono detu. Otashi dulika twa pumbwa okulonga eevili dihapu koilonga yokulikongela omboloto, opo tu limonene oipumbiwa yonghalamwenyo nosho yo yomaukwaneumbo etu. Otashi dulika hatu kondjo noinakuwanifwa vali imwe yomoukwaneumbo, ouyahame, epolimano, ile ouvela oo hau etifwa koukulupe. Ongahelipi hatu dulu okuwanifa po nawa oshilongayakulo shetu eshi hatu lididimikile omaupyakadi a tya ngaho?

3. She likolelela keendjovo daJesus odo di li muMateus 13:23, ohatu dulu okufika pexulifodiladilo lilipi?

3 Ngeenge eenghalo detu oda ngabeka efimbo olo hatu kala moilonga yaJehova, inatu teka omukumo. Jesus oku shii kutya haatushe hatu dulu okukulika oiimati yOuhamba i fike pamwe. (Lesha Mateus 13:23.) Jehova okwa lenga neenghono keshe osho hatu ningi, shimha ashike hatu ningi ngaashi hatu dulu. (Heb. 6:10-12) Shikwao vali, otashi dulika tu kale tu udite kutya eenghalo detu otadi tu pitike tu longe shihapu. Moshitukulwa eshi, ohatu ka konakona nghee hatu dulu okupitifa komesho oukalele wetu, okukaleka onghalamwenyo yetu paunafangwa nokuxwepopaleka onghedi yetu yokuudifa noyokuhonga. Ndele mbela okuwanifa po nawa oshilongayakulo shetu osha hala okutya shike?

4. Okuwanifa po nawa oshilongayakulo shetu osha hala okutya shike?

4 Opo tu wanife po nawa oshilongayakulo shetu, otu na okukufa ombinga pauyadi ngaashi tashi shiiva moilonga yokuudifa noyokuhonga. Ashike okuwanifa po nawa oshilongayakulo shetu inaku likolelela ashike kefimbo olo hatu udifa. Elinyengotomheno letu olo la fimana kuJehova. Molwaashi otu hole Jehova nosho yo ovanhu vakwetu, ohatu longo nomutima aushe moilonga yaJehova. * (Mark. 12:30, 31; Kol. 3:23) Okulongela Jehova nomutima aushe osha hala okutya okulongifa eenghono detu ngaashi hatu dulu moilonga yaye. Ngeenge otwa kala tu shii kutya oshi li oufembanghenda okuudifa, ohatu ka lombwela ovanhu vahapu onghundana iwa ngaashi hatu dulu.  

5-6. Yandja oshihopaenenwa shanghee omunhu oo e na efimbo la ngabekwa ta dulu okupitifa komesho oukalele.

5 Diladila komulumenhu omunyasha oo e hole okudenga oshiketala. Oku hole okudana eemusika shimha a mono omhito. Lwanima, okwa ka mona oilonga yokudenga oshiketala momaxuliloshivike mokarestauranda komoshitukulwa hamu landifwa okoofi. Ashike ka li ha mono oimaliwa ya wana okufuta oinima yaye. Onghee okwa ka kala ha longo peshina mofitola yoikulya okudja Omaandaxa fiyo Etitano. Nonande okwa kala ha kala efimbo lihapu mofitola oyo, okwa kala e hole eemusika. Okwa li a halelela okuxwepopaleka ounghulungu waye nokukala ashike ha shiki eemusika. Ndele nande ongaho, oha kongo eemhito opo a dane omusika, nonande okafimbo ashike kaxupi.

6 Sha faafana, otashi dulika ito dulu okukala moukalele efimbo lile ngaashi wa hala. Ashike ou hole okukala moukalele. Oho kendabala okuxwepopaleka okudula kwoye opo u udifile ovanhu vahapu onghundana iwa. Molwaashi ou na oinakuwanifwa ihapu, otashi dulika u lipule nghee to dulu okupitifa komesho oilonga yokuudifa.

NGHEE TO DULU OKUPITIFA KOMESHO OUKALELE

7-8. Ongahelipi hatu dulu okuhopaenena elihumbato laJesus li na sha noukalele?

7 Jesus okwa tula po oshihopaenenwa sha denga mbada melihumbato laye shi na sha noukalele. Oshinima osho sha li sha fimanenena monghalamwenyo yaye, okwa li okupopya kombinga yOuhamba waKalunga. (Joh. 4:34, 35) Okwa li ha ende oinano ile, opo a udifile ovanhu vahapu ngaashi tashi shiiva. Okwa li ha kongo eemhito opo a popye novanhu meenhele daaveshe nosho yo momaumbo avo. Okwa li a pitifa komesho oukalele monghalamwenyo yaye aishe.

8 Ohatu dulu okuhopaenena Kristus mokukonga eemhito opo tu popye kombinga yonghundana iwa efimbo keshe tashi shiiva. Otwa halelela okuninga omaliyambo opo tu kufe ombinga moilonga yokuudifa. (Mark. 6:31-34; 1 Pet. 2:21) Vamwe meongalo otava dulu okuninga ovakokolindjila ve likalekelwa, vondjikilile, ile vopakafimbo. Vamwe ove lihonga omalaka amwe, ile va tembukila koitukulwa oko ku na omhumbwe yovaudifi. Ashike oilonga yokuudifa ihapu otai longwa kovaudifi ovo itava dulu okuninga ngaho, ndele ohava ningi ngaashi tava dulu opo va udife. Kutya nee ohatu longo efimbo lile moukalele, ile olinini, Jehova ita pula shihapu shi dulife pwaasho hatu dulu okuninga. Okwa hala atusheni tu hafele oilonga oyo hatu mu longele eshi hatu udifa ‘evaengeli lefimano lelao laye.’ — 1 Tim. 1:11; Deut. 30:11.

9. (a) Ongahelipi Paulus a li a pitifa komesho oilonga yokuudifa nonande okwa li ha longo oilonga yokulikongela omboloto? (b) Oilonga 28:16, 30, 31, otai ulike shike kombinga yelihumbato laPaulus li na sha noukalele?

9 Omuyapostoli Paulus okwa tula po oshihopaenenwa shiwa mokupitifa komesho oilonga yokuudifa monghalamwenyo yaye. Eshi a li molweendo laye litivali loutumwa muKorinto, ka li e na oyuuyemo ya wana nokwa li e na okulongifa efimbo laye limwe mokutunga eefaila. Ashike okutunga eefaila hako kwa li kwa fimanenena kuye. Okwa li ashike ha longo oilonga oyo opo e liyambidide moukalele, opo a udifile Ovakorinto onghundana iwa “oshali.” (2 Kor. 11:7) Nonande Paulus okwa li ha longo oilonga yokulikongela omboloto, okwa li a twikila okupitifa komesho oukalele, nokwa li ha udifa mEshabata keshe. Konima eshi eenghalo daye da xwepopala, okwa li a dula okuyandja elitulemo koilonga yokuudifa. Okwa li ha hongo “ovanhu nouladi nokutomha Ovajuda nokutya Jesus Oye Kristus.” (Oil. 18:3-5; 2 Kor. 11:9) Lwanima, eshi Paulus a li a tulwa modolongo yomeumbo muRoma oule womido mbali, okwa li a udifila ovo va li have uya oku mu talela po nokwa shanga eenhumwafo. (Lesha Oilonga 28:16, 30, 31.) Okwa li a tokola toko aha efe nande osha shi ye moshipala oukalele waye. Okwa shanga a ti: “Eshi tu neyakulolonga . . . , ihatu fi ounye.” (2 Kor. 4:1) Ngaashi Paulus, nonande ohatu kala efimbo lihapu koilonga yokulikongela omboloto, ohatu dulu natango okupitifa komesho oilonga yOuhamba monghalamwenyo.

Ope na eenghedi dihapu omo hatu dulu okuwanifa po nawa oshilongayakulo shetu (Tala okatendo 10-11)

10-11. Ongahelipi hatu dulu okuwanifa po nawa oshilongayakulo shetu ngeenge otu na oupyakadi u na sha noukolele?

10 Ngeenge itatu dulu okuudifa eumbo neumbo omolwoukulupe, ile okuhenoukolele, ohatu dulu okuudifa meenghedi dimwe vali. Ovakriste vomefelemudo lotete ova li hava udifile ovanhu keshe pamwe. Ova li hava longifa omhito keshe va yandje oundombwedi eumbo neumbo, meenhele daaveshe nosho yo oundombwedi wohangelela nakeshe opo tava ‘shakene novanhu.’ (Oil. 17:17; 20:20) Ngeenge itatu dulu okweenda oinano ile, ohatu dulu okukala omutumba ponhele opo hapa ende ovanhu vahapu noku va udifila. Ile ohatu dulu okuyandja oundombwedi wohangelela, okushanga eenhumwafo, ile okuyandja oundombwedi pangodi. Ovaudifi vahapu ovo ve na omangabeko a kwata moiti ohava mono ehafo linene nosho yo embilipalelo mokuudifa meenghedi da tya ngaho.

11 Nonande ou na omangabeko omolwokuhenoukolele, oto dulu okuwanifa po nawa oshilongayakulo shoye. Diladila vali koshihopaenenwa shomuyapostoli Paulus. Okwa ti: “Aishe ohandi i dulu omolwaKristus, ou ta pameke nge.” (Fil. 4:13) Paulus okwa li a pumbwa eenghono odo eshi a li ta yahama molweendo laye limwe loutumwa. Okwa li a yelifila Ovagalati a ti: “Omolwoungone wokolutu lange nde mu udifila tete evaengeli.” (Gal. 4:13) Sha faafana, okuhenoukolele otaku dulu oku ku pa omhito u udifile vamwe, ngaashi eendokotola, ovapangi nosho yo ovo tave ku pe efiloshisho lopaunamiti. Vahapu vomovanhu ovo ohava kala koilonga ngeenge ovaudifi tava udifile momaumbo avo.

NGHEE TO DULU OKUKALEKA ONGHALAMWENYO YOYE PAUNAFANGWA

12. Osha hala okutya ngahelipi okukaleka eisho loye li “li nawa”?

12 Jesus okwa ti: “Eisho olo ouyelele wolutu. Hano eisho loye ngeenge oli li nawa, olutu loye alishe ola yela.” (Mat. 6:22) Mbela okwa hala okutya shike? Okwa hala okutya otwa pumbwa okukaleka onghalamwenyo yetu paunafangwa, ile okuyandja elitulemo kelalakano limwe, ndele inali tu piyaaneka. Jesus okwa tula po oshihopaenenwa eshi a kala a pitifa komesho oilonga yokuudifa monghalamwenyo yaye, nokwa honga ovahongwa vaye va kale tava yandje elitulemo kokulongela Jehova nokOuhamba waye. Ohatu hopaenene Jesus mokupitifa komesho oilonga yokuudifa monghalamwenyo yetu, hatu kongo “tete ouhamba waKalunga nouyuki waye.” — Mat. 6:33.

13. Oshike tashi dulu oku tu kwafela tu yandje elitulemo koukalele wetu?

13 Onghedi imwe omo hatu dulu okuyandja elitulemo koukalele wetu oyo okukaleka onghalamwenyo yetu paunafangwa, opo tu dule okulongifa efimbo lihapu tu kwafele vamwe va shiive nova kale ve hole Jehova. * Pashihopaenenwa, mbela itatu dulu okuninga omalunduluko meevili odo hatu kala koilonga yomboloto opo tu dule okukala efimbo lihapu moukalele mokati koshivike? Mbela itatu dulu okuninipika efimbo olo hatu longifa momalihafifo oo haa mane po efimbo letu lihapu?

14. Omalunduluko elipi ovalihomboli vamwe va li va ninga opo va yandje elitulemo nokukala hava kala efimbo lihapu moukalele?

14 Osho osho omukulunhuongalo umwe, Elias, nomukulukadi waye va ninga. Okwa yelifa a ti: “Pefimbo opo katwa li hatu kokola ondjila, opa li pe na oinima oyo tu na okuninga opo tu kale hatu kala efimbo lihapu moukalele. Onghee otwa li twa ninga oinima i li paunafangwa opo tu tamunune mo oukalele wetu. Pashihopaenenwa, otwa li hatu longifa oimaliwa inini, twa efa po omalihafifo amwe notwa pula omuyandji woilonga wetu a ninipike efimbo olo hatu longo opo tu kale hatu kala efimbo lihapu moukalele. Oshidjemo, otwa li hatu kufa ombinga mokuudifa konguloshi, twa ninga omakonakonombiibeli mahapu, nokuya momapya mokati koshivike luvali momwedi. Otwa li twa tyapula neenghono.”

NGHEE TO DULU OKUXWEPOPALEKA OUNGHULUNGU WOYE WOKUUDIFA NOKUHONGA

Okutula moilonga osho twe lihonga pokwoongala kwomokati koshivike otaku ke tu kwafela tu twikile okuxwepopaleka onghedi yetu yokuudifa noyokuhonga (Tala okatendo 15-16) *

15-16. Metwokumwe na 1 Timoteus 4:13, 15, ongahelipi hatu dulu okuxwepopaleka ounghulungu wetu tu li ovaudifi? (Tala oshimhungu “ Omalalakano oo taa kwafele nge ndi wanife po nawa oshilongayakulo shange.”)

15 Onghedi imwe vali omo hatu dulu okuwanifa po nawa oshilongayakulo shetu omokuxwepopaleka ounghulungu wetu moilonga yokuudifa. Ovanhu vamwe ovo hava longo oilonga i lili noku lili ohava mono edeulo pandjikilile opo va xwepopaleke eshiivo nounghulungu wavo. Osho osha faafana novaudifi vOuhamba. Otwa pumbwa okutwikila okulihonga nghee tu na okukala ovanekeka moukalele wetu. — Omayel. 1:5; lesha 1 Timoteus 4:13, 15.

16 Mbela ongahelipi hatu dulu okutwikila okuninga exumokomesho moukalele wetu? Omokuyandja elitulemo komalombwelo oo hatu mono pokwoongala kwonghalamwenyo yopaKriste noilonga yokuudifa kwokoshivike. Pokwoongala oko ohapa yandjwa edeulo tali ti sha, olo hali tu kwafele tu xwepopaleke ounghulungu wetu moukalele. Pashihopaenenwa, ngeenge omunashipundi ta yandje omayele kovanafikola ovo va li ve na oitukulwa, ohatu mono mo omaetepo oo taa dulu oku tu kwafela tu xwepopaleke onghedi yetu yokuhonga moukalele. Ohatu dulu okutula moilonga omaetepo oo moshikando tashi landula eshi hatu ka udifila vamwe onghundana iwa. Ohatu dulu okupula oo ha kwatele komesho ongudu yetu yoilonga yomomapya e tu kwafele ile tu longe pamwe naye moukalele, ile nomuudifi a pyokoka, omukokolindjila, ile nomupashukilishikandjo. Eshi hatu ende hatu pyokoka mokulongifa oilongifo oyo i li mOshikefa shoilongifo yokuhonga, ohatu ka hafela unene okuudifa nokuninga ovanhu ovahongwa.

17. Ouwa washike to ka mona ngeenge owa wanifa po nawa oshilongayakulo shoye?

17 Oshi li oufembanghenda eshi Jehova e tu pitika tu kale ‘ovalongi pamwe naye.’ (1 Kor. 3:9) Ngeenge owa kala u shii “okutongola oinima ei iwa unene,” nokuyandja elitulemo koilonga yokuudifa, oto ka ‘longela Omwene nehafo.’ (Fil. 1:10; Eps. 100:2) U li umwe womovayakuli vaKalunga, oto ka kala u na oushili kutya ote ke ku pa eenghono odo wa pumbwa u wanife po oshilongayakulo shoye kashi na nee mbudi kutya omaupyakadi, ile omangabeko elipi wa taalela. (2 Kor. 4:1, 7; 6:4) Kutya nee eenghalo doye otadi ku pitike u kufe ombinga efimbo linini, ile lihapu moukalele, oto dulu ‘okukala u nelitango,’ ngeenge oho longo nomutima aushe moukalele. (Gal. 6:4) Ngeenge owa wanifa po nawa oshilongayakulo shoye, oto ulike kutya ou hole Jehova nosho yo ovanhu vakweni. “Osheshi ngeenge to shi ningi, oto lixupifa ove mwene naava tave ku pwilikine.” — 1 Tim. 4:16.

EIMBILO 58 Natu kongeni ovanambili

^ par. 5 Otwa pewa oshinakuwanifwa shokuudifa onghundana iwa nokuninga ovanhu ovahongwa. Oshitukulwa eshi, otashi kundafana nghee hatu dulu okuwanifa po nawa oshilongayakulo shetu, nonande otu na omaupyakadi mahapu. Ohatu ke lihonga yo nghee hatu dulu okukala ovaudifi ovanekeka nokumona ehafo linene eshi hatu udifa.

^ par. 4 OUTUMBULILO WA YELIFWA: Oilonga yetu kuJehova oya kwatela mo oinima ya yoolokafana, ngaashi okuudifa nokuhonga, okutunga nokukaleka omatungo monghalo iwa nosho yo oilonga yokukwafela opo pa holoka oiponga. — 2 Kor. 5:18, 19; 8:4.

^ par. 13 Tala eenghedi heyali odo dili moshimhungu “Nghee to dulu okuninga onghalamwenyo yoye yanafangwa,” mOshungonangelo yaJuli 2016 ep. 10.

^ par. 62 OMASHANGELO OMAFANO: Omumwameme ta ningi euliko li na sha nelishuneko pokwoongala kwomokati koshivike. Lwanima, eshi omunashipundi wokwoongala ta yandje omayele, omumwameme ota ningi omadidilikoshango mokambo kaye Okuhonga. Mexuliloshivike, ota longifa moukalele osho e lihonga pokwoongala.