Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

OSHITUKULWA SHOKUKONAKONWA 18

Nghee to dulu okulitulila po omalalakano opamhepo noku a hanga

Nghee to dulu okulitulila po omalalakano opamhepo noku a hanga

“Dilonga kombinga yoinima oyo noku i diinina, opo exumokomesho loye li monike filufilu kovanhu aveshe.” — 1 TIM. 4:15.

EIMBILO 84 Longa shihapu

EXUKU LOSHITUKULWA *

1. Omalalakano opamhepo elipi hatu dulu okulitulila po?

 TU LI Ovakriste vashili, otu hole Jehova neenghono. Otwa hala oku mu longela monghedi ya denga mbada. Ashike ngeenge otwa hala okuninga keshe shimwe omolwaJehova, otwa pumbwa okulitulila po omalalakano opamhepo, ngaashi okukulika omaukwatya opaKriste, okulihonga ounghulungu wonhumba nosho yo okukonga eemhito tu kwafele vamwe. *

2. Omolwashike tu na okulitulila po omalalakano opamhepo nokulonga noudiinini opo tu a hange?

2 Omolwashike twa halelela okukala ovalongeli vaJehova ve li xwepo? Omolwaashi otwa hala okuhafifa Tate yetu womeulu omunahole. Jehova oha kala a hafa, ngeenge te tu tale hatu longifa ounghulungu nokudula kwetu pauyadi moilonga yaye. Shikwao vali, otwa hala okuninga exumokomesho lopamhepo, opo tu kale ekwafo linene kovamwatate novamwameme. (1 Tes. 4:9, 10) Kashi na nee mbudi kutya otwa kala moshili oule wefimbo li fike peni, atusheni otwa pumbwa okuninga exumokomesho lopamhepo. Natu ka taleni nghee hatu dulu okuninga ngaho.

3. Ngaashi sha popiwa mu 1 Timoteus 4:12-16, omuyapostoli Paulus okwa li a ladipika Timoteus a ninge shike?

3 Eshi omuyapostoli Paulus a shangela Timoteus onhumwafo yotete, okwa hanga nale omulumenhu oo omunyasha e li omukulunhuongalo a pyokoka. Ashike nande ongaho, Paulus okwa li e mu ladipika a twikile okuninga exumokomesho lopamhepo. (Lesha 1 Timoteus 4:12-16.) Eshi to lesha eendjovo daPaulus, oto ka didilika kutya okwa li a hala Timoteus a ninge exumokomesho meenghedi dopavali: mokukulika omaukwatya opaKriste ngaashi ohole, eitavelo, oukoshoki nosho yo mokuxwepopaleka ounghulungu wokulesha moipafi, okukumaida nokuhonga. Tu na oshihopaenenwa shaTimoteus momadiladilo, natu ka taleni nghee hatu dulu okulitulila po omalalakano taa ti sha, oo taa dulu oku tu kwafela tu ninge exumokomesho lopamhepo. Ohatu ka tala yo keenghedi donhumba odo tadi tu kwafele tu tamunune mo oukalele wetu.

KULIKA OMAUKWATYA OPAKRISTE

4. Metwokumwe nOvafilippi 2:19-22, oshike sha ningifa Timoteus a longifwe kuJehova pauyadi?

4 Oshike sha ningifa Timoteus a longifwe kuJehova pauyadi? Omaukwatya aye opaKriste a didilikwedi. (Lesha Ovafilippi 2:19-22.) Onghedi omo Paulus a popya kombinga yaTimoteus, otai tu ulikile kutya okwa li omulininipiki, omudiinini, ha longo nelitulemo nomulineekelwa. Okwa li e hole neenghono ovamwaxe noku na ko nasha navo. Oshidjemo, Paulus okwa kala e hole Timoteus nokwe mu lineekelela oinakuwanifwa ya kwata moiti. (1 Kor. 4:17) Sha faafana, Jehova ota ka kala e tu hole nohatu ka kala ekwafo linene keongalo, ngeenge otwa kulike omaukwatya oo e hole. — Eps. 25:9; 138:6.

Diladila koukwatya wopaKriste oo wa hala okukulika (Tala okatendo 5-6)

5. (a) Ongahelipi to dulu okutokola kutya oukwatya wopaKriste ulipi wa hala okukulika? (b) Ngaashi sha ulikwa mefano, ongahelipi omumwameme omunyasha a longa noudiinini, opo a hange elalakano laye li na sha nokuulikila vamwe olukeno?

5 Hoolola elalakano lokondadalunde olo wa hala okuhanga. Ilikana nokudiladila shi na sha noukwatya oo wa hala okuxwepopaleka. Hoolola oukwatya wokondadalunde, oo wa hala okuyandja elitulemo kuo. Pashihopaenenwa, mbela ito dulu okukulika oukwatya wolukeno, ile okukala wa halelela okuyambidida ovaitaveli vakweni? Mbela owa hala okukala omunambili noho dimine po? Oto dulu okumona ouwa mokupula kaume omulineekelwa e ku pe omaetepo oo taa dulu oku ku kwafela u xwepopale. — Omayel. 27:6.

6. Ongahelipi to dulu okulonga noudiinini, opo u hange elalakano loye li na sha nokukulika oukwatya wonhumba?

6 Longa noudiinini, opo u hange elalakano loye. Ongahelipi to dulu okuninga ngaho? Onghedi imwe, omokukonakona noukeka oukwatya oo wa hala okuxwepopaleka. Natu tye nee ngeno owa hala okukala ho dimine po vamwe. Oto dulu okuhovela okulesha nokudilonga koihopaenenwa yopaMbiibeli yaavo va li va dimina po vamwe nehalo liwa nosho yo yaavo inave shi ninga. Diladila koshihopaenenwa shaJesus. Okwa li a dimina po vamwe nehalo liwa. (Luk. 7:47, 48) Ka li yo ha yandje elitulemo komapuko avo, ndele okwaasho tava dulu okuninga. Ashike Ovafarisai vopefimbo laJesus ova li va “dina vakwao.” (Luk. 18:9) Konima eshi wa dilonga kombinga yoihopaenenwa oyo, lipula kutya: ‘Oshike ndi wete muvakwetu? Omaukwatya avo elipi nda hala okuyandja elitulemo kuo?’ Ngeenge oto nyengwa okudimina po umwe, kendabala ngaashi to dulu okushanga omaukwatya mahapu mawa kombinga yaye. Opo nee lipula kutya: ‘Jesus okwa tala ko ngahelipi omunhu oo? Mbela ote mu dimine po?’ Ngeenge otwa ningi ngaho, otashi ke tu kwafela tu lundulule okudiladila kwetu. Potete, otashi dulika shi kale shidjuu okudimina po omunhu, oo e ku udifa nai. Ashike ngeenge owa longo noudiinini, mokweendela ko kwefimbo oto ka kala wa hala oku mu dimina po nehalo liwa.

LIHONGA OUNGHULUNGU WONHUMBA

Lihonga oilonga yokuwapekulula Olupale lOuhamba leni (Tala okatendo 7) *

7. Metwokumwe nOmayeletumbulo 22:29, omeenghedi dilipi Jehova ta longifa ovalongi ovanawino kunena?

7 Elalakano limwe olo to dulu okulitulila po, okulihonga ounghulungu mupe. Diladila kutya ovanailonga vangapi va pumbiwa okutunga omatungo aBetel, Omalupale Oyoongalele nosho yo Omalupale Ouhamba. Vahapu vomovanailonga ovo, ova likola ounghulungu mokulonga pamwe novamwatate novamwameme ovo ve na owino. Ngaashi sha ulikwa mefano, ovamwatate novamwameme ohave lihongo ounghulungu, oo wa pumbiwa, opo va kwafele mokukaleka po Omalupale Oyoongalele nosho yo Omalupale Ouhamba. Meenghedi da tya ngaho nosho yo dimwe vali, Jehova Kalunga, “Ohamba yaalushe” nosho yo Kristus Jesus, “Ohamba yeehamba,” otava pondola moinima ya denga mbada tava longifa ovalongi ovanawino. (1 Tim. 1:17; 6:15; lesha Omayeletumbulo 22:29.) Otwa hala okulonga noudiinini nosho yo okulongifa ounghulungu wetu, opo tu fimanekife Jehova, ndele hafye vene. — Joh. 8:54.

8. Ongahelipi to dulu okutokola kutya ounghulungu ulipi wa hala okulihonga?

8 Hoolola ounghulungu wokondadalunde oo wa hala okulihonga. Ounghulungu ulipi to dulu okulihonga? Pula ovakulunhuongalo vomeongalo leni, ile omupashukilishikandjo weni kutya ounghulungu ulipi tava diladila wa pumbwa okulihonga. Pashihopaenenwa, ngeenge ova ti kutya owa pumbwa okuxwepopaleka onghedi yoye yokupopya nokuhonga, va pula ve ku kwafele u dule okudidilika mo onghedi yokondadalunde yokupopya, oyo wa pumbwa okulongela ko. Opo nee longa noudiinini u xwepopale. Ongahelipi to dulu okupondola moshinima osho?

9. Ongahelipi to dulu okulonga noudiinini, opo u hange elalakano loye lokulihonga ounghulungu wonhumba?

9 Longa noudiinini u hange elalakano loye. Natu tye nee ngeno owa hala okuxwepopaleka onghedi yoye yokuhonga. Oto dulu okukonakona noukeka okambo Diinina oku va leshela noku va honga. Ngeenge wa pewa oshinakuwanifwa pokwoongala kwomokati koshivike, oto dulu okupula omumwatate a pyokoka komesho yefimbo a pwilikine koshitukulwa shoye noku ku pe omaetepo e na sha nanghee to dulu okuxwepopala. Lilongekida oshitukulwa shoye komesho yefimbo, opo ovanhu va mone kutya oho longo noudiinini nou shii okulineekelwa. — Omayel. 21:5; 2 Kor. 8:22.

10. Yandja oshihopaenenwa shanghee to dulu okuxwepopaleka onghulungu wonhumba.

10 Ongahelipi ngeenge ounghulungu oo wa hala okulihonga, owa kwatela mo oshinima osho ito dulu okuninga? Ino sholola! Omumwatate wedina Garry ka li e shii okulesha nawa. Ota dimbuluka nghee a li ha kala a fya ohoni neenghono, ngeenge ta kendabala okulesha mokule pokwoongala. Ashike okwa kala ta longo noudiinini, opo a xwepopale. Paife oha popi kutya omolwedeulo olo a li a pewa, oha dulu okuyandja oipopiwa mOmalupale Ouhamba, poyoongalele yoshikandjo noyoshitukulwa.

11. Ngaashi Timoteus, oshike tashi tu kwafele tu dule okulonga shihapu moilonga yaJehova?

11 Mbela Timoteus okwa li a ninga omupopi omunekeka, ile omuhongi a denga mbada? Ombiibeli inai shi popya. Ashike kape na omalimbililo kutya Timoteus okwa li a xwepopala moinakuwanifwa yaye, eshi a li a tula moilonga omayele aPaulus. (2 Tim. 3:10) Sha faafana, nafye ohatu dulu okulonga shihapu moilonga yaJehova, ngeenge otwa kulike ounghulungu wonhumba.

KONGA EEMHITO U KWAFELE VAMWE

12. Ouwa ulipi wa mona, eshi wa kwafelwa kuvamwe?

12 Atusheni ohatu mono ouwa, ngeenge vamwe ve tu kwafela. Ngeenge tu li moshipangelo, ohatu pandula neenghono ovakulunhuongalo eshi tave tu talele po, unene tuu ovo hava longo mEekomitiye dOkukwatafana nOipangelo, ile mEengudu dOkutalela po Ovanaudu. Ohatu shi pandula neenghono ngeenge omukulunhuongalo omunahole, a konga efimbo a pwilikine kufye noku tu hekeleka, ngeenge twa taalela onghalo idjuu neenghono. Ngeenge twa pumbwa ekwafo pekonakonombiibeli, ohatu kala twa hafa ngeenge omukokolindjila omunawino a dimina oku tu waimina noku tu pa omaetepo. Ovamwatate novamwameme aveshe ovo ohave tu kwafele nehafo. Ohatu dulu okumona ehafo la tya ngaho, ngeenge otwa kala twa halelela okukwafela ovamwatate. Jesus okwa ti: “Okuyandja ohaku eta ehafo shi dulife okupewa.” (Oil. 20:35) Oshike tashi dulu oku ku kwafela u hange omalalakano oye, ngeenge owa hala okulonga shihapu moilonga yaJehova to longifa onghedi oyo, ile dimwe vali?

13. Oshike tu na okukaleka momadiladilo, ngeenge hatu litulile po elalakano?

13 Henuka okulitulila po elalakano lihe fi lokondadalunde. Pashihopaenenwa, otashi dulika u diladile kutya ‘Onda hala okulonga shihapu meongalo.’ Ashike otashi dulika shi kale shidjuu okushiiva nghee u na okuhanga elalakano olo, ile u mone itashi shiiva oku li hanga. Onghee hano, litulila po elalakano lokondadalunde. Oto dulu nokuli okushanga kombinga yalo nanghee u na oku li hanga.

14. Omolwashike twa pumbwa okukala tu na ondjele, ngeenge hatu litulile po omalalakano?

14 Otwa pumbwa yo okukala tu na ondjele, ngeenge hatu litulile po omalalakano. Omolwashike mbela? Omolwaashi ihatu dulu okupangela filufilu eenghalo adishe odo hatu shakeneke. Pashihopaenenwa, omuyapostoli Paulus okwa li a kwafela, opo pa totwe eongalo lipe muTessalonika. Osha yela kutya okwa li a hala okukala omo nokukwafela Ovakriste ovo vape. Ndele ovapataneki ova li va fininika Paulus a fiye po odoolopa oyo. (Oil. 17:1-5, 10) Ngeno Paulus okwa kalele mo, ngeno okwa tulifa eemwenyo dovamwaxe moshiponga. Ashike Paulus ka li a sholola. Ponhele yaasho, okwa li a tambula ko omalunduluko a tya ngaho. Lwanima, okwa li a tuma Timoteus a ka kwafele Ovakriste vape vokuTessalonika, opo va kale neitavelo la pama. (1 Tes. 3:1-3) Ovakriste vokuTessalonika kava li tuu va hafa neenghono, eshi Timoteus a li e liyandja nehalo liwa, opo a kwafele oko ku na omhumbwe inene!

15. Eenghalo odo tashi dulika di holoke po ohadi kumu ngahelipi omalalakano etu? Shi faneka.

15 Ohatu dulu okulihonga sha koshihopaenenwa shaPaulus, eshi a li muTessalonika. Otashi dulika tu litulile po elalakano, ashike eenghalo detu otashi dulika di lunduluke, ndele tadi tu i moshipala. (Omuud. 9:11) Ngeenge ou li monghalo ya tya ngaho, kendabala okulitulila po elalakano limwe olo to dulu okuhanga. Osho osho ovalihomboli Ted naHiedi va li va ninga. Ova li ve na okufiya po Obetel omolwokuhe na oukolele. Ashike ohole yavo yokuhola Jehova, oya li ye ve linyengifa va konge eenghedi dimwe vali, opo va tamunune mo oukalele wavo. Tete, ova li va kufa oukokolindjila wondjikilile. Mokweendelako kwefimbo, ova li va nangekwa po ve li ovakokolindjila ve likalekelwa. Opo nee Ted okwa li a deulwa a ninge omukalelipo womupashukilishikandjo. Lwanima eedula davo oda ka koyelela pwaado omupashukilishikandjo a teelelika a kale e na. Ted naHiedi ova didilika kutya itava dulu vali okulongela Jehova moshinakuwanifwa osho. Nonande osho osha li she va udifa nai, ova li va uda ko kutya otava dulu okulongela Jehova meenghedi vali dimwe. Ted okwa ti: “Otwe lihonga kutya ohatu dulu okulongela Jehova meenghedi di dulife puimwe.”

16. Oshike hatu lihongo mOvagalati 6:4?

16 Itatu dulu okukelela keshe shimwe osho tashi tu ningilwa monghalamwenyo. Onghee osha fimana okuhadiladila kutya otu na ashike oshilonga kuJehova omolwoshinakuwanifwa osho tu na nonokutya inatu pumbwa okuliyelekanifa naavo ve na oinakuwanifwa oyo tuhe na. Hiedi okwa ti: “Oto ka nyemata, ngeenge owa yelekanifa onghalamwenyo yoye noyavamwe.” (Lesha Ovagalati 6:4.) Osha fimana okukonga eemhito omo hatu dulu okukwafela vamwe notu longele Jehova. *

17. Oshike u na okuninga po, opo u kale wa wana okulonga oshinakuwanifwa shonhumba?

17 Otashi ka kala shipu kwoove okulonga shihapu moilonga yaJehova, ngeenge owa kaleke onghalamwenyo yoye paunafangwa nokuhenuka okulya eendjo inadi pumbiwa. Litulila po omalalakano manini, oo tae ku kwafele u hange omalalakano oo a kula. Pashihopaenenwa, ngeenge oto lalakanene okuninga omukokolindjila wondjikilile, mbela ito dulu okukufa oukwafelikokolindjila tau twikile paife? Ngeenge owa hala okuninga omuyakuliongalo, omolwashike ito longifa efimbo lihapu moukalele, okutalela po ovo tava yahama nosho yo ovanamido meongalo leni? Owino oo to mono paife, otashi dulika u ku yeululile omhito u ka mone omaufembanghenda a wedwa po monakwiiwa. Kala wa tokola okulonga noudiinini moshinakuwanifwa keshe osho wa pewa. — Rom. 12:11.

Hoolola elalakano lokondadalunde olo wa hala okuhanga (Tala okatendo 18) *

18. Ngaashi sha ulikwa mefano, oshike to lihongo moshihopaenenwa shomumwameme Beverley?

18 Nonande otwa kulupa, ohatu dulu okulitulila po omalalakano noku a hanga. Natu ka taleni koshihopaenenwa shomumwameme wedina Beverley, oo e na omido 75. Okwa li e na ouyahame wa kwata moiti, oo hau mu imbi okweenda nawa. Ashike okwa li a hala okuyambidida pauyadi oshikonga shokushiva ovanhu kEdimbuluko. Onghee hano, okwa li e litulila po omalalakano okondadalunde. Omumwameme Beverley okwa li a hafa neenghono, eshi a li a hanga omalalakano aye e na sha noshikonga. Eenghendabala daye oda li de linyengifa vamwe va longe noudiinini moukalele. Jehova okwa lenga oilonga youdiinini yovamwatate novamwameme ovanamido, nonande eenghalo davo ohadi va ngabeke vaha longe ngaashi tava dulu. — Eps. 71:17, 18.

19. Omalalakano opamhepo amwe elipi hatu dulu okulitulila po?

19 Litulila po omalalakano, oo to dulu okuhanga. Kulika omaukwatya, oo taa hafifa Jehova. Lihonga ounghulungu, oo tau dulu oku ku ningifa u longifwe pauyadi kuKalunga ketu nosho yo kehangano laye. Konga eemhito, omo to dulu okukwafela ovamwatate novamwameme pauyadi. * Ngaashi Timoteus, Jehova ote ke ku nangeka noupuna, “opo exumokomesho loye li monike filufilu kovanhu aveshe.” — 1 Tim. 4:15.

EIMBILO 38 Ote ke ku pameka

^ okat. 5 Timoteus okwa li omuudifi wonghundana iwa a pyokoka. Ashike nande ongaho, omuyapostoli Paulus okwa li e mu ladipika a twikile okuninga exumokomesho lopamhepo. Eshi Timoteus a li a tula moilonga omayele aPaulus, okwa li a dula okulongela Jehova shihapu nokukala ekwafo linene kovamwaxe. Mbela naave owa halelela okulongela Jehova nokukwafela pauyadi ovamwatate novamwameme, ngaashi Timoteus? Osha yela kutya osho wa hala okuninga. Omalalakano elipi taa dulu oku ku kwafela u ninge ngaho? Oshike sha kwatelwa mo mokulitulila po omalalakano noku a hanga?

^ okat. 1 OUTUMBULILO WA YELIFWA: Omalalakano opamhepo okwa kwatela mo keshe osho hatu dulu okuninga, opo tu longele Jehova pauyadi notu mu hafife.

^ okat. 16 Tala oshitukulwa, “Okulonga opo pe na omhumbwe inene” membo Nghee twa unganekwa tu longe ehalo laJehova, etukulwa 10, okat. 6-9.

^ okat. 19 Tala oshileshwa 60, “Twikila okweehena popepi naJehova,” membo Nghee to dulu okuhafela onghalamwenyo fiyo alushe!

^ okat. 63 OMASHANGELO OMAFANO: Omumwatate ta deulile ovamwameme vavali oilonga yokuwapekulula omatungo ehangano notava longifa nawa owino mupe, oo va likola.

^ okat. 65 OMASHANGELO OMAFANO: Omumwameme, oo iha dulu okudja mo meumbo, ta udifa pangodi, ta shivi ovanhu kEdimbuluko.