Inda koshikalimo

Inda koshikalimo

ETUKULWA 12

“Ina tonga kuvo di he fi domafaneko”

“Ina tonga kuvo di he fi domafaneko”

1-3. (a) Ovahongwa ovo va li hava ende pamwe Jesus ova li ve na oufembanghenda we likalekelwa ulipi, nokwa li e shi ninga ngahelipi shipu kuvo opo va dimbulukwe osho a li e va honga? (b) Omolwashike omafaneko taa ti sha ihaa dimbuwa noupu?

 OVAHONGWA ovo va li hava ende pamwe naJesus ova li ve na oufembanghenda we likalekelwa. Ova li va hongwa odikilila kOmuhongi Munene. Ova li ve mu uda komudidi eshi a li ta yelifa Eendjovo daKalunga nosho yo eshi a li te va hongo eeshili ditunhula. Ndele molwaashi pefimbo opo efimbo kala li la fika opo eendjovo daye di shangwe momishangwa, ova li ve na okutuvikila omahongo aye taa ti sha momadiladilo nomomitima davo. * Ndele Jesus okwa li e shi ninga shipu kuvo opo va dimbulukwe osho a li e va honga. Ngahelipi mbela? Omokupitila monghedi oyo a li e va honga, unene tuu mokulongifa nounghulungu omafaneko.

2 Omafaneko taa ti sha ihaa dimbuwa diva. Omushangi umwe okwa shanga ta ti kutya omafaneko “ohaa ningifa osho sha udika shi kale sha fa shi wetike nohaa pitike ovapwilikini va faneke oinima momadiladilo avo.” Molwaashi luhapu ohatu dulu okuuda ko nawa ngeenge hatu faneke oinima momadiladilo, omafaneko otaa dulu okuningifa omadiladilo a kitakana a kale mapu okuuda ko. Omafaneko ohaa ningifa oinima i kale ya fatuka nawa nohae tu kwafele tuha dimbwe noupu oinima oyo hatu lihongo.

3 Kapa li nande omuhongi kombada yedu a dula okulongifa omafaneko noukeka e dule Jesus Kristus. Omayele aJesus ohaa dimbulukiwa noupu fiyo okunena. Omolwashike Jesus kwa li e hole unene okulongifa onghedi oyo yokuhonga? Oshike sha ningifa omafaneko aye a pondole unene? Nongahelipi hatu dulu okulihonga okulongifa onghedi oyo yokuhonga?

Omolwashike Jesus a li ha hongo ta longifa omafaneko?

4, 5. Omolwashike Jesus a li a longifa omafaneko?

4 Ombibeli otai tu pe omatomheno avali a fimana kutya omolwashike Jesus a longifila omafaneko. Lotete, okwe shi ninga opo a wanife exunganeko lonhumba. Mateus 13:34, 35 ota ti: “Jesus okwa tonga adishe edi keengudu dovanhu momafaneko, Oye ina tonga kuvo di he fi domafaneko, opo eendjovo odo domuprofeti di ninge doshili eshi ta ti: Ohandi popi momafaneko.” Omuprofeti oo a popiwa kuMateus okwa li omushangi wEpsalme 78:2. Omupsalme oo okwa shanga koshi yenwefemo lomhepo yaKalunga omafelemido fimbo Jesus ina dalwa. Kashi kumwifi mbela okudiladila kutya Jehova okwa kala a tokola omido omafele komesho yefimbo kutya Messias ota ka honga nomafaneko? Osho otashi ulike kutya Jehova okwa lenga onghedi oyo yokuhonga.

5 Etomheno etivali, Jesus okwa popya ye mwene kutya okwa longifa omafaneko opo a yoolole mo ovo ve na ‘omitima da kukuta.’ (Mateus 13:10-15; Jesaja 6:9, 10) Omafaneko ohaa nyaneke ngahelipi pomutenya oikala yomitima? Peemhito dimwe, Jesus okwa li ha kala a hala ovapwilikini vaye ve mu pule a fatulule oinima oyo ta popi opo va ude ko filufilu eityo leendjovo daye. Oohandimwe ovo va li ve lininipika ova li ve linyengifwa va pule ouyelele wa wedwa po, ofimbo ovalinenepeki naavo vehe na ko nasha kava li hava pula va yelifilwe oinima. (Mateus 13:36; Markus 4:34) Hano, omafaneko aJesus okwa li haa hololele oshili ovanamitimadiwa, nopefimbo opo tuu opo, okwa li haa holeke oshili ovo ve na ounhwa.

6. Jesus okwa li a longifa omafaneko omolwomalalakano a fimana elipi?

6 Jesus okwa li ha longifa omafaneko omolwomalalakano mahapu amwe vali a fimana. Okwa li haa pendula ohokwe nohaa ningifa ovanhu va pwilikine. Okwa li haa ningifa ovanhu va dule okufaneka noupu oinima momadiladilo avo. Ngaashi twa mona moutendo vopehovelo, omafaneko aJesus okwa li a kwafela ovapwilikini va dimbulukwe eendjovo daye. Eudifo lokOmhunda olo tali hangwa muMateus 5:3–7:27, oli li oshihopaenenwa sha tongomana shaJesus omo a longifa omafaneko mahapu. Evalulo limwe olo la ningwa ola ulika kutya eudifo olo ola li la kwatela mo omipopyofaneko da konda po 50. Opo tu ude ko kutya osho osha hala okutya shike, dimbulukwa kutya eudifo olo otali dulu okuleshwa mokule moule ashike wominute 20 lwaapo. Osho osha hala okutya meesekonde 20 keshe lwaapo, okwa li a longifa omupopyofano, ngeenge otwa valula oupokati waashi a longifa omipopyofaneko meudifo olo. Jesus okwa li a mona nghee sha fimana okulongifa omafaneko.

7. Omolwashike tu na okuhopaenena Jesus mokulongifa omafaneko?

7 Tu li ovashikuli vaKristus, otwa hala okuhopaenena onghedi yaye yokuhonga, mwa kwatelwa okulongifa omafaneko. Ngaashi oinyenyepeki hai ningifa omunhu a kale a halelela okulya oikulya, omafaneko taa ti sha ota dulu okuningifa omahongo etu a kale taa hokwifa vamwe neenghono. Omafaneko a diladilwa nawa otaa dulu yo okuningifa eeshili da fimana di udiwe ko noupu. Natu ka konakoneni oinima imwe oyo ya li ya ningifa omafaneko aJesus a kale taa ti sha. Opo nee ohatu ka dula okumona nghee hatu dulu okulongifa nomupondo onghedi yokuhonga oyo ya fimanenena.

Jesus okwa li a longifa omafaafanifo e li paunafangwa

Jesus okwa li a longifa ngahelipi eedila nosho yo eenhemo opo a ulike nghee Kalunga he tu file oshisho?

8, 9. Jesus okwa li a longifa ngahelipi omafaafanifo e li paunafangwa, noshike sha li sha ningifa omafaafanifo aye a kale taa ti sha?

8 Jesus okwa li ha longifa luhapu omafaafanifo e li paunafangwa mokuhonga kwaye, taa longifa ashike omautumbulilo manini. Ndele nande ongaho, eendjovo daye di li paunafangwa oda li hadi yandje efano la twa momadiladilo nola yela olo tali hongo eeshili dopamhepo da fimana. Pashihopaenenwa, eshi a li ta kumaida ovashikuli vaye kutya inava kala ve na oshisho shoipumbiwa yakeshe efiku, okwa li a faafanifa onghalo yavo naayo ‘yeedila dokeulu nosho yo yeenhemo domoixwa.’ Eedila ihadi kunu noihadi teya, neenhemo domoixwa ihadi longo noihadi hodila. Ndele nande ongaho, Kalunga ohe di file oshisho. Osha yela kutya ngeenge Kalunga oha file oshisho eedila nosho yo eenhemo, nopehe na omalimbililo ota ka fila oshisho ovanhu ovo tava ‘kongo tete ouhamba.’ — Mateus 6:26, 28-33.

9 Jesus okwa li yo ha longifa luhapu omifefifo, odo di li omafaafanifo e na eenghono lela. Momufefifo omupopi oshinima shonhumba ohe shi popi shi li onga shikwao. Omafaafanifo aJesus nao okwa li haa kala e li paunafangwa. Pomhito imwe, okwa li a lombwela ovahongwa vaye a ti: “Onye ouyelele wounyuni.” Ovahongwa vaye ova li va uda ko nawanawa omufefifo oo wa li wa hala okutya: Ova li tava dulu okweefa ouyelele wavo u minikile okupitila moilonga yavo nosho yo meendjovo davo, naasho osha li tashi ka kwafela vamwe va fimaneke Kalunga. (Mateus 5:14-16) Didilika natango omifefifo dimwe odo Jesus a longifa a ti: “Onye [omongwa] wedu” nosho yo kutya “Aame omuviinyu, onye oitayi.” (Mateus 5:13; Johannes 15:5) Omipopyofano da tya ngaho odi na eenghono nodipu okuudiwa ko.

10. Oihopaenenwa imwe ilipi tai ulike nghee to dulu okulongifa omafaneko mokuhonga kwoye?

10 Ongahelipi to dulu okulongifa omafaneko mokuhonga kwoye? Ino pumbwa okukala to popi oinima ihapuihapu ya kitakana. Kendabala okulongifa omafaafanifo e li paunafangwa. Diladila nee ngeno to kundafana shi na sha nenyumuko nowa hala okulongifa efaneko olo tali ulike kutya Jehova ita nyengwa okunyumuna omunhu. Efaafanifo lilipi mbela tali uya momadiladilo oye? Ombibeli oya faafanifa efyo neemhofi. Oto dulu okutya, “Kalunga ota dulu okunyumuna omunhu noupu ngaashi ashike hatu dulu okupendula omunhu meemhofi.” (Johannes 11:11-14) Otashi dulika wa hala okuyandja efaneko opo u yelife kutya ounona ova pumbwa okuulikilwa ohole opo va kale va hafa. Oshihopaenenwa shilipi to dulu okulongifa? Ombibeli oya longifa efaafanifo e li kutya: Ounona “ova fa oitutumine yolumono.” (Epsalme 128:3) Oto dulu okutya, “Okaana oka pumbwa okuulikilwa ohole ngaashi ashike omuti wa pumbwa eenhe detango nosho yo omeva.” Ngeenge efaafanifo loye oli li paunafangwa, ovapwilikini voye otava ka uda ko noupu osho to va hongo.

Omafaneko e likolelela koinima yomonghalamwenyo yakeshe efiku

11. Yandja oihopaenenwa nghee Jesus a li a longifa omafaneko e likolelela koinima oyo a mona eshi a kulila muGalilea.

11 Jesus okwa li onghulungu mokulongifa omafaneko e likolelela koinima yomokukalamwenyo kwovanhu. Omafaneko aye mahapu okwe likolelela koinima oyo tashi dulika a mona eshi a kulila muGalilea. Diladila ashike kanini shi na sha nokukalamwenyo kwaye kwomido dounyasha. Olungapi a mona ina ta tu oilya, ta tula olumbololo onhafi, ta tema olamba, ile ta kombo meumbo? (Mateus 13:33; 24:41; Lukas 15:8) Olungapi a mona ovayuli veeshi tava yulu eeshi mefuta laGalilea? (Mateus 13:47) Olungapi a mona ounona tava danauka peenhele domalandifilo? (Mateus 11:16) Nopehe na omalimbililo, Jesus okwa li a mona oinima ikwao oyo a tumbula momafaneko aye mahapu, ngaashi eembuto tadi kunwa, oivilo yomahombolo ihafifa nosho yo eshi oilya tai pi. — Mateus 13:3-8; 25:1-12; Markus 4:26-29.

12, 13. Omolwashike shikonekwedi eshi Jesus a longifa ondjila oyo ya ‘dja muJerusalem ya finda kuJeriko’ opo a yelife eityo leyele lOmusamaria omunamutimanghenda?

12 Jesus okwa li a popya oinima kondadalunde momafaneko aye oyo ya li i shivike nawa kovapwilikini vaye. Pashihopaenenwa, okwa li a yandja eyele li na sha nOmusamaria omunamutimanghenda a ti: “Omulumenhu wonhumba a dja muJerusalem ta i kuJeriko nokwa hangika kovanyeki, ve mu dula aishe, ndele ve mu denga oipute, . . . ve mu fiya po e na okamwenyo kanini.” (Lukas 10:30) Shikonekwedi, Jesus okwa popya ondjila oyo ya ‘dja muJerusalem ya finda kuJeriko’ opo a yelife oshitwa shaye. Eshi a li ta hepaulula eyele olo, okwa li muJudea, a li popepi naJerusalem. Onghee hano, ovapwilikini vaye osha yela kutya ova li ve shii ondjila oyo a tumbula. Ondjila oyo oya li ya shiivika kutya oya nyika oshiponga, unene tuu komunhu oo ta ende oye aeke. Okwa li ya ngolyauka unene noya pita opo pehe na ovanhu, nokungaha opa li pe na eenhele dihapu dokuhondama ovanyeki.

13 Jesus okwa li a popya kondadalunde oinima imwe vali i shiivike nawa i na sha nondjila oyo ya ‘dja muJerusalem ya finda kuJeriko.’ Eyele olo ola popya kutya tete omupristeri oye a enda po opo nee omulevi, ndele kape na nande oumwe a li a tula opo ngeno a kwafele omunhu oo a li a hangika kovanyeki. (Lukas 10:31, 32) Ovapristeri okwa li hava longo motembeli muJerusalem nOvalevi okwa li have va kwafele. Ovapristeri nosho yo Ovalevi vahapu okwa li hava kala muJeriko ngeenge kave li koilonga kotembeli, molwaashi Jeriko osha li ashike eekilometa 23 okudja kuJerusalem. Onghee hano, osha yela kutya okwa li ve na omhito yokweenda mondjila oyo. Didilika yo kutya Jesus okwa ti kutya omupristeri nosho yo Omulevi ova li tava ende nondjila oyo ‘okudja muJerusalem,’ ndele kava li va yuka kuJerusalem. *

14. Ongahelipi hatu dulu okukaleka ovapwilikini vetu momadiladilo, ngeenge hatu longifa omafaneko?

14 Nafye ngeenge hatu longifa omafaneko, otu na yo okukaleka momadiladilo ovapwilikini vetu. Oinima imwe ilipi i na sha novapwilikini vetu tai dulu oku tu kwafela tu shiive kutya omafaneko elipi tu na okulongifa? Otashi dulika tu tale omido davo, eputuko ile onakudiwa youkwaneumbo nosho yo eifano. Pashihopaenenwa, efaneko olo la tumbula oinima i na sha nounamapya otashi dulika tali udiwa ko noupu moshitukulwa shounamapya shi dulife moshilando shinene. Onghalamwenyo yakeshe efiku nosho yo omalipyakidilo ovapwilikini vetu, mwa kwatelwa ovana vavo, omaumbo avo, osho ve hole nosho yo oikulya otai dulu yo okulongifwa i li omafaneko taa wapalele.

Omafaneko e likolelela keshito

15. Omolwashike itashi kumwifa eshi Jesus a li e shii nawa eshito?

15 Omafaneko nosho yo omayele mahapu aJesus otaa holola eshiivo laye li na sha neshito ngaashi oimeno, oinamwenyo nosho yo onghalo yomhepo. (Mateus 16:2, 3; Lukas 12:24, 27) Openi a hanga eshiivo la tya ngaho? Eshi a putukila muGalilea, osha yela kutya okwa li e na omhito yokukonakona oinima yomeshito. Kakele kaasho, oshinima shimwe sha fimanenena oshosho kutya Jesus oye “Omudalwa wotete [woishitwa] aishe,” nokwa longifwa kuJehova e li “omulongi onghulungu” mokushita oinima aishe. (Ovakolossi 1:15, 16; Omayeletumbulo 8:30, 31, NW) Mbela otashi kumwifa eshi Jesus a li e shii nawa eshito? Natu taleni nghee a longifa eshiivo olo noukeka mokuhonga kwaye.

16, 17. (a) Oshike sha ulika kutya Jesus okwa li e shii nawa omaukwatya eedi? (b) Oshihopaenenwa shilipi tashi ulike kutya eedi ohadi udu shili ondaka yomufita wado?

16 Dimbuluka kutya Jesus okwe lipopya ye mwene e li ‘omufita muwa’ novashikuli vaye ove li “eedi.” Eendjovo daJesus otadi ulike kutya okwa li e shii nawa omaukwatya eedi. Oku shii kutya eedi odi na ekwatafano le likalekelwa novafita vado. Okwa didilika kutya oishitwa oyo i shii okulineekelwa ohai shikula ewiliko nohai shikula noudiinini omufita wayo. Omolwashike eedi hadi shikula omufita wado? Jesus okwa ti: “Osheshi odi shii ondaka yaye.” (Johannes 10:2-4, 11) Mbela eedi odi shii shili ondaka yomufita wado?

17 George A. Smith okwa shanga membo laye The Historical Geography of the Holy Land oshimoniwa shaye mwene a ti: “Omafimbo amwe okwa li hatu hafele okufuda po pefimbo lomutenya popepi nofifiya imwe yomeefifiya daJudea, opo ovafita vatatu ile vane have uya nomaufita avo eedi. Omaufita avo ohae limbwange mumwe nokwa li hatu kala twa limbililwa kutya ongahelipi omufita keshe ta ka mona vali oufita waye. Ndelenee konima eshi omaufita a mana okunwa nokudanauka, ovafita ohava hovele okuya kooumwe nooumwe keembinga di lili noku lili defilu, ndele keshe umwe ta ifana nondaka yaye ye likalekelwa nopo nee omaufita taa tongoka mumwe nokuya keshe umwe komufita wao, taa i melandulafano ngaashi e uyile.” Jesus ka li ta dulu okulongifa onghedi iwa shi dulife opo, opo a yandje efaneko olo tali faneke oshitwa shaye nawa kutya ngeenge otwa dimine nokudulika komahongo aye nokulandula ewiliko laye, kungaho ohatu ka kala mepashukilo ‘lomufita ou muwa.’

18. Openi hatu dulu okuhanga ouyelele kombinga yeshito laJehova?

18 Ongahelipi hatu dulu okulongifa omafaneko e likolelela keshito? Omaukwatya a tongomana oinamwenyo otaa dulu okulongifwa e li omafaafanifo taa ti sha noku li paunafangwa. Openi hatu dulu okuhanga ouyelele kombinga yeshito laJehova? Ombibeli otai yandje ouyelele muhapu kombinga yoinamwenyo i lili noku lili, noya longifa yo omaukwatya oinamwenyo monghedi yopafaneko. Ombibeli oya popya kombinga yokuya onhapo ngaashi eemenye dokeemhunda ile eengwe nosho yo okukala twa lungama ngaashi omayoka nokukala tuhe noshipo ngaashi eenghuti. * (1 Omafimbo 12:8; Habakuk 1:8; Mateus 10:16) Eedjo dimwe odo di na omauyelele a fimana e na sha neshito ongaashi Oshungonangelo, Awake! nosho yo oishangomwa imwe ya nyanyangidwa kEendombwedi daJehova. Oto dulu okulihonga shihapu kokutala nghee oishangomwa oyo hai longifa omafaafanifo oo e likolelela koinima ihapu ikumwifi yomeshito laJehova.

Oiningwanima oyo i shiivike kovapwilikini

19, 20. (a) Ongahelipi Jesus a dula okulongifa monghedi tai ti sha oshinima osho opo sha ningwa, opo a nyaneke pomutenya ehongo loipupulu? (b) Ongahelipi hatu dulu okulongifa oinima oyo ya ningwa shili nosho yo oimoniwa mokuhonga kwetu?

19 Ohatu dulu yo okulongifa omafaneko taa ti sha oo e likolelela koinima oyo ya ningwa shili. Pomhito imwe, Jesus okwa li a longifa oshiningwanima osho opo kwa li sha ningwa, opo a nyaneke pomutenya ehongo loipupulu olo kutya oiponga ohai hange ovo ve i lilongela. Okwa ti: “Mu shii omulongo nava-8 venya va fya, eshi va wilwa koshungo yomuSiloa ova li ovalunde ve dule Ovajerusalem ovakwao aveshe?” (Lukas 13:4) Ovanhu ovo 18 kava li va hangwa koshiponga osho omolwokukatukilwa onghatu kuKalunga molwomanyono avo onhumba. Ndele ponhele yaasho, oshiningwanima osho oshe va hanga ashike ‘omolwefimbo nombaadilila.’ (Omuudifi 9:11, NW) Kungaha Jesus okwa nyaneka pomutenya ehongo loipupulu mokupopya oshiningwanima osho kwa li sha shiivika nawa kovapwilikini vaye.

20 Ongahelipi hatu dulu okulongifa oinima oyo ya ningwa shili nosho yo oimoniwa mokuhonga kwetu? Natu tye nee oto kundafana kombinga yewanifo lexunganeko laJesus li na sha nedidiliko lokukala po kwaye. (Mateus 24:3-14) Oto dulu okupopya kombinga yoiningwanima oyo opo ya ningwa ngaashi oita, ondjala ile omakakamo edu opo u ulike kutya oinima imwe yokondadalunde i na sha nedidiliko lokukala po kwaJesus oya wanifwa. Ile natu tye nee owa hala okulongifa oshimoniwa opo u faneke omalunduluko oo a kwatela mo okudjala omunhu mupe. (Ovaefeso 4:20-24) Openi to dulu okuhanga oshimoniwa sha tya ngaho? Oto dulu okukonakona eenakudiwa di lili noku lili dovaitaveli vakweni, ile tashi dulika u longife oimoniwa oyo tai hangwa moileshomwa yEendombwedi daJehova.

21. Ondjabi ilipi hai di mokuhonga noukeka Eendjovo daKalunga?

21 Jesus okwa li shili Omuhongi onghulungu. Ngaashi twa mona moshitukulwa eshi, ‘okuhonga nokuudifa evangeli louhamba’ okwa li oilonga yaye yomokukalamwenyo. (Mateus 4:23) Nafye oyo oilonga yetu yomokukalamwenyo. Ohatu ka mona ondjabi inene ngeenge otwa kala ovahongi ovanekeka. Eshi hatu hongo, ohatu yandje kuvamwe, nokuyandja kwa tya ngaho ohaku eta ehafo. (Oilonga 20:35) Ohatu kala twa hafa molwaashi otu shii kutya ohatu yandje oshinima shi na ongushu yashili notashi kalelele; oshili kombinga yaJehova. Ohatu ka kala yo twa wanenwa eshi tu shii kutya ohatu shikula oshihopaenenwa shaJesus, Omuhongi munenenene oo a li ko nale.

^ Ehokololo lotete la nwefwa mo li na sha nonghalamwenyo yaJesus eshi a li kombada yedu otali hangwa mEvangeli laMateus, olo la li la shangwa konima yomido 8 okudja eshi Jesus a fya.

^ Didilika kutya omupristeri nosho yo Omulevi okwa li tava ende nondjila oyo ‘okudja muJerusalem,’ kungaha okwa li tava fiye po otembeli. Onghee hano, kape na oo a li ta dulu shili okupopila okuhenakonasha kwovalumenhu ovo kutya: Ova henuka omulumenhu oo a mona oshiponga molwaashi okwa li ta monika a fa a fya nokukwata oshimhu shaye otashi ke va ninga inava wana okulonga kotembeli oule wokafimbo. — Leviticus 21:1; Numeri 19:16.

^ Omolwouyelele muhapu u na sha nanghee Ombibeli ya longifa pafaneko omaukwatya oinamwenyo, tala mo-Insight on the Scriptures, embo 1, epandja 268, 270-271, la nyanyangidwa kEendombwedi daJehova.