Imarisai

Imarisai

Inuup siunertamik ujaasinera

Inuup siunertamik ujaasinera

Inuup siunertamik ujaasinera

CHARLES DARWINilli nalaanit uumassusilinnik misissuisartut inuunerup pinngoriartuaarsimaneranik taamaattumillu siunertaqannginneranik isumaliutersuut nipituuliuutigalugu illersortualersimavaat. Inuppassuilli qamuuna misigisarput isumaliutersuut tamanna eqqunngitsuusoq. Aappariit inuusuttut meerartaaminnik asannippalullutik isiginnaartut inunngornerata siunertaqannginnera upperiuminaatsissavaat. Meerartaarnertik tupinnartuliatut isigisarpaat, tupinnartuliatut inuunerup pingaassusianik uppernarsaasutut.

Aap, ilisimatooqarpormi isumaqanngitsunik inuuneq tassaannaasoq piliaq siunertaqanngitsoq. Sooq? The Encyclopedia Americanami oqaatigineqartutut ’uumassusillit tamarmik sananeqataasa tupinnaannartumik ajornakusuussusiat aaqqissuulluagaassusiallu’ pissutigalugu. Aamma tassani ima allassimavoq: „Naasunik, sullinernik imaluunniit miluumasunik misissueqqissaarnikkut qulaarneqarpoq qanoq tamakku immikkoortortaat avatiilu tamarmik immikkut eqqoqqissaartigisumik inissitsitersimasut.“

Ilisimatuutut misissuisartoq Afrika-kujallermeersoq, dr. Louw Alberts, sananeqaatsip ajornakusuussusianik aaqqissuulluagaassutsimillu — uumassusilinni nikanarnerpaannguaniluunniit nassaassaasumik — tamatuminnga eqqarsaatiginnissimasoq Cape Times-imi ima oqarsimanerarneqarpoq: „Silassorissutsikkut naammagisimaarnarneruvoq Guuteqarnera akuersaassallugu, [inuunerup] nalaatsornerinnakkut pilersimanerarneqarnerata akuerinissaaninngarnit.“ Ulloriarsiortoq tuluk sir Bernard Lovell uumassusillit katitigaanerat pillugu ima oqarpoq: „Proteinmolekylit minnersaasa ilaata nalaatsornerinnakkut pilersimasinnaaneranut ilimanaat annikitsuararsuuvoq. . . . Oqaatigilluaannassagaanni ilimanaateqanngilaq.“

Ulloriarsiortoq Fred Hoyle tamatumunnga assingusumik ima allappoq: „Uumassusilinnik ilisimatuussutsip ortodoksiusup inuunerup imminik pilersimanera suli tunngaviginiartarpaa. Uumassusilinnilli misissuisartut uumassusillit katitigaanerata ataqqinassusilimmik ajornakusuussusianik paasisaqariartuinnartillugit, nalunarunnaariartuinnarpoq inuunerup nalaatsornerinnakkut pilersimasinnaanerata ilimanaataa ima annikilluinnaqqissaartigisoq oqartoqaannarsinnaalluni ilimanaateqanngitsoq. Inuuneq nalaatsornerinnakkut pilersimasinnaanngilaq.“

Taava qanoq isummertariaqarpa? Inuuneq nalaatsornerinnakkut pilersimanngikkuni sanasoqarsimassaaq. Sanasoqarsimassaaq — pikkorissorujussuarmik Sanasoqarsimassaaq. Tussiaasiortoq eqqortumik ima oqarsimavoq: „Qutsavigissavakkit pinngortitaagama tupinnangaartumik.“ (Tussiaat 139:14) Inuunerup siunertaqarneranik tamanna ilimanarsisitsiva?

Inuit assigiinngitsunik namminneq isumassarsiaminnik sanaartortarput. Timmisartunik sukkasuulialiortarput, uuliamik sukuluiaaffiliortarput, kallerup-inniliorfiliortarput, assigiinngitsorpassuarnillu annikinnerusumik annertuunerusumilluunniit ajornakusoortumik katitigaasunik sanaartortarput. Inulli kinaluunniit siunertaqarani ajornakusoortumik katitigaasumik sananeq ajorpoq. Sananeqartut tamarmik siunertaqarfigineqartarput.

Inuulli kialuunniit sanaava uumassusillit katitigaanerata ajornakusuussusianut nallersuussinnaanngilluinnarmat, inuunerup Sanasuata inuuneq siunertaqarfiginagu pinngortissimanavianngilluinnarpaa. Sianiitsorpallannerpaassaaq isumaqassalluni ’tupinnangaartumik pinngortitaariarluta’ immineerneqarluta siunertaqanngitsumik inuutitaasugut.

Siunertamik ujaasineq

Guutip siunertaqarluni inummik pinngortitsisimanera aamma takuneqarsinnaavoq inuup inuunerup siunertaanik ujaaserusussusiatigut. Psykolog Gilbert Brim inuup inuunermik siunertaqartitserusussusia pillugu ima oqarsimavoq: „Inuppassuit misigisarput ineriartorsinnaallutik suliffimminnilu unamminartumik anguniagaqalersinnaallutik. Taamaaliorsinnaanngitsulli iliuuseqarumallutik imminut unamminartunik periarfissanillu allatigut ujaasisarput: sanigorsarlutik, golfimi periarnermik ajornakusoortumik ilinniarlutik, nerisassiornikkut torrallaaniarsaralutik arlaannilluunniit nutaanik misiliillutik — qullartaatinik timmisarlutik imaluunniit nerisassianik nutaanik mileraallutik.“ Psykiater Viktor Frankl allaat ima oqarsimavoq: „Inuunerup siunertaanik ujaasineq inuup suliniuteqarneranut tunngavippiaavoq.“

Inuit inuunerminni sunik anguniagaqartarnerat misissoriartigu.

Suup inuuneq siunertaqalersittarpaa?

Inuusuttuaraq inuunermini sunik anguniagaqarnerluni aperineqarami ima akisimavoq: „Nuannersumik ineqalernissara, pitsaasumik biileqalernissara biileqatigisartagassannillu pitsaasumik peeraqalernissara takorluugaraara. Kissaatikka perusuppakka. Uanga imminuinnaq eqqarsaatigisuuvunga. Uannik pillualersitsisinnaasut perusuppakka, inuiaqatigiinnik tamanik pillualersitsisinnaasut pinnagit.“ Isumaqaruit namminissarsiorpaloqisoq, ilumoorputit. Namminissarsiorpaloqaaq. Ajoraluartumilli tamanna qaqutigoortuunngilaq.

Inuunermik siunertaqartitserusussuseq nuannaarniutinik pigisanillu ujartuinikkut matuneqarsinnaava? Naamik. Nuannaarniutit kisiisa pingaartikkutsigik inuunerput naammagisimaarunnaassavarput. Inuit nuannaarniutinik inuunerminni pingaarnerutillugu anguniagaqartut itsaq kunngip pisuup taamani nuannaarniutinik assigiinngitsunik misileraanermut pissaanerminik pisuussutiminillu atuisimasup misigineratut misigisarput. Tusarnaariaruk taanna naggataatigut qanoq isummersimasoq:

„Kunngit naalatsigisakka kuultinik sølvinillu pissarsivigaakka. Erinarsortartuuteqalerpunga angutinik arnanillu, angutillu nuannarisartagaannik naammatsillunga arnaateqalerlunga. . . . paasilerparalu sunaaffa tamarmik nungujasuinnaasut anorillu tiguniarsarineratut suallaataanngitsigalutik.“ — Nalunaajaasup oqaasii 2:8, 11.

Inuit ilaat qaffakkiartorniarnermikkut imaluunniit naleqartuusorisartik anguniarlugu isumakkut timikkulluunniit nakuussutsiminnik atuinermikkut nalerisimaarnermik ujartuisimapput. Qaffassimaneralli piffissangaatsiaq ingerlareeraangat inuunerminni siunertaqartitserusussusiannut matussutaasinnaajunnaartarpoq. Aningaasanik atuinermut paasisimasallip Peter Lynchip atorfini iluanaarnartoq qimassimavaa paasileramiuk inuunermini pingaartumik amigaateqarluni. Sumik? Ilaquttaminut attaveqarnermik. Ima nassuerpoq: „Suliffiga nuannarigaluaqaara, inuilli allat imminnut aperisarnerattulli imminut ima aperaanga: Suna pillugu . . . tamaani sulivunga? Nalunngisaqanngilanga toquffissamini ugguarnavianngitsumik piffissaq suli annerusoq allaffimmi atorsimannginnamiuk.“

Niviarsiaraq inuusuttuaraq inuunermini anguniakkani pillugit ima oqarpoq: „Qaffakkiartornissara takorluukkama ilagaat. Kisianni takorluugara pingaarnerpaaq tassaannguatsiarpoq ilaqutariittut inuunermik pilluarnartumik angusinissara.“ Aap, ilaqutariinneq inuunermi anguniagaqalersitsillunilu siunertaqalersitsisarpoq. Arnaq inuusuttoq uilik ima oqarpoq: „Inuuninni siusissorujussuakkut paasivara meerartaarneq tassaasoq inunngorsimanermut siunertaasut pingaarnerpaartaat, inuunermut siunertaasoq, tamannalu qularutigilinngisaannarsimavara.“

Allat arlaannik pingaartitsinermikkut inuunertik siunertaqartittarpaat. Ilarpassuisa — ilaatigut ilisimatuutut misissuisartut inuunermik siunertaqannginneraasut nalaatsornerinnaaneraasullu — ilisimatusarnermikkut inuunertik siunertaqartittarpaat. Pinngoriartuaarsimaneraanermik tapersersuisoq Michael Ruse ima allassimavoq: „Ilisimasaqarusussuseqartorujussuuvugut, tamannalu uumasunit qutsinnerussutigaarput. . . . Pisariaqartitatta pisussaaffittalu pingaarnerpaartaasa ilaat tassaavoq ilisimasanik katersukkanik itsarnitsanik, inoorusussutsitsinnik naammassisatsinnillu meeqqatsinnut ingerlatitseqqinnissarput. . . . Ilisimasaqarusussuseq iluatsitserusussuserlu inuit pissusiannut immikkut ilisarnaataavoq.“

Inuit ilaasa arlaannik sorsuutiginninneq inuunermi siunertatut isigisarpaat. Uumasut qaqutigoortut nungutaannginnissaat pillugu suliniuteqartarput. Imaluunniit pinngortitamik mingutsitsineq aserorterinerlu akiorniartarpaat. Inuit isumassuiumatuut meeqqat pisinnaatitaaffiinik illersuisarput imaluunniit angerlarsimaffeqanngitsut piitsullu tapersersortarlugit. Imaluunniit ikiaroornartumik atornerluinermut akiuuttarput. Inuit taamaattut amerlasuutigut ajunngilluinnartunik naammassisaqartarput, misigisarpullu inuunertik imaqarluartoq.

Isumakullerneq pakatsinerlu

Nassuerutigisariaqarparpulli inuit aamma allaat naleqartunik anguniagaqaraluartut amerlasuutigut pakatsisarmata. Angajoqqaat meeqqaminnik perorsaaniarnerminni asanninnermik nukinnillu annertuunik tunniussaqarsimasut ajunaarneq, pinerlunniarneq, nappaat ikiaroornartumilluunniit atornerluineq pissutigalugit amerlasuutigut meeqqatik annaasarpaat. Meeqqallu inersimasunngoraangamik immaqa silarsuup matuma anersaavanit namminissarsiortumit sunnertittarput taamaattumillu angajoqqaamik asanninnerat akisarnagu.

Pinngortitamik illersuiniartut namminissarsiunngitsut aningaasannanniarnersuaq imaluunniit allat soqutigittaassusiat amerlasuutigut pakatsissutigisarpaat. Piitsut atugaannik pitsanngorsaaniartut suliassap annertussusia paasileraangamikku sapersinneqartutut misigisarput. Inuit naammagisimaakkaminnik suliffeqartut pinngitsaalisaallutik immaqa suliunnaarsitaasarput soraarnerussutisiaqalersinneqarlutillu. Ilisimatuussutsikkut misissuisartoq ilisimatusarnermik nuannarisaqartoq immaqa isumakullertarpoq suli paasinngisarpassuaqarluni inuunini naaleraangat. Inuup inuunini tamaat pisuunngorniarsimasup naggataatigut paasilersarpaa pisuussutini allanut tunniuttariaqarlugit.

Kunngi itsarsuarmeersoq siusinnerusukkut taaneqareersoq ima allassimavoq: „Assorooraluarnera seqernullu ataani imminut erloqisiinnarnera tamaasa qatsuppakka; allatummi ajornaqaaq, pigisakka tamaasa kingoraartissannut tunniuttariaqarumaarakkit. Kiami ilisimavaa assoroorlunga ilisimassuseralu atorlugu pissarsiannik kingornussisussaq ilisimassusiliussanersoq sianiitsuussanersorluunniit. Tamannattaaq piunngitsuuvoq suiallannerinnartut illuni.“ — Nalunaajaasup oqaasii 2:18, 19.

Iluamik oqaatigissagaanni inuuneq ilumut siunertaqanngila, soorlu oqaatsit taakku ilungersortut ersersipajaaraat? Anguniakkat assigiinngitsut inuit ilungersuutigisartagaat tassaannaappat ukiuni 70-ini, 80-ini 90-iniluunniit inuunissamut imassaqartitsiniutit? Tamatuma saniatigut annerusumik naleqanngillat? Naleqarput. Pinngortinneqaatsitsinnut pingaarutilimmik ersersitsipput, inuunerullu nuannersumik siunertaqarneranut takussutissaallutik. Qanoq ililluni paasineqarsinnaava siunertaq tamanna suunersoq? (gD 22/4 92)

[Qupp. 19-mi assiliartat]

Inuit ilaat isumaqarput ilisimatusarneq inuunermik siunertaqalersitsisartoq

Inuit siunertaqaratik ajornakusoortunik sananeqaatilinnik sanaartorneq ajorput

[Suminngaanneernera]

NASA photo