Imarisai

Imarisai

Silarsuaq qimerloorparput

Silarsuaq qimerloorparput

Silarsuaq qimerloorparput

Katittarneq atorunnaariartortoq

„Aappariit amerlanersaat katinnginnerminni inooqatigiissimapput,“ Manchesterimi aviisimi Guardian Weekly-mi taama allassimasoqarpoq. Aviisimi paasissutissiissutigineqarpoq Canadami, USA-mi, Englandimi Sverigemilu misissuinerni ersertoq aappariit katinnginnerminni inooqatigiissimasut akornanni avittoqarnerusartoq. Englandimi misissuinermi paasinarsivoq aappariit taakku aappariinnit katinnginnerminni inooqatigiissimanngitsunit avinnissamut averusernissamulluunniit 60 procentimik ilimanaateqarnerusut. Meeqqat amerliartuinnartut angajoqqaanit katittarnermut isumaqataanngitsunit meerartaarineqartarput. Englandimi Walesimilu meerartaartartut 31,2 procentii katissimanngitsuupput. Qanittukkut apersuinermi paasinarsivoq Skandinaviami, Østrigimi, Schweizimi Liechtensteinimilu meeqqat tamarmik aggornerisa pingajui katissimalluni aappariinnerup avataani inunngortartut. Agguaqatigiissillugit EF-ip iluani nunani 12-ni 20 procentip missaanniipput.

Siissisup pinnersaanni annaagaa

Zimbabwemi naalakkersuisut, siissisut ikiliartuinnartut unioqqutitsilluni aallaanianut nungutitaaqqajaanerannullu illersorniarlugit, uumasut nakorsaannik nakkutilliisorpaalunnillu atorfinitsitsisimapput siissisunik ilisimajunnaarsitseriarlutik nassuinik pilattorlugit killuisussanik. Unioqqutitsillutimmi aallaaniat nassuit piinnarlugit toqoraasarput. Biologit ilaasa annilaanngatigaat immaqa nassuit arlaannut ilisimaneqanngitsumut atorneqartartut. Siissisulli nassoqanngikkaluarlutik imminnut piaqqaminnillu illersorluarsinnaarpasipput. Siissisut qernertat Afrikami amiakkuulersut 3000-iusut ilaat 1000-it missingi Zimbabwemiipput. Ullumikkut uumasut kusanartut taakku ilaat ukiumut 100-nit amerlanerusut unioqqutitsillutik aallaanianit pisarineqartarput.

Kaffi ’pissatsinnarpa’?

Atletikkertartut angusatik kaffisornermikkut inerteqqutaasunik nakussassaatitornermittulli pitsaanerulersissinnaavat, ilaannikkullumi taamaaliortarput, Brasiliami professori oqarsimavoq. Aviisi O Estado de S. Paulo naapertussagaanni Luiz Oswaldo Rodrigues, Minas Geraisimi Naalagaaffiup universitetiani Timersornermik Ilisimatusarnermut Institutimi professoriusoq, ima oqarsimavoq: „Atletikkertartut paasiniaaninni malittarisimasakka allaat akuerisaasoq ataaterujussuarlugu koffeinitorsimagaluarlutik ’pissatsisimaarsimapput’“. Den Internationale Olympiske Komitep koffein 750 milligram killiliussimavaa, tassa kaffip kimittuup tiitorfiit 11-t missaanniittup naligisaa. Nakorsaq taanna naapertussagaanni ungasissumut arpattartut angusaat koffein kaffimiittoq pissutaalluni 20 procent angullugu annertusisimasut.

Toqoriataartarnerit

„Inuulluaqqunngilaraluunniit, angumerinngilaraluunniit oqassallunga: ’Asavakkit,’ toqup piviusuunerata paasinissaanut piareersimanangaluunniit.“ Atuakkiortoq uillarneq Jenny Cullen aappap toqoriataarneranik misigisaqarneq pillugu Afrika kujallermi atuagassiami Femina-mi taama allassimavoq. Uillariataartut sivisuumik napparsimareernerup kingorna uillartunit sivisunerusumik tupaqqasarput. „Immaqa qaammaterpassuarni uillarnerup susoqarsimanera paasineq ajorpaa,“ Jenny Cullen oqarpoq, nangillunilu ukioq ataaseq sinnerlugu qaangiukkaangat aatsaat qimagaasimanini paasisinnaasaraa — tamannarpiarlu ikinngutaasut qanigisaasullu arajutsigajuttarpaat. Jenny Cullen nassuerpoq „uip toqunera tupannartorujussuusoq, ilimagereersimagaluaraanniluunniit“. Namminerli misigisimasamigut nalunngilaa annertuumik annaasaqarnermik misigineq nunguinngisaannaraluartoq, „annaasaqarnermik anniaatiginninneq akuttoraluttuinnartartoq naggataatigullu nungulluni“.

Argentinami imminortarneq

Argentinami imminortarneq Amerikap nunataani tamarmi annertunerpaavoq. Aviisimi La Nación-imi oqaatigineqarpoq ’tamanut nalunaarusiat naapertorlugit nunami tassani imminorsimasut nalunaarutigineqarsimasut 10 procentii meeqqat inuusuttullu 10-nit 22-nut ukiullit akornanni pisartut, nukappiaqqallu amerlanerusut’. Peqqinnissaqarnermut ministereqarfimmit oqaatigineqarpoq nalunaaquttap-akunnerisa 30-ssaanni tamani Argentinami inuusuttumik imminortoqartartoq.

Eqqugaasut pisuussuteqanngitsut

1991-imi USA-mi meeqqat minnerpaamik 1383-it pinerlineqarnermik imaluunniit paarinerlunneqarnermik kingunerisaanik toqusimapput, The Washington Post taama paasissutissiivoq. Tassa Meeqqanik Pinerliinermik Pinaveersaartitsinermut Nationale Rådip ingasaassinngitsumik missingiussinera tamanna naapertussagaanni ullut tamaasa meeqqat Amerikamiut sisamat pinerlineqarnertik pissutigalugu toqusarput — ukiut kingulliit arfinillit ingerlaneranni 50 procentimik annertuseriarnerulluni. Tamatumunnga pissutissarpassuaqarpoq. Paasisimasakkaat ilaat isumaqarput inuit aningaasaqarnikkut pissutsit ajorsiartuinnartut suliffissaaleqinermik, isertitakinnermik neriuutaarunnermillu kinguneqartut pissutigalugit isumakulunnertik meeqqaminnut tutsittaraat. Aviisimi maluginiarneqarsimavoq naak meeqqanik paarsisut meeqqanik paarisaminnik pinerliisartut allaaserineqartaraluaqisut, ’paasisimasakkaat nalunngikkaat toqusartorpassuarnut pissutaarpiartoq angerlarsimaffimmi pisartoq, tassa angajoqqaani, meeqqanik asanninnerpaasorinaraluartuni’.

Toqoraanerit ingerlaannarput

JAMA (Amerikami nakorsaanermik ilisimatuut aviisiat) malillugu missiliuunneqarpoq Sorsunnersuup Siulliup ingerlanerani toqutaasimasut 19 procentiinnaat sakkutuujunngitsuusut. Sorsunnersuup Aappaani toqutaasimasut 50 procentingajaat sakkutuujunngillat. Taamanimiilli silarsuaq tamakkerlugu sorsunnerit 150-t missaat ingerlanneqarsimapput. „Missiliuunneqarpoq,“ JAMA-mi taama allassimavoq, „toqutaasimasut 20 millionit ikilerneqarsimasullu 60 millionit 80 procentii sakkutuujunngitsuusut, ilarpassui meeraallutik. Ukiuni qulilinni kingullerni sorsunnerni meeqqat 1,5 millionit missaat toqutaasimapput 4 millionillu sinnerlugit innarluuteqalersinneqarsimallutik.“

Napparsimasunut siooraneq

Napparsimmavinni sulisut amerlasuutigut napparsimasunit nappaatinik assigiinngitsunik tunillatsinnissartik siooragisarpaat, The New York Times taama allassimavoq. Nakorsarpassuit napparsimasunik passussinerminni atortuminnik imminnut kilertoorunik AIDS-imik hepatitisimilluunniit tunillatsinnissartik siooragisarpaat. Siooranerallu pissutissaqarluarsorinarpoq. New Yorkimi napparsimmaviit ilaanni misissuineq naapertorlugu nakorsat tuberkulosemik nappaatilinnik suliarinnittartut 60 procentiisa missaat nappaammik tamatuminnga tunillatsissimapput. Aamma ukiut tamaasa nakorsat peqqinnissamillu suliaqartut allat 12.000-t missaat suliarisaminnit hepatitisimik tunillatsittarput. AIDS-ip siaruaanneraniilli Amerikami peqqinnissamik suliaqartut 47-t missaanniittut suliarisaminnit nappaammik tamatuminnga tunillatsissimapput.

Utoqqarnik ataqqinninneq milliartortoq

Asiami utoqqaat amerliartoqaat. Japanimi ilimagineqarpoq inuit 65-iniit sinnerlugillu ukiullit maannakkut 15,5 millioniusut ukiuni 30-ni aggersuni 32 millioninngussasut. Atuagassiaq Asiaweek naapertorlugu ukiumi 2020-mi Japanimiut 25 procentii utoqqaassapput. „Singaporemiut 9 procentii 60-inik ukioqalereersimapput. Ukiumilu 2000-imi Malaysiamiut 1,5 millionit missaat utoqqaassapput,“ Asiaweek-imi aamma allassimavoq. Amerliartorneq tamanna utoqqarnik isumassuiumatussutsip ataqqinnissutsillu nungukkiartoruttorfiani pivoq. Henry Lim, Singaporemi utoqqarnut illersortaasoq, ima oqarpoq: „Utoqqaat ataqqineqarunnaariartuinnarput.“ Nangilluni oqarpoq inuusuttut „qimmitik angajoqqaaminnit piffissaqarfiginerugaat“.

Piumassuserinngisamik sunnerneqarneq

„Angajoqqaat pujortartartut meeqqaminnit malinneqarajuttarput,“ Parisimi aviisi Le Figaro taama paasissutissiivoq. Qanittukkut Frankrigimi inuusuttuaqqat 11-niit 18-inut ukiullit 10.000-it akornanni misissuinermi erserpoq aggornerisa sisamaat pujortartartuusut — minnerpaamik ullormut ataatsimik. Aviisimi aamma eqqaaneqarpoq inuusuttut taakkua 50 procentiinit amerlanerusut pujortartartunik ataataqartut. Misissuinermilu tassani qulaarneqarpoq inuusuttut pujortartartut taakkua 72 procentii sapinngitsuugunik pujortartarunnaarusukkaluartut.