Imarisai

Imarisai

Isarussat misissorpavut

Isarussat misissorpavut

Isarussat misissorpavut

Iteritsi!-p Tuluit Nunaanni allaatiginnittartuanit

ILANNGUTASSIAQ una atuassagukku isaruaqartariaqarpit? Taamaappat kisivit taamaanngilatit. Assersuutigalugu Tuluit Nunaata inuisa 60 procentii isaruaqarput.

Isaruaqarneq nalinginnaasunngorsimavoq. Ikinngutivit isarussatit uparuarpatigit ilimanarpoq pissutaasoq tassaasoq nutaanik isaruartaarsimagavit atunnginnakkilluunniit. Amerlanersatta isaruaqarneq sungiusimangaaramikku atorneri eqqarsaatiginerluunniit ajorpaat — aatsaat sisuppata aallerpataluunniit.

Isaruaqartulli amerlanersaasa tappissuullutillu isaruaqannginnissartik isarussanit kusarnartunit kissaatiginerugunarpaat. Isaruaqarneq ippinnarsinnaavoq, naak isigiarsuttut aatsaat ullumikkut taama ikiorserneqarsinnaatigigaluartut.

Isarussat oqaluttuassartaat

Oqaatiginiarneqarpoq ruumamiut kaasariat Nero isiginnaartitsivinni sakkuaattut isigilluarsinnaajumallugit isaruaasaliortitsisimasoq. Isaruaasaq smaragdimik — akisungaatsiartumik isigiarsuttunullu iluaqutaavallaanngitsumik — sananeqarsimavoq. Itsaq aamma krystalglas, kvarts, ametyst, beryl topasilu atorlugit isaruaasaliortarsimapput. Ukiup 1268-ip missaani mattuttup Roger Baconip igalaamernup ammalortup ilamerngata atuffasigineqarsinnaanera allaatigaa. Tamatuma missaani isarussat siulliit igalaaminernit pitsaavallaanngitsunit sanaat sinilersimasut saqqummerput.

Isumaqatigiinngissutaavoq isarussanik nassaartut italiamiuunersut kineseriunersulluunniit, isarussammi nunani taakkunani ataatsikkungajak saqqummermata. Illuatungaani Italiami ilerrup ujarattaani allassimasoqarpoq: „Uaniippoq Salvino d’Armato kinguaariinnit Firenzemiittunit Armatikkunneersoq. Isarussanik nassaartoq. Ajortuliaanik Guutip isumakkeerfiliuk.“ Nalunaatsumik ilisimaneqanngilaq 1285-imi, 1317-imi 1340-miluunniit toqusimanersoq. Aappaatigulli ilisimasassarsiortup Marco Polop nalunaarpaa Kinami amerlasuut isaruaqartut - ukiut 1300-ssaasa naalernerani tamanna pivoq. Oqaluttuassarsiat naapertorlugit Kinami ukiumili 500 u.n.k. isarussat atugaalersimapput.

Qanorluunniit pisoqarsimagaluartoq ukiut 1500-ssaanni Venedigimi, Nürnbergimi Europamilu allani niuerfiulluartuni isaruaarniartoqarluartarsimavoq. Isarussat kusassaatitut piumaneqarlualersimapput illoqarfinnilu amerlasuuni aqqusinerni tuniniarneqartarlutik. Tuniniaasulli isinik misissueqqaarneq ajorput. Pisisut immaqa kusanarnerusutut isigineqarput, isigilluarnerulernissaalli qulakkeerneqarneq ajorpoq!

Ullutsinni isarussat

Piffissap ingerlanerani isarussat pitsaanerulerput. Siutinut qileruserneqartalerput qinngamulluunniit ajorinngujuitsulerneqartalerlutik. Ukiut 1700-ssaasa aallartinneranni isumassarsiarineqarsimavoq isarussat siutinut naatissutissalerlugit sananeqarnissaat. Ullumikkullu isuma taanna atorneqarpoq.

Isaruaasaliornertaaq pitsanngoriarsimavoq. Igalaamernup isigissutigissallugu pitsaasup krystali taarserpaa. Ukiuni 1600-kkunni Isaac Newton prisme atorlugu misiligaasimavoq, qaamanerullu sangusarneranik paasisaqarneq kinguneralugu. Ilisimatusarneq eqqorluartoq atorlugu isaruaasaq pitsaasoq sananeqarsinnaalerpoq.

1784-imi Amerikap naalagaaffiani atorfillip Benjamin Franklinip isaruaqarnerminut ajornartorsiutini torrattumik aaqqiissutissarsivaa. Isarussat atuffataasa ungasissumut isiginera ajorsisittarpaa, ungasissorsiutinilu atuffatigisinnaanagit. ’Marlunnik isaruaqarnanga,’ isumaliorpoq, ’soormi linse isarussallu imminnut kattukkunik?’ Taamaalillutik isarussat qanittorsiutit ungasissorsiutillu ataasinngortinneqartalerput. Ukiulli hundredet missaasa kingorna aatsaat isarussat taamaattut pitsaasut sananeqarsinnaalerput.

Pisariaqartitat naapertorlugit igalaaminernik assigiinngitsunik pisoqarsinnaavoq. Igalaamernit manngersakkat sulisunut isinut illersuutitut isaruanngorlugit atorneqarsinnaapput. Igalaamernit ilaat qaamanermut malussajasuupput. Seqinermik qinngorneqaraangamik taarsisarput, alanngumullu peqqikkaangamik qaammaqqittarlutik. Isauaasat allat plasticinik sananeqartarmata oqitsunngorsimapput, sakkortuunillu isaruaqartariaqartut ippigivallaarnagit atorsinnaavaat.

Isaruaqartariaqarpunga?

Immaqa tappissut ikittut ilagaatsit. Taamaannerilli sivisunaviarunannngilaq.

„Isaruaqartariaqalissagama?“ immaqa aperivutit. Aap, kisitsisitigut naatsorsuisarnerit takutippaat maannakkut isitit ajoquteqanngikkaluarpataluunniit isaruaqartariaqalerumaartutit. Sooq? Pissutaasut ilagaat 45-t missaanni ukioqaleruvit — kingusinnerusukkulluunniit — presbyopip sunniinera malugilissagakku. Tamannali uloriananngilaq. Isumaqaannarpoq isivit igalaartaasaasa qanittumut ungasissumullu paarlakaallugit isiginiartarneri pitsaavallaarunnaartut. Isarussat utoqqalinermut ilaaginnarput.

Angajoqqaatit isaruaqarpat? Amerlasuut isumaqarput isikkut ajoquteqarneq kingornussaasartoq. Ilumoorpat siunissami isaruaqarnissat immaqa aalajangigaareerpoq.

Piffissap ingerlanerani utoqqalinerup, kingornussavit inooriaatsivillu sunniuteqarneri malugissavatit isiginiarninnullu nalinginnaasumik ajoqutaassallutik, soorlu ungasissumut tappissuuneq (hypermetropi), qanittumut tappissuuneq (myopi), sananeqaatini ajoquteqarneq (issip qaarajunneratigut ajoquteqarneq) nakunganerluunniit (strabisme). Isigisatit ajortut malugigukku isinut nakorsaliartariaqassaatit (soorlu optometristimut). Taava isarussanik ajorinngisannik toqqaanissaq apeqqutaaginnalissaaq. — Ungalusaq takuuk.

Isarussatit sianigikkit

Isarussat akisusinnaapput, ulluinnarnilu inuuninni immaqa atunngitsoorsinnaanngilatit. Taamaattumik paarilluartariaqarput. Peeraangakkit igalaartai allinngorlugit ilisaqinagit. Ingiffigisoorsinnaasannut tutisoorfigisinnaasannulluunniit ilinngisaannakkittaaq. Isarussat ipertiapput taamaattumik qituttumik panertumillu ullut tamaasa allartertariaqarput, sinai ilaannikkut kissartumut qaqorsaatilimmut errortariaqarput. Meeqqatit isaruaqarpata malugisimassavat isaruaat allartikulanerusariaqartut errukulanerusariaqartullu.

Taavami arlaatigut isarussatit innarlugilerukkit? Isaruaarniarfimmukaatikkit tassanilu iluarsitikkit, nammineerlutit aserunnginnerussavatit.

Isarussatit paarilluarukkit iluaqutigilluassavatit. Immaqa ilaatigut ippigisassavatit, isigilluartittarpaatilli — immaqalu tulluaraatit — ippinnaateqarsinnaaneranut soqutaajunnaarsitsisumik. (gD 8/7 93)

[Qupp. 28-mi ungalusaq]

Isarussat mutillu

„Tulluarinngilakka!“ isaruaqartariaqalerlutik paasigaangamikku amerlasuut oqartarput. Isarualiortartulli ilusilersuisarnermikkut pikkorissingaaramik tulluartunik sanasinnaasarput.

Assersuutigalugu isarualiortartut plastici oqitsoq ninngusooq atortalerpaat, qalipaatilersornissaanullu angissusissaannullu killeqanngingajattumik periarfissiisoq. Igalaamineq qaamanermik sangutitsilluartoq taamaalilluni isarussanik sakkortuunik saattunik igalaartaliisinnaalersitsisoq atorneqartalerpoq. Igalaartaalu qaamanermut akisunnaveersarneqarunik ersinngingajassapput.

Mutit eqqumaffigigukkit immaqa assigiinngitsunik sinilinnik toqqaassaatit atisannut tulluartunik. Atuagassiaaqqap Optisk Informationsrådip Tuluit Nunaanni naqitikkap siunnersuutigaa isarussat sinaat kiinnap ilusaanut tulluartut toqqarnissaat — iluserinneq ersersinniarlugu iluserlunnerlu ersippallaarunnaarsillugu. Assersuutigalugu kiinnat aminnerusutut isikkoqalersikkusukkukku, atuagassiaaraq naapertorlugu, toqqaassaatit qeqqatigut qalipaatilimmik avammut qalipaataarukkiartortumik. Akuliakippit (isitit imminnut qanippat)? Taava qeqqani qalipaateqanngitsumik avataanili qalipaatilimmik toqqaassaatit. Sinit assigiinngitsut ussikkit, malugiullu qanoq sunniuteqarnersut. Ikinngummik isummaminik ilumoortumik anitsisinnaasumik ilaqarneq pitsaassaaq.

Isaruaqarnissat akuerisinnaanngikkukku, kontaktlinseqarnissaq eqqarsaatigisinnaavat. Inuppassuit kontaktlinset ippiginagit ulloq naallugu atorsinnaavaat.