Imarisai

Imarisai

Aalersuinerup oqaluttuarisaanera takisooq isumaqatigiinngissutaasoq

Aalersuinerup oqaluttuarisaanera takisooq isumaqatigiinngissutaasoq

Aalersuinerup oqaluttuarisaanera takisooq isumaqatigiinngissutaasoq

„Aap aappaluttortai ullumikkut nakorsaatitut nutaajugaluarpata akueriuminaatsinneqartorujussuussagaluarput.“ — Dr. Jeffrey McCullough.

UKIUUGAA 1667-imi angut niaqulaartoq Antoine Mauroymik atilik, franskit kunngiata Ludvig 14-ip nakorsaanut nuimasumut, Jean-Baptiste Denisimukaanneqarpoq. Mauroyip niaqulaarnera pitsaasumik Denisip nakorsaatissaqatissimavaa — nersussuaaqqap aavanik aalersuineq. Denis isumaqarpoq napparsimasup eqqissiallaatigissagaa. Mauroyli iluarsinngilaq. Aappassaanik aalersortikkami pitsaaneruleraluarpoq, sivitsunngitsoq niaqulaaqqilerpoq, kingunitsianngualu toqulluni.

Kingusinnerusukkut Antoine Mauroyp toqunartumik toqussuteqarnera aalajangiunneqareeraluartoq, Denisip uumasut aavinik misiliinera Frankrigimi oqallisigineqangaatsiarpoq. Naggataatigut 1670-imi katsorsaariaaseq tamanna inerteqqutigineqalerpoq. Ukiut ingerlanerini tamanna tuluit inatsisartuinit, aap, allaat paavimit, tamanna malinneqarpoq. Ukiuni 150-ini tulliuttuni aalersuineq ilisimaneqanngingajappoq.

Aallaqqaammut navianaatai

Ukiuni 1800-kkunni aalersuisoqaqqittalerpoq. James Blundell, tuluk nakorsaq ernisussiortoq, siuttuuvoq. Periaatsip pitsanngortinneratigut atortorissaarnerulernikkut inuullu aaginnaata atornissaata aalajangiussimaneratigut Blundellip aalersuineq atuutilerseqqippaa.

1873-imili Polenimiup nakorsap F. Geselliusip tupannartumik paasisaqarnerata aalersueqqilernerugaluaq unikaallatsippaa: Aalersortissimasut affaanit amerlanerusut toqusimapput. Paasissutissap tamatuma nakorsat nuimasut katsorsaariaatsimik iluarinnikkunnaartippai. Aalersuineq nuannarineeruteqqippoq.

1878-imi nakorsap franskip Georges Hayemip tarajulersuut aammut taartaasinnaanerakkani nassaaraa. Aammut naleqqiullugu tarajulersuut kingunipiloqanngilaq. Issorneq ajorpoq angallakkuminarlunilu. Paasinarpoq Hayemip tarajulersuusiaa atorneqartorujussuanngormat. Eqqumiiginartumik erniinnaq aak pingaartinneqarneruleqqippoq. Sooq?

1900-mi Østrigimiup patologip Karl Landsteinerip paasisimavaa aap sananeqaatai assigiinngitsuusut, aammalu aap sananeqaataa aalajangersimasoq aap sananeqaataanik allamik akuneqarsinnaanngitsoq. Tupinnanngilaq taamani aalersuinerit amerlasuut alianartumik kinguneqartarmata. Tamanna aaqqinniarneqarsinnaavoq aammik tunisisup aalersortittussallu aavisa akerleriissinnaanerat qulakkeeraanni. Taamatut ilisimasaqalerneq nakorsanut sorsunnersuup siulliup tungaanut aalersuinermut isumalluarnerulersitsivoq.

Aalersuineq sorsunnerlu

Sorsunnersuup siulliup nalaani sakkutuunut ikiligaasunut aalersuineq atorneqartorujussuuvoq. Aak issupallattarpoq, siornatigullu sorsuffinnukaassineq ajornangajalluinnarluni. 1900-kkulli aallartinneranni Richard Lewisohn New Yorkimi Mount Sinaip napparsimmavianeersup akuutissaq natriumcitrat atorlugu aap issortinnaveersaarnissaanik misiliinermini iluatsitsisimavoq. Nutaarsiassaq tamanna pissanganartoq nakorsat ilaannit tupinnartuliatut isigineqarpoq. „Allaanngilaq seqineq unitsinneqartoq,“ dr. Bertram M. Bernheim, taamani nakorsatut ataqqineqangaartoq, allappoq.

Sorsunnersuup aappaani aak atugaanerulersimavoq. Sumi tamaani allagartarsuaqarpoq ima allassimasunik: „Maannakkut aammik tunisigit.“ „Una aammik tunisivoq. Illit aamma taamaaliussavit?“ „Aappit una annaassinnaavaa.“ Qinnutit tamakku kinguneqarluarsimapput. Sorsunnersuup aappaata nalaani USA-mi puussiat 13.000.000-t nalinginut aaversittoqarsimavoq. Missingerneqarpoq Londonimi 260.000 literinik aaviisoqarsimasoq agguaassisoqarlunilu. Sivitsunngitsorli paasineqarpoq aalersuineq arlalitsigut peqqinnissamut navianaateqartoq.

Nappaatit aalersortinnermi tunillaassortut

Sorsunnersuup aappaata kingorna nakorsaatitigut ilisimatusarnerup siumukarnerata pilattaanerit siornagut takorloorneqarsimanngisaannartut ajornarunnaarsippai. Taamaattumik aammik tunisineq pilattaanermi nakorsarpassuarnit nalinginnaasutut isigineqalersoq niuerninngormat, nunarsuaq tamakkerlugu nioqqutissiorninngorpoq ukiumut dollarinik milliardilippassuarnik kaaviiiaartitsisoq.

Sivitsunngitsorli nappaatit aalersuinerup nassatai isumakuluutigineqalerput. Assersuutigalugu Koreami sorsunnermi plasmamik aalersortittut 22 procentii hepatitisimik tunillatsissimapput. Sorsunnersuup aappaata nalaanit procentinngorlugu pingasoriaatingajaanik amerlanerupput. 1970-ikkunni USA-mi Nappaatinik Misissuinermut Pinaveersaartitsinermullu Qitiusup missiliuussimavaa aalersortinnerminnit hepatitisimik tunillatsissimasut ukiumut 3500-t toqusartut. Allat naliliineri naapertorlugit quleriaammik amerlanerupput.

Aammik misissuineq pitsaanerulermat aavigaasanillu qinersilluarnikkut napparsimasut hepatitis-B-mik aalersortinnermikkut tunillatittut ikilisimapput. Tamatumali kingorna hepatitis-C-virus nutaaq, ilaatigullu ajuvissorsuaq amerlasuut toqussutigisaat saqqummerpoq. Naatsorsuutigineqarpoq Amerikamiut 4 millionit virusimik tamatuminnga tunillatsissimasut, 100.000-ilikkuutaallu aalersortinnermikkut tunillanneqarsimallutik. Misissuineq sukanganerulermat hepatitis-C-mik nappaateqartartut ikinneruleraluarput. Amerlasuulli annilaangassutigaat siunissami aalersortinnikkut ulorianaatit nutaat saqqummernissaat, aammalu kingusinaareerlutik paasissasoralugu.

Assuarnangaartoq nutaaq: Aak hiv-mik tunillatsinnartoq

1980-ikkunni aap hiv-taqarnera paasineqarpoq, tassa virus aids-imik kinguneqartartoq. Aaviaasarfissuit oqaaseqartitaasa aallaqqaammut aat katersukkat tunillannartoqarsinnaanerat upperiuminaatsissimavaat. Taakku amerlanersaasa hiv-ip ulorianaataa qularutigisimavaat. Dr. Bruce Evatt naapertorlugu „soorluuna inuit ilaat inoqajuitsumit uterluni oqartoq: ’Avataarsuarmiumik takusaqarpunga.’ Tusaraluarpaat, upperinaguli.“

Aap tunniussap hiv-mik tunillannartoqarnera paasineqalermalli nunani amerliartuinnartuni mamianartunik misillerfigineqartalerpoq. Nalilerneqarpoq 1982-mit 1985-mut Frankrigimi inuit 6000-t 8000-illu akornanni hiv-mik aalersortinnerup kingunerisaanik tunillatsissimasut. Naatsorsuutigineqarpoq Afrikami hiv-ertut 10 procentii Pakistanimilu aids-ertut 40 procentii aalaersortinnermit tunillatsissimasut. Nunani pisuunerusuni aammik misissueriaatsip pitsanngornera pissutaalluni ullumikkut aalersortinnikkut hiv-mik tunillatsinnissaq qaqutigoornerulerpoq. Nunanili ineriartorfiusuni taamatut aammik misissuisoqarsinnaanngitsuni hiv-mik tunillatsinneq suli ajornartorsiutaavoq.

Paasinartumik ukiuni kingullerni nakorsaatitigut pilattaanikkullu aattanngitsumik suliaritinneq soqutigineqaraluttuinnarpoq. Kisianni taamatut periaaseq ulorianaateqanngila?

[Qupp. 6-mi ungalusaq]

Aalersuineq — nakorsaatitigut ersarissumik najoqqutassaqanngilaq

USA-miinnaq ukiut tamaasa aap aappaluttortai puussiat 11.000.000-init amerlanerusut napparsimasunut 3.000.000-inut atorneqartarput. Amerlassusii eqqarsaatigalugit qaqugukkut aalersuisoqassanersoq nakorsat akornanni sukannersunik najoqqutassaqarnissaa ilimagineqarsinnaagaluarpoq. The New England Journal of Medicine-mili allaatigineqarpoq paasissutissat „aalersuinermut atatillugu najoqqutassiisinnaasut“ tupaallannartumik ikittut. Suleriaatsit assigiingitsorujussuupput, sunarpiaq qanorlu annertutigisoq aalersuutigineqassanersoq kisimi pineqanngilaq, aammali aalersuisoqassanersoq eqqarsaatigalugu. „Aalersuisoqassanersoq nakorsap aalajangertarpaa, napparsimasoq aalajangiinani,“ nakorsaatitigut ilisimatusarnermut tunngasumi atuagassiami Acta Anæsthesiologica Belgica-​mi allassimavoq. Paasissutissat qulaani allaaserineqartut tunngavigalugit tupinnanngilaq misissuineq The New England Journal of Medicine-mi saqqummiunneqartoq naapertorlugu „ilimagineqarmat aalersortissimasut 66 procentii pisariaqanngitsuusut“.

[Qupp. 5-mi assiliartaq]

Sorsunnersuup aappaani aak atorumaneqariartorsimavoq

[Suminngaanneernerat]

Imperial War Museum, London

U.S. National Archives