Imarisai

Imarisai

Silarsuaq tupamik pinngitsuuisinnaanngitsoq

Silarsuaq tupamik pinngitsuuisinnaanngitsoq

Silarsuaq tupamik pinngitsuuisinnaanngitsoq

BILL angutaasimavoq ilakkuminartoq, silassorissoq nukittoorlu ilaquttaminik asannittoq. Cigarettinilli pujortartaliaarsimavoq — ileqqupiluk kingusinnerusukkut uumigilersimasaa. Allaat cigarettimik pujuallattaajutigaluni ernini pujortarnermut sakkortunerpaamik mianersoqqusarsimavai ileqqupiluunerarlugulu. Ilaannikkut cigarettit poortat assamminik nukittuunik eqiteriarlugit pujortaqqinngisaannassalluni neriorsuiitigaluni inimut miloriuttarpai. Sivitsunngitsorli pujortaleqqittarpoq — siullermik isertorluni, taava saqqumisumik.

Ukiut 15-it matuma siorna qaammatit arlallit anniarujussuareerluni Bill kræfterluni toquvoq. Pujortartarsimanngikkaluaruni ullumikkut immaqa inuussagaluarpoq. Nulia suli ueqassagaluarpoq ernerilu suli ataataqarlutik.

Billip toqunera ilaqutaanut qanorluunniit alianartigigaluarpat, toqussutaa qaqutigoortuunngilaq. Silarsuarmi Peqqinnissakkut Suliniaqatigiiffik (WHO) naapertorlugu ukiut tamaasa 4 millionit missaasa nappaatit tupamik pissuteqartut toqussutigisarpaat. Sekundit arfineq-pingasut ingerlanerini toqusoq ataasiusarpoq. Napparsimalissutaasartuni pinngitsoortinneqarsinnaasuni pujortartarneq malunnarnersaavoq. Allanngoriartorneq tamanna ingerlaannarpat ukiut 20-t qaangiuppata pujortartarneq toqussutaanerpaalissaaq innarluutilinngussutaanerpaasallunilu aids-imillu tuberkulosemillu toqussuteqartut, erninermi toqusut, biilinik ajunaartut, imminortut inuartarineqartullu tamaasa katikkaluaraanniluunniit toqussutaanerpaassalluni.

Cigarettit toqunartuupput. Taamaakkaluartoq amerlasuut pujortaannarput. WHO naapertorlugu silarsuaq tamakkerlugu pujortartartut ikinnerpaamik 1,1 milliardiupput. Silarsuarmi inersimasut pingasorarterutaasa missaat.

Misissueqqissaartartut isumaqarput tupanik nioqquteqarfiit eqqartuussassanngortinneqarnermik kingunerisaannik dollarinik hundredemillionilippassuarnik maanna akiliutigisaat iluanaarutigingaartagaannut sanilliullugit annikitsuararsuusut. Naatsorsuutigineqarpoq USA-ginnarmi tupaliorfiit ullut tamaasa 1,5 milliardinik cigarettiliortartut. Silarsuaq tamakkerlugu tupanik nioqquteqarfiit naalakkersuisullu kisermaassisut ukiut tamaasa cigarettit 5 billioninit amerlanerusut tunisarpaat.

Sooq taama amerlatigisut toqussutaasinnaasumik tamatuminnga ileqqoqaannarpat? Pujortartartoq qanoq ililluni tupatorunnaarsinnaava? Allaaserisani tulliuttuni apeqqutit taakkua akineqassapput.