Imarisai

Imarisai

Aasaanera — isuma piffissamigut sioqqutsisoq?

Aasaanera — isuma piffissamigut sioqqutsisoq?

Aasaanera — isuma piffissamigut sioqqutsisoq?

Sooruna inuppassuit ukiumut marloriarlutik nalunaaquttatik allanngortittaraat? Inuit ilaannut nalunaaqutaq siuartissanersoq kinguartissanersorluunniit ajornartorsiutaasarpoq. Qaqugu siuartissava qaqugulu kinguartissava? Qanoq ililluni aasaanerani nalunaaqutaq siuartinneqartalerpa? Kia isumassarsiaraa?

Atuagaq Encyclopædia Britannica naapertorlugu 1784-imi Benjamin Franklinip tamanna isumassarsiareqqaarsimavaa. Ukiut 100-t sinnillit qaangiuttut tuluup, William Willettimik atillip, tamatuma atuutilernissaa suliniutigisimavaa. Aatsaallu Willett toqoreersoq tamanna inatsisitigut akuerineqarpoq.

Atuakkiortoq tuluk Tony Francis naapertorlugu Willett, Chislehurtimi Kentimiittumi illuliortitsillaqqissoq, aasakkut ullaaralaannguami Petts Woodimi hesterluni eqqarsaatigileriataarsimavaa nalunaaqutaq siuartikkaluarpat qanoq iluaqutaatigissagaluartoq. Hesternermini malugisimavaa illorpassuit igalaavisa qaavisigut matui matoqqasut. ’Qaamanermik atuinerlummata’, eqqarsarsimassaaq. Tamatuma kingorna nalunaaquttap siuartinneqarnissaa tuluit inatsisartuinut inatsisinngorniassammat siunnersuutigineqarnissaa suliniutigilersimavaa. Nalunaaquttat tamarmik taamaallaat 80 minutsinik siuartinneqartussaapput, tassa uppernaap aasallu ingerlaneranni sisamariarlugu 20-t minutsinik siuariartillugu, ukiakkullu kinguartillugu. Taamaalilluni ullup qaamanera inunnut sivisunerussaaq.

Tony Francis oqaluttuarpoq Willett atuagassiaatimini allassimasoq: „Qaamaneq Pinngortitsisitta inummut tunissutaasa annersaraat. Ullup qaamaneraniileraangatta qiimaneq malunnarnerusarpoq sioorannginnerullutalu inoorusulertarpugut.“

Kunngip Edward VII-p tamatuma inatsisartunit atuutilertinneqarnissaa utaqqisimanngilaa. Kunngikkormiutut najukkani 79 kvadratkilometeriusoq aasaanerani nalunaaquttap siuartinneqarfissaatut nalunaarutigaa. Kingornagut Windsorimi Balmoralimilu kunngikkormiut najugaannut taamaalioqqippoq.

Sunaliuna pillugu politikerit naggataatigut aasaanerani nalunaaquttap siuartinneqarnissaanut akuersiinnartut? Sorsunnersuup siulliup nalaani qaamaqqutinut orsussamik sipaarnialerput. Aammattaaq nunani allani taamatut iliorsimapput. Allaat sorsunnersuup aappaata nalaani Englandimi aasaanerani marloriaammik siuartinneqartarsimavoq. Tamatuma aasaanerani akunnernik marlunnik ukiuuneranilu akunnermik ataatsimik nikingatilerpaa.

Petts Woodimi William Willettimik eqqaassutissaqarpoq, soorlu assimi takuneqarsinnaasoq. Taanna „’aasaanerani nalunaaquttap’ siuartinneqarnissaanik qasusuilluni sulissutiginnittumut“ eqqaassutissaavoq. Eqqaassutissami seqinermik nalunaaquttaliap ataani allassimavoq: „Horas non numero nisi aestivas“ isumaqartoq „taamaallaat aasaanerani nalunaaquttap akunneri kisittarpakka.“ (gE 8/7 2000)

[Qupp. 26-mi suminngaanneernera]

National Trust qutsavingaarput.