Imarisai

Imarisai

Sooq asajunnaartoqartarpa?

Sooq asajunnaartoqartarpa?

Sooq asajunnaartoqartarpa?

„Asannilersoorneq asannilersoorsimajuarnermit ajornannginnerungaatsiarunarpoq.“— DR. KAREN KAYSER.

AAPPARIIT asanngitsut taama amerlatiginerat immaqa tupaallannanngilaq. Aappariinneq inuit marluk akornanni ataqatigiinneruvoq imaannaanngitsoq, amerlasuullu aappariilertarput piareersarluarsimarpiaratik. Dr. Dean S. Edell oqarpoq: „Biilernermut allagartartaassagaanni piginnaaneqarnissaq piumasarineqarpoq, atsiuunnarlunili katinnermut allagartartaartoqarsinnaavoq.“

Ingerlalluartunik pilluartunillu aappariippassuaqarpoq, aappariippaaloqarporli najummassimanartumik inuusunik. Aappariit marluullutik aappaaluunniit immaqa isumalluangaarlutik katissimapput, ataavartumilli aappariinnissamut pisariaqartunik piginnaaneqaratik. Dr. Harry Reis oqarpoq: „Inuit marluk qanimut attaveqaleraangamik isummatik nakussatseqatigiittarpaat.“ Misigipput aappartik „nunarsuarmi isiginnittaatsimittut isiginnittaaseqartutuaasoq. Taamatut misigiunnaartoqarsinnaavoq, taamaalisoqarpallu aappariinnut nanertuutaangaarsinnaalluni.“

Qujanartumilli aappariippassuit taamaalineq ajorput, asanninnerulli ataavannginneranut pissutaasut naatsumik takoriartigik.

Pakatsineq — „Tamanna ilimaginngikkaluarpara“

„Jim katikkakku,“ Rose oqaluttuarpoq, „isumaqarsimagaluarpunga kunngissamik kunngillu panianik oqaluttualianitulli issasoq — suna tamarmi nuannersuussasoq asaqatigiissasugullu immitsinnullu qajassuutissasugut.“ Sivitsinngitsorli Rosep Jim „kunngissatut“ isigiunnaarpaa. Oqarpoq: „Pakatsiffigeqaara.“

Filmini, atuakkani erinarsuutinilu nuannarineqartuni amerlasuuni asanninneq piviusorsiortuunngitsumik ersersinniarneqartarpoq. Ilaasa aappassiariinnertik takorluukkamik eqquunnerattut isigisimavaat, katinnermilli kingorna ukiualuit qaangiutiinnartut piviusut takulertarpaat. Atuakkiani asanninnilersaarutini ajuutigiilluni aappariittunut sanilliullugit naammaginakannersumik aappariittut iluatsitsinngitsoorujussuartutut isumaqarfigineqarsinnaapput.

Aappariinnerup isumalluarfiginera pissusissamisoorpoq. Assersuutigalugu aapparmit asaneqarnissap, soqutigineqarnissap tapersersorneqarnissallu ilimaginissaa naleqquppoq. Ilimagisalli taamaattut eqquuttuaannanngillat. „Aappaqanngitsutut misigingajaavippunga,“ Meena Indiami arnaq inuusuttoq katerlaaq oqarpoq. „Kiserliorpunga soqutigineqanngitsutullu misigalunga.“

Kinaassutsikkut assigiinnginneq — „Peqatigiissuteqanngilagut“

„Uigalu suna tamangajaat isumaqatigiinngissutigaarput,“ arnaq oqarpoq. „Katissimagakku ullut tamaasa peqqissimingaartarpunga. Immitsinnut naleqqutinngilagut.“

Aappassiariinnerminnittulli isiginnitaatsimikkut isumaqatigiitsiginatik aappariit paasiaartarpaat. Dr. Nina S. Fields oqarpoq: „Aappariit aapparmik pissusiinik katinnginnerminni isertuugaannik qaqilerigajupput.“

Taamaattumik aappariit katinnermi kingorna imminnut naleqqunnatik misigisinnaapput. Aappariippassuit nuannarisamikkut kinaassutsimikkullu assigiissuteqaraluarlutik iluarisamikkut, ileqqumikkut isummamikkullu assigiinngingaaraluarlutik katittarput,“ dr. Aaron T. Beck oqarpoq. Aappariippassuit assigiinngissutit taamaattut qanoq iliuuseqarfiginissaat naluaat.

Isumaqatigiinnginnerit — „Assortuuttuaannarpugut“

„Qanoq assortuutsiginerput immitsinnullu nilliaffigitiginerput — ajornerusumilluunniit ulluni arlalinni nuanniingaartumik oqaaseqartannginnerput — tupaallaatigaarput,“ katinnermik kingorna piffissaq siulleq pillugu Cindy oqarpoq.

Aappariit akornanni isumaqatigiinnginneq pinngitsoorneqarsinnaanngilaq. Aaqqinniarlugit qanoq iliortoqarsinnaava? Dr. Daniel Goleman allappoq: „Aappariinni peqqissuni aappariit marluullutik ajorisatik oqaatigisinnaallugit misigipput. Sivikitsumilli kamannermi ajorisat aserornartumik, aapparisap pissusiinik saassussinertut, oqaatigineqarajuppallaaqaat.“

Taamaalisoqaraangat oqaloqatigiinneq tamarmi kamaanninngortarpoq aappariit isiginnittaatsiminnik kamangaarlutik illersuilerlutik, oqaatsit attaveqaatitut atornagit sakkutut atorneqalerlutik. Immikkut ilisimasallit oqarput: „Nunusinnaanani assortuunnerni aserorsaatanerpaanut ilaavoq aappariinermik inuussutaanik navianartorsiortitsisunik aappariit oqaaseqartarnerat.“

Ilaguutiinnarneq — „Nakkaannarpugut“

„Aappariinnitta ingerlallualernissaa sulissutigiunnaarpara,“ arnaq ukiuni tallimani aappaqarsimasoq nassuerpoq. „Nalunngilara ingerlalluarlersinnaanngisaannartugut, taamaattumik massakkut meeqqat kisiisa soqutigaakka.“

Oqartoqarsimavoq asanninnerup uumissuineq akerlerinagu ilaguutiinnarneq akerlerigaa. Aap, soqutigisaqannginneq akeqqersimaarnertut aappariinnermut aserorsaataatigisinnaavoq.

Ajoraluartumik ilaat asanatik aappariinnertik ima sungiusimatigilersimavaat allannguuteqarsinnaaneranik neriuutaarutivissimallutik. Assersuutigalugu angut oqarpoq ukiuni 23-ni aappariinnertik „suliffittut nuannarinngisatut ittoq“, nangipporlu: „Pissutsit ajunnginnerpaamik pissarsiffiginiarlugit iliuuseqarnarpoq.“ Arnap Wendymik atillip uiminut, ukiuni arfineq-marlunni aapparisimasaminut, ajunnginnerusumik attaveqalernissani neriuutigiunnaarsimavaa. Oqarpoq: „Misiliiuarsimavunga pakatsisittuaannarpaangali. Naggataagut isumatsarujussuarpunga taamaaleqqinnianngilangalu. neriuppallaaruma pakatseqqiinnassaanga. Isumalluanngilluinnarnerorusuppunga. Pillualissutiginngikkaluarpara, isumatsarujussuarnerli pinngitsuussavara.“

Asanani aappariinnermut pakatsineq, kinaassutsikkut assigiinnginneq, isumaqatigiinnginnerit ilaguutiinnarnerlu pissutaasut ilaannaraat. Pissutaasut allat qupperneq 5-imi ungalusami eqqaaneqarput. Sunaluunniilli pissutaagaluarpat asanani aappariinnermi parnaarussaasutut misiginermit neriuutissaqarpa?

[Qupp. 5-mi ungalusaq/​assiliartaq]

ASANANI AAPPARIINNERMUT PISSUTAAQATAASINNAASUT

Aningaasat: „Isumaqartoqarsinnaavoq inuuniarnermut pisariaqartunik atuiniarluni marluullutillu sulinermik inerititaannik nuannaaruteqarniarluni suleqatigiittariaqarmat aningaasatigut naatsorsuusiorneq aappariinnik ataasiussuseqartitsisinnaasoq. Aammali uani aappariinnut ataasiussuseqartitsisinnaagaluartoq avissaarutaagajuppoq.“ — Dr. Aaron T. Beck.

Angajoqqaanngorneq: „Paasisimavarput aappariit 67 procentii qitornartaaqqaarnermi kingorna naammagittaannerulersartut assortuussutaallu arfineq-pingasoriaammik amerlisartut. Ilaatigut angajoqqaat qasoqqasarnerat imminnullu piffissaqartannginnerat pisuuvoq.“ — Dr. John Gottman.

Peqquserlunneq: „Allasiorneq peqquserlunnermik ilaqarajuppoq, peqquserlunnerlu tatigineqarnermik atornerluineruvoq. Nalunngikkaanni tatigeqatigiinneq pilluarluni ataavartumillu aappariinnermut pingaaruteqartoq, peqquserlunneq aappariinnik aserorsaarisinnaasoq tupinnarpa? “ — Dr. Nina S. Fields.

Kinguaassiuutitigut atoqatigiinneq: „Avinniartut ukiorpassuarni kinguaassiuutitigut atoqatigiittarsimannginnerat tupaallannartumik nalinginnaavoq. Ilaat atoqatigiinngisaannarsimapput, allat aapparmik timikkut pisariaqarititaat matussuserniaannarlugu misigissuseqaratik atoqatigiittarsimapput.“ — Tarnip pissusiinik ilisimasalik Judith S. Wallerstein.

[Qupp. 6-mi ungalusaq/​assiliartaq]

QITORNAT QANOQ SUNNERNEQARTARTUT

Aappariinnissi qanoq innera qitornassi pilluarnissaannut sunniuteqarsinnaava? Dr. John Gottman, ukiuni 20-​ni aappariinnik misissueqqissaarsimasoq, naapertorlugu sunniuteqartarpoq. Oqarpoq: „Misissuinerit marluk ukiunik qulinik sivisussuseqartut takutippaat naalungiarsuit aappariinnik pilluaatsunik angajoqqaallit pinnguartillutik uummataat tillernerusartoq eqqissiumaartaarnerusartullu. Aappariit assortuuttarnerat piffissap ingerlanerani meeqqap atuarfimmi angusaqarnerlunneranik kinguneqartarpoq, meeraq qanorluunniit silassoritsigigaluarpat.“ Dr. Gottmann nangippoq meeqqat pilluartunik angajoqqaallit akerlianik „allanik ataqqinninnissaminnut misigissutsikkullu ajornartorsiutinik aniguinissaminnut angajoqqaaminnit ilinniartinneqartaramik atuarfimmi innuttaaqatigiinnilu angusarissaarnerusarput“.