Imarisai

Imarisai

Millionilinnut attaveqarputit — qanoq?

Millionilinnut attaveqarputit — qanoq?

Millionilinnut attaveqarputit — qanoq?

JAPANIMI ITERITSI!-P ILANNGUTASSIORTUANIT

JAPANIMI telefonit innuttaasutut amerlatigingajapput, ullullu tamaasa 300 millionit sinnerlugit telefonikkut attaveqatigiinnerit pisarput. Japanimiut millioningajannit nunanit allaninngaanneersunit sianerfigitittarput, namminnerlu nunanut allanut taamatulli sianikulatigisarlutik.

Amerlanerit ullut tamarluinnaasa telefoni nalinginnaasoq atortarpaat imaluunniit telefoni angallattagaq. Teknikkikkut siuariartorneq peqqutaalluni nunanut allanut sianertarneq nalinginnaanerulerpoq. Eqqarsaatiginikuuiuk sianeraangavit sianerfiginiakkannut qanoq ililluni apuuttarnersoq?

Telefonikkut attaveqaatitigoortumik attaveqatigiinneq

Siullermik telefoni telefonikkut attaveqaammut attavileqqaartariaqarpoq. Telefoni nalinginnaasoq telefonikkut attaveqaammut attavilertariaqarpoq imaluunniit ataatsimut ikkussivimmut * telekabelimut atasumut attavilertariaqarluni. Telefonit ataatsimut atassuteqarfiannut ingerlaqqittarpoq, ilaatigut koncentratorimik taaneqartartumik. (Kalaallit Nunaanni sakkortusaaviit atorneqartarput). Telefonit ataatsimut atassuteqarfiannut assingusumik telefonsystemit attaveqarput. Illoqarfeqatigisanni ikinngutinnut sianeraangavit oqaloqatigiinneq kaaviaartumik taaguutilik telefonini taakkunani attaveqatigiinnermi pilertarpoq.

Qanoq ililluni telefonimut angallattakkamut attaveqartoqarsinnaava? Telefonip nalinginnaasup najoqqutassiaanut assinguvoq, telefonili angallattagaq radiop maligaasai aqqutigalugit telefonit ataatsimut atassuteqarfiannut ingerlasarpoq. Qanormiuna ililluni nunavimmiit nunavimmut telefonikkut oqaluuttoqarsinnaasoq?

Kabelit nunarsuup imartaa ikaarpaat

Nunaviit kabelit atorlugit attavilernissaat suliassarujussuuvoq imarpissuup avissaarteqqammagit. Kabelit taamaattut kilometerit tuusindtillit immap naqqatigut qaqqarsuit sivinganerillu aqqusaartortariaqarpaat. Nunarsuaq Tamakkerlugu telekkut attaveqarneq 1956-imi aallarnerneqarmat taamanikkut Atlantikup imartaasa naqqatigut telefonimut kabelit immap naqqatigoortut ikaartinneqarput *. Skotland Newfoundlandilu attaveqalerput telefonikkullu oqaloqatigiinnerit 36-it kaaviaartinneqarsinnaalerlutik. 1964-imi Manerassuakkut kabelimik Japanip Hawaiillu akornatigut telefonikkut attaveqaatilersuinerit naammassineqarput, 128-nik ataatsikkut telefonikkut oqaloqatigiitsitsisinnaasut. Immap naqqatigut kabelit atorneqarnerujartorput nunavinnik qeqertanillu qaninnerulersitsisut.

Kabelit qanoq ittut immap naqqanut ikkunneqartarpat? Koaksial kabelit kanngussartallit ilorlinngorlugit ikkunneqartarput kanngussarlu imaluunniit aluminiu silarlinngortinneqartarlutik. Koaksial kabelit kingulliit ilaat 1976-imi ikkunneqarsimapput; 4200-t oqaloqatigiissinnaalersillugit. 1980-ikkunni lysleder kabelit atorneqalerput. Nunaviit kabelimik taamaattumik 1988-imi attavilerneqaqqaarput, digitalikkullu nalunaarutit iluaqutigalugit telefonikkut ataatsikkut 40.000-it oqaloqatigiissinnaalerput. Kabelit pisinnaasaqarnerujartuinnavipput. Kabelit ilaat Atlantikup imartaatigoortut 200 millioninik oqaloqatigiitsitsisinnaapput.

Telemut attaveqarnermut kabelit immap naqqatigoortut sumut ikkunneqartarpat? Immap naqqata ilusia malillugu immap naqqanut inissinneqartarput. Kabelit sinerissamut qaninnerusut kitsanit qassutinillu ajoquserneqannginniassammata illersorneqartarput aammalu atortorissaarutit atorlugit kuuffiit aqqutaatigoortussanik assaasoqartarluni. Ikinngutitsinnut nunami allamiittumut sianeraangatta nipigut kabelit immakkoortutigoorajupput.

Attaveqatigiinnerit ersinngitsut ungasissorsuarmiittut qanillisippaat

Kabelit immakkoortut nunanut allanut qeqertanulluunniit telekkut attaveqaatituaanngillat. Radiop maligaasai aamma atorneqarsinnaapput qingornertut maligaasatuulli. Qaamarngup qinngornerisut ingerlasarput taamaattumik nuisasut kisiisa atassusersinnaallugit. Nunarsuup qaarajunnerata qinngornerit maligaasaasa angusaqarsinnaanerat killeqalersippaat. Ungasippallaarmat satellitsikkut attaveqaatit atortariaqarput.

Satellitsi ækvatorip ungataanut 35.800 kilometerinik qutsitsigisumut inissinneqaraangat, tassa geostationærip aqqutaanik taaneqartartumut, Nunarsuaq akunnerni 24-ngajanni kaajallattarpaa nunarsuattalu kaavinneranut malinnaalertarluni. Taamaattumik Nunarsuarmi sumiiffiup aalajangersimasup qulaaniittuaannarpoq Nunarsuullu pingasoriaataa pilersorsinnaallugu. Taamaalillutik sakkortusaaviit pilersorneqartut satellitsikkut radiop maligaasaanik nassiussisinnaalerlutillu tigusisinnaalertarput. Qanormi ililluni sumiiffimmit sumiiffimmut satellitsikkut attaveqatigiittoqarsinnaagami?

Sakkortusaavik „uplink“-imik taagutilik aqqutigalugu, radiop maligaasaanik attaveqaat, nalunaarutinik satellitsimut nassiussisarpoq. Satellitsimi nassiussissutip frekvensi taarsertarpaa nalunaarullu sakkortusaavimmut allamut ingerlateqqittarlugu „downlink“-imik taaguutilimmut. Taamaalillutik sakkortusaaviit satellitsi atorlugu kabeleqanngikkaluarlutik attaveqatigiittarput.

Attaveqatigiinnermut satellitsi aningaasannanniutaasoq siulleq, INTELSAT 1 aamma Early Bird-imik taaneqartartoq, 1965-imi aallartinneqarpoq. Ullumikkut attaveqatigiinnermut satellitsit 200-t missaat atorneqarput, amerlanersaallu geostationæriullutik. Nunarsuaq Tamakkerlugu telekkut attaveqatigiinnermut iluaqutaaginnanngillat, aammali tv-kkut aallakaatitsinermut silasiornermullu iluaqutaapput. Satellitsit nassiussissuterpassuallit pisinnaasaqaqaat. Assersuutigineqarsinnaavoq Early Bird tv-kkut nalunaarummik ataasiinnarmik nassiussisinnaasoq 240-nillu telefonikkut oqaloqatigiitsitsisinnaalluni. INTELSAT VIII-t 1997-imiilli aallartissimapput, tv-kkut pingasunik aallakaatitsisinnaasut taakkualu saniatugut annerpaamik 112.500-nik telefonikkut oqaloqatigiitsitsisinnaallutik.

Assigiinngissutaat tusaaneqarsinnaappat?

Siuariarnerit tamakku tamarmik nunanut allanut sianertarnerit akikillisingaatsiarsimavaat. Tamanna pissutigalugu inuppassuit ilaquttatik ikinngutitillu nunami allamiittut oqaluutigikulanerulersimavaat. Attaveqatigiinneq satellitsikkoornersoq kabelitigulluunniit immap naqqatigoornersoq tusaaneqarsinnaava?

Nalunaarut satellitsikkoortussaq 80.000 kilometeringajannik ungasitsigisumut nassiunneqassaaq tassa Nunarsuup ækvatoriata kaajallannerata marloriaatigaa. Qaamarngup maligaasai sukkasoorujussuusinnaagaluarlutik sakkortusaavimmiit sakkortusaavimmut ungasissusaa satellitsikkoortumik attaveqalersinniarlugu sekundtip sisamararterutaanik sivisussuseqarpoq. Tamatuma kingunerisarpaa nipivit oqaloqatigisavillu nipaata sekundtip sisamararterutaanik kingusinaalaartarnerat. Taamannak oqalunneq sungiusimanngikkaanni qalleraalluni oqaluuttoqalersinnaasarpoq. Satellitsikkut attaveqarnermi taamatut pisoqarsinnaavoq. Piffissap ilaani kingusinaalaarnertaqanngippat attaveqarneq immap naqqatigut lysleder kabelikkoorsimassaaq. Attaveqatigiimmik qinersisarneq teknikkimi maskinap pisataasa ilaannit paasiuminaatsunit aalajangerneqartarpoq.

Telefonikkut attaveqarnermut tunngasut soorlu kabelit immap iluatigoortut, sakortusaaviit satellitsillu nunarsuup ilaanut atassuteqarnissatsinnut periarfissiisut aserfallatsaaliniarlugit paasisimasalippassuit sulisariaqarput. Sumulluunniit sianersinnaaniassagavit qanoq suliaatigisimanera ilaa tupinnaq? (gE 22/5 01)

[Quppernerup ataani ilanngussat]

^ imm. 6 Telefonimut ledningit elektricitetikkut attaveqartuaannarput telefoni sianertillugu sakkortusisartunik. Taamaattumik saviminertai ataatsimut ikkussivimmiittut attussallugit ulorianarluinnarpoq.

^ imm. 9 1866-imi nalunaarasuartaatikkut aqqummik silittumik ikkussivigineqarpoq Atlantikup imartaa ikaarlugu Irlandip Newfoundlandillu akornatigut.

[Qupp. 12, 13-mi diagrammi/​assiliartat]

(Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq)

RADIOP MALIGAASAI

Uplink

Downlink

[Qupp. 12, 13-mi diagrammi/​assiliartat]

(Allassimasut qanoq inissisimanersut naqitami takuneqarsinnaavoq)

KABELIT IMMAKKOORTUT

Telefoni angallattagaq

[Qupp. 12-mi assiliartaq]

Kabelit nutaaliat 200 millioninik oqaloqatigiitsitsisinnaapput

[Qupp. 13-mi assiliartaq]

INTELSAT VI-satellit silaannarsualiartartaatip inuttaannit suliarineqartarpoq

[Suminngaanneernera]

NASA-mit assi

[Qupp. 13-mi assiliartaq]

Umiarsuit kabelit ikkussorlugillu aserfallatsaalisarpaat

[Suminngaanneernera]

TyCom Ltd. akuersineratigut