kristumiut ilumôrtut nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingnigtũput
kristumiut ilumôrtut nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingnigtũput
„nâlagauvfingmigdlo tusagagssaĸ nuánersoĸ tamána oĸalũssíssutigineĸásaoĸ nunarssuarme inuit najugarissãne tamarssuarme inuiaĸatigît tamarmik nalujungnaerutigssãnik; tauvalo naggatigssaĸ nagdliutísaoĸ.“ — Matîuse 24:14, NW.
1, 2. (a) suna píssutigalugo nâlagauvfingmik tusardliússagssaĸ mãna silarssuarme tamarme tusardliúneĸartariaĸarpa? (b) Jehovamut nalunaiaissut tamarmik ingmíkut aperĸutit sût ingmingnut aperĸutigiumásavait?
JEHOVAP NÂLAGAUVFIANIK TUSARDLÎSSOK’. ukiune ĸulilingne ardlalingne atuagagssiap ûma taigûtâta oĸautsit táuko ilagai, pingârnerussumigdlo sujunertânut erssiutáuput. ãmalo nâlagauvfingmik tusardliússagssap mãnákut silarssuarme tamarme tusardliúneĸarnigssâ pissariaĸardluínarpoĸ. suna pivdlugo? piumârtugssat takugssaunane ’najũnerminut’ píssutsitdlo ârĸigssũssaunerata matuma nâlerfianut „nalunaerĸut“aujumârtut erĸartorêramigit Jesus Kristus oĸarsimangmat: „nâlagauvfingmik tusagagssaĸ nuánersoĸ tamána silarssuarme tamarme tusardliúneĸásaoĸ inuiaĸatigît tamarmik nalujungnaerutigssãnik. tauvalo naggatigssaĸ nagdliutísaoĸ.“ — Matîuse 24:3 (NW), 14, Jerusalem-bîbile.
2 uvdlumíkut „naggatigssaĸ“ ilumut ungasigkungnaersimavoĸ. taimáitumik Jehovap nalunaiaissue túniutdluínarsimassut tamarmik ingmíkut ingmingnut aperivdluarsínáuput: nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingningneĸ ĸanoĸ isumaĸarfigâra? oĸalũsseĸataussarpunga? píkorigdlungalo autdlússivdluardlungalo oĸalũssissarpunga?
oĸalũssiartorĸússut
3. Jesusip oĸausîsa Matîuse 5:14-16-ime agdlagsimassut ajoĸersugai pivdlugit suna erssersípât?
3 kristumiut ilumôrtut ’tusagagssamik nuánersumik’ inungnut avdlanut tusardliússinermik ingmíkut pisínautitauvfiussoĸ sumigínarsínáungilât. Jesusip ajoĸersugkane navsuiáupai: „silarssûp ĸaumassorâse. igdlorpalik ĸáĸap ĸânĩtoĸ issertorneĸarsínáungilaĸ. nanerûtdlũnît ikítaríngilât nápartap atânut ilivdlugo, kisiáne nanerûserfingmut; tauva igdlumĩtut tamarmik ĸáumarĸutigissarât. taimátaoĸ ĸaumassorse ĸaumale inungnut, ajúngitsuliase táukunúnga takorĸuvdlugit atâtarsilo ĸilangmiussoĸ únersiutigerĸuvdlugo.“ (Matîuse 5:14-16) oĸautsinit táukunánga pâsineĸarsínauvoĸ Jesusip ajoĸersugai nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingnigtugssaussut.
4. nâlagauvfingmik tusardliússissoĸ pingârneĸ ĸanoĸ oĸautigineĸarsimava?
4 nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingnigtoĸ pingârneĸ pivdlugo oĸartoĸarsimavoĸ: „Nâlagkavta nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingningnermigut . . . sujunigssame oĸalũssíssutigineĸarnigssâ piarêrsarpâ ârĸigssulerdlugulo . . . sujuligtuinermik kivfartûtigssaĸ autdlartípâ . . . arĸaneĸ mardlûssut tauvalo halvfjerdsiussut tamatumúnga peĸataulersitdlugit. nâlagauvfik tikiútugssaĸ aĸalũssíssutigigamiuk ’nalunaerĸut’iliortardlunilo, sujunermigut autdlartípai tusardliússaĸ táunaussoĸ tusardliúkiartorĸuvdlugo pigínaunermigdlo táussumínga pigínauneĸartitdlugit. periautsiminik perĸigsârtumik naleĸángitsumigdlo ajoĸersoramigit . . . akissugssáussuseĸarnangârnerussumik atorfeĸarumârnigssãnut sungiusarpai.“ — A Church History (ilagît oĸalugtuarissaunerat), Milo Mahanip atuagkiâ.
5. nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingningneĸ erĸarsautigalugo, Jesus ĸanoĸ iliorpa?
Lúkarse 6:12-16; 10:1-22) maligagssiuissivtalo nangmineĸ „igdlorpagdlit nunaĸarfínguitdlo avĸutigai oĸalũssivdlunilo Gûtivdlo nâlagauvfianik îvangkîlio oĸalûtigalugo“. ilagai apustilit arnatdlo ilait, táukualo „pigissamingnik kivfartorfigissarpait“. (Lúkarse 8:1-3) âp, Jesus tusagagssamik nuánersumik tusardliússissûvoĸ autdlússivdluartoĸ, nâlagauvfingmigdlo oĸalũssíssutigingnigtut ârĸigssugaunigssât sulíssutigilerdlugo.
5 Jesusip apustiline ajoĸersugkatdlo 70-it autdlartitane perĸigsârtumik sungiusarpai. (6. ĸilaliartínane Jesusip maligtine sumik perĸuvai?
6 ukiut sisamagssât ĸerĸa oĸalũssissartutut kivfartũsserêrame, Jesusip nuname kivfartũssinine nãmagsivâ. ĸilaliartínanile ajoĸersugkane imáitumik perĸuvai: „autdlaritse inuitdlo inuiaĸatigîngnit tamanêrsut ajoĸersugángortísigik, atâtap erneruvdlo anersâvdlo iluartup arĸanut kuivdlugit, ajoĸersorsigigdlo ilivsínut perĸussáka tamaisa maleruarĸuvdlugit. atalo! uvdlut tamaisa najorpavse píssutsit ârĸigssũssaunerata naggatigssânut agdlât.“ (Matîuse 28:19, 20, NW) ilumut, táukútaoĸ nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingnigtugssáuput.
7. Jesusip ajoĸersugaisa nâlagauvfingmik nauk taimane erĸortumik ilisimassakíkaluardlutik, suna perĸutigalugo Jesusip nalunaiaissue suliagssamingne nãmagsingnigdluarsínáusimásápat?
7 Jesus nunamit autdlalersoĸ ajoĸersugaisa aperivât: „Nâlagaĸ, taimailissúkut nâlagauvfik Israilíkúnut kingumut iluarsisísaviuk?“ akivdlugit oĸarfigai: „ilivsínut nalunaeriaĸángilaĸ ĸaĸugulũnît ĸanoĸ ilissúkutdlũnît písassoĸ, atâtap píssaunermigut aulajangerîgâ.“ ajoĸersugkat taimane nâlagauvfingmik nauk erĸortumik ilisimassaĸángíkaluartut, Jesusip nâlagauvfingmik tusardliússissúngortísínausimavai, ingmingnut suliarititamik nãmagsingningniarnigssamingnut pissariaĸartumik ikiorneĸásangmata. Jesus oĸarĸigpoĸ: „kisiáne anersâp ivdlernartup ilivsínut piumârtup píssaunera pigilerumârparse, nalunaiaissigiumârpavsilo Jerusalâme Jûtiamilo tamarssuarme Samâriamilo nunavdlo isuanut agdlât.“ (apustilit suliait 1:6-8) anersâp iluartup sujulerssuineratigut Jesusip ajoĸersugaisa pâsiumârpât nâlagauvfik tássáusassoĸ ĸilangme nâlagkersuissut. (Juánase 16:12, 13) nâlagauvfigdlo táuna pivdlugo pâsíssutigssat ’nunap isuanut agdlât’ tusardliúneĸarumârtugssáuput.
8. ukiune untritilingne sujugdlerne oĸalũssineĸ ĸanoĸ angnertutigissumik nãmagsineĸarpa?
8 nalunaiaissut táukua ingmingnut suliarititaĸ nãmagsivdluarpât. sôruname Jehovap najorpai, Jesusivdlo Kristusip nâlangnarsisitaussup tapersersorpai. (apustilit suliait 8:1-8; 11:19-21) tupigusûtigssáungilaĸ tauva ukiume 60-ime 61-imilũnît apustile Paulus oĸarsínãngormat „tusagagssaĸ nuánersoĸ“ „píngortitane tamane ĸilaup atânĩtune oĸalũssíssutigineĸar“êrsimassoĸ! — Kulorsamiut 1:23.
9. sôrdlo uvane erĸartorneĸartoĸ, ilagît kristumiut suliagssaisa suna pingârnerssarât?
9 nalunaiainermik suliagssaĸ pivdlugo agdlagsimavoĸ: „îvangkîliumik tusardliússineĸ . . . ilagît tastamantitâme oĸalugtuarineĸartut suliagssaisa ilagĩnángilât, tássauvordle ilagît suliagssât túngaviunerussoĸ, suliagssât pingârnerussoĸ. . . . malugiuk Jesus [apustilit suliáinik agdlagkane 1:8-me] oĸángitsoĸ: nalunaiautigísavavsinga, imalũnît: nalunaiáissutigísavavsinga, kisiáne: nalunaiaissigiumârpavse. taimatut oĸausiliornera naleĸarpoĸ ilumôrtumik erĸordluartumigdlo isumaĸartíneĸartariaĸartumik. [grîkerisut] oĸausilerineĸ tamatumane atorneĸartoĸ nâpertordlugo ilagît ĸanoĸ iliornigssáinât pineĸángilaĸ, kisiánile ilagît ĸanoĸ ítûnigssât pineĸarpoĸ. . . . Jesusip Kristusip ilagîgsai . . . peĸatigîúput nalunaiaissartut.“ (Pentecost and the Missionary Witness of the Church [pînse ilagîtdlo ajoĸersuiartordlutik nalunaiainerat], Harry R. Boerimit, ĸúpernerit 110-114) âp, ilagît kristumiut ilumôrtut nalunaiaineĸ suliagssarât pingârneĸ.
Gûtip sujulerssuineratigut
10, 11. (a) ukiune untritilingne sujugdlerne nâlagauvfingmik tusardliússissartut ĸanoĸ ârĸigssugáupat? (b) ĸanoĸ iliortarpat píssutsit avdlanartut nagdliúkângata?
10 ukiune untritilingne sujugdlerne nâlagauvfingmik tusardliússissartut sujulerssuissoĸatigîngnit aĸúneĸartũput. utorĸaunertat angalassartut peĸatigît iluáne kivfartûteĸarput, nákutigdlîssutdlo ilagîngnilo kivfartortut ilagît atausiákât iluáne suliagssat suliarissarpait. (apustilit suliait 15:1, 2, 22-36; Filípimiut 1:1) ĸanordle iliortarnerpat píssutsit avdlanartut nagdliúkângata?
11 ukiume 33-me pînsip kingunínguatigut pisimassoĸ sangmeriartigo. jûtit grîkerisut oĸausigdlit jûtinut eprîarisut oĸausilingnut oĸalorujulerput „uvdlut tamaisa ajorssartunut tuníssutaussartut tuniorautigineĸarângata uvigdlarnertatik mingnerutíneĸartarmata“. isumaĸatigĩngíssutip anigortíniarneĸarnigssânut apustilit ’angutit arfineĸ mardluk tusâmassauvdluartut’ ivertípait nerissagssanik tunioraissarneĸ isumagerĸuvdlugo. (apustilit suliait 6:1-8) tamána pivdlugo agdlagsimavoĸ: „nalúngisavut nâpertordlugit ’arfineĸ mardluk’ autdlarĸautâne uvdlut tamaisa nerissagssat nakerissarsiúngitsumik tuniorautigineĸartarnigssât kisiat isumagissugssauvât, sôrunamile avdlat isumagineĸarnigssât pissariaĸalerângat tamákunínga suliagssíneĸartásáput; ugperissáme túngavê nauk avdlángortugssáungíkaluartut, kinguârît tákútugssat ilisimatússusertik inûnermilo misiligtagkatik maligdlugit aulajangertugssauvait sût atordlugit sûtdlo periauseralugit ugperissat túngavê táuko pitsaunerpâmik aulajangiúneĸarsínaussut siaruarneĸarsínaussutdlo . . . pingãngínerussunik nalerĸútúngorsaineĸ avdlángortitsinerdlo . . . peĸatigîgfingme angnerussume sumilũnît pissariaĸardluínartarpoĸ.“ — Hours With the Bible (bîbilimik atuarĸigsârnerit), New Testament Series, atuagaĸ II, Cunningham Geikiemit.
12. (a) taimane kristumiússutsip ineriartorsimaneranut sût píssutaoĸatáupat? (b) sume ĸanordlo ilivdlune Jesusip maligtai kristumiunik taineĸalerĸârpat?
12 ilungersortumik ĸinuníkut Gûtimik tatigingningneĸ sujulerssuissoĸatigîtdlo ’ilisimatússusiat inûnermilo misiligtagait’ ukiune untritilingne sujugdlerne kristumiússutsip ineriartorsimaneranut píssutaoĸatáuput. ĸularnángilardlo „Gûtip sujulerssuineratigut“ pisimassoĸartartoĸ. ássersûtigisigo: Jesusip maligtai sujugdlît „avĸutíkut ingerdlassut“ut erĸartorneĸartarput. (apustilit suliait 9:1, 2) ímaĸale kingusingnerúngigpat ukiume 44-me ajoĸersugkat Antiochiame Syriamĩtume „Gûtip sujulerssuineratigut kristumiunik taineĸalerĸârput“. (apustilit suliait 11:26, NW) taigût táuna Gûtimit pissûvoĸ, kristumiutdlo kajumigdlutik ingmingnut atulerpât. — 1 Pîtruse 4:16. *
13. sôrdlo Jehovap nalunaiaissuisa uvdlumíkut naĸitereriautsit nataunerussut atortarait, kristumiut sujugdlît nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingningnermingne sût atugarilersimavait?
13 kristumiut sujugdlît akornáne píssutsit avdlátaoĸ Gûtip sujulerssuineratigut ineriartorput. una taineĸarsínauvoĸ: sôrdlo Jehovap nalunaiaissuisa uvdlumíkut naĸitereriautsit nutaunerussut atortarait, kristumiut sujugdlît autdlarnîvdlutik atuagkat kodeks-itut ilusigdlit (ĸúperniligaussut) atortarpait — nâlagauvfingmik
oĸalũssíssutigingningnermingne atuagkat taimáitut iluaĸutigingâramíkik. tamána pivdlugo C. C. McCown ima agdlagpoĸ: „kristumiut ugperissarsiornermut tungâtigut atuagautait, tastamantitorĸame agdlagkat agdlagkatdlo nutaunerussut . . . pigigsârnerussut pivfigssaĸangârdlutik ilorrisimârdlutigdlo atuarsínaussut kisimik erĸarsautigineĸángitdlat. niuvertut ulapârtut tamákua atautsimut katerssorneĸardlutik atuagángortitaunigssât kigsautigât. táukua kristumiutdlo ajoĸersuiartortitaussut eĸiasuitsut kigsautigât agdlagsimavfît ugpernarsautaussut tíkuarasuarsínáusagitik, imussaĸ papyrusimik sanâĸ meterinik ardlalingnik takíssusilik isivterĸârnago.“ — The Biblical Archaeologist Reader (itsarssuarnitsanik bîbilime oĸalugtuarineĸartunik misigssuinilerssârut), ĸúperneĸ 261.14. Jesusip apustilîsa píssutsit sût atordlugit kajumigdlutik oĸalũssissarpat?
14 kristumiut sujugdlît nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingningnermíkut periausê píssutigalugit, pissariaĸardluínarpoĸ „agdlagsimavfît ugpernarsautaussut tíkuarasuarsínáusa“gait. sôruname inuit súkutdlũnît nalunaiaivfigissarpait, sôrdlútaoĸ Jehovap nalunaiaissue taimailiortartut. tamána ima agdlautigineĸarpoĸ: „apustilit nalãne kristumiut oĸalũssissarnerata ingmíkut malungnautigâ sutigutdlũnît periarfigssat iluagtitdlugit oĸalũssissarnerat. apustilit periarfigssat ingmíkut ítut utarĸineĸ ajorpait. atorfigissaĸ nâpertordlugo savssartarput aitsât parnaerússauvdlutik nâlagkersuissunut augpatdlarigsunik atissaĸartunut savssartitaugângamik, sôrdlo Paulus Feliximut savssartíneĸarmat, navsuerĸuneĸardlune inatsisinigdlo uniorĸutitsisimanerarneĸarnermine ingminut igdlersornigssaminut. nalunaiainigssamingnut periarfigssaerúneĸ ajorput; parnaerússivingme, avĸusernup sinâne, igdlúnguamilo únuivfingmingne periarfigssarsissarput. . . . isumaĸarpoĸ inungnut ikigtúkûtârnerussunut tusardliússaĸardlune, ãmátaordle kajumigdlune inugpagssuarnut oĸalûtigissardlugo. tusarnârtut ĸanoĸ ítûgaluartutdlũnît sungiússisimavdluartutut oĸalũtarpai. Kristusip maligagssiâ puiorsimángilâ, . . . [táussumame] sukarssuit sanilerîât igdlugît akornat [oĸalugiartarfiussoĸ] oĸalugiartarfiginago oĸalugiartarfigissarpai nunáinaup avĸusernga pujoralagtoĸ, avĸusineĸ tátoĸisimassoĸ imalũnît Galilæap jûtit najugâta sineriâ ujaraligssuaĸ . . . [apustilit] puiorsimángilât [Jesusimut] ilángúnermik kingunitsiánguagut ajoĸersûtainik oĸalũssíssutigingningniarnerme periautsinik pitsaunerpaussunik ingmíkut únersũkâtik, ilíniartitsíssutigerĸâgkane ilasimagai, ĸilaliángitsiardlunilo uparuartũsimagâtik silarssuaĸ tamaviat sulivfigssarigât inuitdlo tamavîsa tusartigísagait.“ — History of the Christian Church (ilagît kristumiut oĸalugtuagssartât), John F. Hurstimit, atuagaĸ I, ĸúperneĸ 96.
„igdlumit igdlumut“
15. ukiume 33-me pînsip kingornagut apustilit ĸanoĸ ilivdlutik oĸalũssissarneĸ ingerdlápât?
15 ukiume 33-me pînsip kingunínguagut Jesusip ajoĸersugaisa ’tusagagssamik nuánersumik’ oĸalũssíssutigingningnermingne periauseĸ kinguneĸardluarnartoĸ periauserilerêrsimavât. apustilit malerssugaussut Jesus Kristusip arĸa pivdlugo mitautigineĸarĸussaorêramik, ĸanoĸ iliorpat? „uvdlut tamaisa nâlagfingme igdlumitdlo igdlumut angalaordlutik, soraernatik ajoĸersuiuáinarput Jesusimik Kristusiussumik tasagagssaĸ nuánersoĸ oĸalũssíssutigalugo.“ (apustilit suliait 5:41, 42, NW) ilumut, apustilit igdlumit igdlumut nalunaiaijartortarput.
16. oĸalũssissarnermik ĸanoĸ ítumik Paulusip utorĸaunertat Efesusimĩtut sungiusarpai?
16 kingusingnerussúkut apustile Paulusip utorĸaunertat ivertitaussut Efesusimêrsut erĸaisísínauvai ûmínga: „ĸanordlo sumik iluaĸutaussumik nipangiússaĸángitsunga, tamaisale ilivsínut oĸautigigíka ajoĸersordlusilo inuit tutsãne igdlunilo [igdlumitdlo igdlumut angalaordlunga, NW], Jûtitdlo Grîkeritdlo nalunaiaivfigalugit Gûtimut avdlamik isumatârnigssamik ugpernigssamigdlo nâlagkavtínut Jîsuse-Kristusimut.“ (apustilit suliait 20:20, 21) Paulus taimatut oĸarnermigut isumaĸángilaĸ utorĸaunertángortitat igdluine ajoĸersortarsimagine. kisiánile jûtit grîkeritdlo ugpíngitsut nalunaiaivfigissarpai Jehova Gûtimut avdlamik isumatârnigssamik Jesusimutdlo Kristusimut ugpernigssamik. ĸularutigssáungitsumigdlo Paulusip utorĸaunertat táuko igdlumit igdlumut angalaordlune nalunaiaijartornigssamik ilíniartítarpai.
17. Paulusip Efesusime igdlumit igdlumut angalaordlune oĸalũssissarnera ilisimatût ardlagdlit ĸanoĸ oĸautigisimavât?
17 Paulusip Efesusimĩkatdlarame kivfartũssinera imatut agdlautigineĸarsimavoĸ: „Paulusip ilerĸorâ seĸernup nuineranîtdle nalunaerĸutaĸ 11-p tungânut inũssutigssarsiutine sulíssutigissardlugo (apustilit suliait 20:34, 35), taimailineranilo Tyrannusip ilíniartitsinine soraeruterêrsimassarpâ; tauva nalunaerĸutaĸ 11-míngãnît nalunaerĸutaĸ 16-ip tungânut atuartitsissarfingme oĸalũssissarpoĸ, ikiortine atautsimêĸatigissardlugit ajoĸersuiartortitángorniatdlo nangminêrdlune oĸaloĸatigissardlugit, nunavdlo timâne oĸalũssiartornigssanut pilerssârusiortardlune; naggatâtigutdlo nalunaerĸutaĸ 16-imît únuarssuarmut igdlumit igdlumut angalaordlune îvangkîliulerissardlune (apustilit suliait 20:20, 21, 31).“ (A. E. Bailey) ilisimatût avdlat agdlagsimáput: „inuit tamalât atautsimĩtarfiáne oĸalugiartarnine nãmagíngilâ, periautsit avdlat soĸutiginagit, autdlússivdluardlunile suliagssane angnertungârtoĸ sulíssutigâ inungnut atausiákãnut, igdlumit igdlumut angalaordlune, erĸordluartumigdlo oĸautigalugo sagdlusuíssut ĸilangmit pisimassoĸ efesusimiut igdluinut ũmatãnutdlo âtdlugo.“ (A. A. Livermore) „inuit tutsãne igdlumitdlo igdlumut angalaordlune, igdlorpagssuaĸarfingne nunavdlo timâne tamane, îvangkîlio oĸalũssíssutigisimavâ.“ (E. M. Blaiklock) „malugissariaĸarpoĸ oĸalũssissartoĸ pingârneĸ táuna igdlumit igdlumut angalaordlune oĸalũssiartortartoĸ, pulaornermigutdle ilorrisimârniáinarneĸ sujunertaríngilâ.“ — A. T. Robertson.
18. (a) suna ugpernarsautigalugo ivdlit oĸarumásavit Jehovap nalunaiaissuisa igdlumit igdlumut angalaordlutik oĸalũssissarnerat bîbilimut nâpertûtdluartoĸ? (b) Jesus ajoĸersugailo sujugdlît maligdlugit, Jehovap nalunaiaissuisa sume ĸanordlo ilivdlutik nâlagauvfingmik tusardliússagssaĸ oĸalũssíssutigissarpât?
18 ukiume 33-me Jesusip apustilê igdlumit igdlumut angalaordlutik nalunaiaijartortarput. Paulusip Efesusime, ĸularnángitsumigdlo avdlane, oĸalũssinerata tamána ilagissarpâ.
taimáitumik Jehovap nalunaiaissuisa igdlumit igdlumut angalaordlutik oĸalũssissarnerata bîbilime iliûsererĸussaĸ nâpertordluínarpâ. nâlagauvfingmigdlo tusagagssamik tusardliússinermingne periausê avdlat bîbilimut nâpertûtdluínarput. soĸutiginartumik Cyclopedia-me McClintockimit Strongimitdlo agdlagsimavoĸ: „Nâlagkavta apustilîsalo inuit katerisimârfê tamaisa oĸalũssivfigissarpait. ĸáĸat sivingarnine, ímat kûgssuitdlo sináine, avĸusinerne angatdlaviussune, inuit igdluine, nâlagfiup isâvfiane, jûtit nâlagiartarfîne, avdlanilo îvangkîliumik tusardliússivfigssauvdluartune.“ (atuagaĸ VIII, ĸúperneĸ 483) Jesus ajoĸersugailo sujugdlît maligdlugit, Jehovap nalunaiaissuisa nâlagauvfingmik tusardliússaĸ oĸalũssíssutigissarpât „avĸusinerne angatdlaviussune, inuit igdluine, . . . avdlanilo“. ássersûtitut taineĸarsínauvoĸ avĸusinerne atuagagssianik (ûmínga ássinganigdlo Vågn op!-imik) tuniniaissarnerat, pingârtumigdlo igdlumit igdlumut angalaordlutik nalunaiainertik tusâmassáussutigât.19. oĸalũsseriautsit Jehovap nalunaiaissuisa mãnákut periausê ĸanoĸ aulajangerneĸartarpat?
19 oĸalũssissarníkut periautsit pingârnerussut uvdlumíkut Jehovap nalunaiaissuisa periauserissait ukiune untritilingne sujugdlerne aulajangiússauvdlutik periauserineĸarêrsimáput, ãmátaordle nalerĸutdluarpoĸ kristumiut tanitaussut uvdlumíkut sujulerssuissoĸatigîvisa oĸalũsseriautsit sût mãnákut atordluartûssut aulajangísagait. tamákunínga aulajangersainermíkut ilâtigut „ilisimatússusertik inûnermilo misiligtagkatik“ túngavigissarpait. pingârtumigdle aulajangigagssanik aulajangersaissarput kristumiut sujulerssuissoĸatigîvisa ukiune untritilingne sujugdlerne periauserisimassait periauseralugit. ĸinuníkut Gûtip aĸutsinigssâ anersâvatalo iluartup sujulerssuinigssâ piniartarpait, sujornatigutdlo periauserineĸarsimassut bîbilime oĸalugtuarineĸartut malingniartarpait, ’uvdlune kingugdlerne’ atugkavtíne oĸalũsseriautsit sût kinguneĸardluarnerpaunigssãnik aulajangîniarnermingne. — 2 Timûtiuse 3:1; apustilit suliait 15:23, 28.
20. (a) oĸalũsseriautsit Jehovap nalunaiaissuisa periausê Gûtip iluarigai suna pivdlugo ĸularísángilarput? (b) Jehovap kivfaisa tamarmik nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingningnigssaĸ ĸanoĸ isumaĸarfigissariaĸarpât?
20 ersserĸigsisimavoĸ oĸalũsseriautsit Jehovap nalunaiaissuisa uvdlumíkut periauserissait Gûtip sujulerssuineratigut aulajangigaussut, Gûtivme norĸainiarnerit tamáko kinguneĸardluartítarpai pivdluarĸussardlugitdlo. (ússatit 10:22) inuit amerdlasũngordlutik ilumôrtumik gûtisiornermut aggialersimáput Jesusivdlo maligtaisa tanitaussut sivnerinut ilángúsimavdlutik ilaussortángordlutigdlo peĸatigîgfingmut Jehovap arĸanik ivdlernartumik atarĸingnigtutuamut nâlagauvfingmigdlo ĸilangmĩtumik pilersitaorêrsimassumik tusagagssamik nuánersumik ĸunusuitsumik tusardliússissutuamut. taimáitumik píssutsit ârĸigssũssaunerata mãnákut ítup naggatigssâta ĸagdliartornerane Jehovap kivfai tamarmik ajoĸersugángortitsiniarnermik tamaviârtuardlit. tamána ilumôrtumik sulíssutigissariaĸarparput, ĸularutigssáungilarme kristumiut ilumôrtut nâlagauvfingmik oĸalũssíssutigingnigtûnerat. (wD 1/8 85)
[Quppernerup ataani ilanngussaq]
^ imm. 12 takûk Aid to Bible Understanding, ĸúperneĸ 316, Vagttårnip peĸatigîgfianit naĸitertitaĸ.
ivdlit ĸanoĸ isumaĸarpit?
□ suna píssutigalugo nâlagauvfingmik tusardliússagssaĸ mãna nunarssuarme tamarme tusardliúneĸásava?
□ kristumiut ilumôrtut tamarmik suliagssaisa suna pingârnerssarât?
□ suna pivdlugo oĸarsínauvugut Jehovap kivfaisa akornáne pissartut Gûtip sujulerssuineratigut pissarmata?
□ Jehovap nalunaiaissuisa igdlumit igdlumut angalaordlutik oĸalũssissarnerata ĸularnaitsoĸ suna túngavigâ?
[Atuaqqissaarnermi apeqqutit]
[Qupp. 11-mi assiliartaq]
Jesusip ajoĸersugkane perĸuvai: ’autdlaritse, ajoĸersugángortitseriartordluse.’ kristumiut ilumôrtut tamarmik suliagssaisa pingârnerssât tamána ivdlit autdlússivdluardlutit sulíssutigaiuk?
[Qupp. 13-mi assiliartaq]
ivdlit igdlumit igdlumut angalaordlutit oĸalũssissarpit? Jesusip apustilê sujugdlît taimailiortarput. ãmátaoĸ nâlagauvfingmik tusardliússissartoĸ autdlússivdluartoĸ Paulus taimailiortarpoĸ.