Imarisai

Imarisai

Silarsuaq nutaaq atorfissaqartipparput

Silarsuaq nutaaq atorfissaqartipparput

Silarsuaq nutaaq atorfissaqartipparput

UNILAARLUTIT qimerluueriarit. Avatangiisitit iluaraagit?

Immaqa illit nammineq nuannersumik angerlarsimaffeqarputit illoqarfiullu ilaani paarisaalluartumi najugaqarlutit. Immaqalu soqutiginartumik, akissarsinarluartumillu suliffeqarputit, aammalu ilaquttatillu peqqilluarlusi inuuvusi. Suut tamaasa eqqarsaatigissagaanni immaqa misigisimavutit toqqissisimallutit pilluarlutillu.

Kisianni nunanni najugaqarfinni allani imaluunniit nunani allani qanoq ippa? Silarsuaq tamaat eqqarsaatigeriaruk. Isikkua takujuminarpa? Silarsuaq inuuffigisarput nalerisimaarnarpa, eqqissinarluni siuariartorlunilu?

Siulittuutit ukiuni hundredelinni makkunani siusinnerusukkut saqqummiunneqartarsimasut naapertussagaanni maannakkut nappaatit navianartut tamaasa ilisimatuut peersereersimasussaagaluarpaat, tamanullu nerisassaqartitsillutik, pingortitaq avatangiiserput pitsaanerulersillugu piffissarlu eqqissinartoq pilersereersimasussaagaluarlugu. Tamannali pisimava?

Nunarsuatta eqqissineqarfiunnginnera ersarippoq. „Bibelip nalaaniilli inuit kajumissaarneqartarsimapput panatik assallatserummut saviliaralugit saffiussagaat,“ Michael Renner State of the World 1990-imi allappoq (Silarsuarmi 1990-imi pissutsit). „Kajumissaarut taamaattoq aatsaat taama naleqqulluartigilerpoq. Sorsunnissamut piareersarnerujussuup kingunerisaanik inuiaat imminnut nungungajannissaminnut atortussaqarput.“

Nunarsuarmi nunat amerlasuut sorsunnermit imaluunniit nunap inuisa imminnut sorsuunnerannit atugarliortinneqartarput. Tusarfik ataaseq aalajangersimasoq naapertussagaanni 1988-imi sorsunnerit 22-iusimapput. * Sorsunnerni tamakkunani inuit qassit toqunneqarsimappat? Aviisimi St. Louis Post-Dispatch-imi allassimavoq: „Sorsunnerni 1988-mi [suli] akiuuffiusuni toqutaasut tamaasa katillugit 4.645.000-iupput, taakkunannga inuit sakkutuujunngitsut 76 procentiullutik.“

Silarsuarmi maannakkut pisut eqqarsaatigalugit silarsuarmi eqqissinissap angunissaa ilimanaateqarpa? „Oqaatigineqarpoq sorsunneq nillertoq soraarsimasoq eqqissineqarnissarlu neriunarsilersoq. Misissuinerulaariarilli,“ aviisimi Californiameersumi San Jose Mercury News-imi allassimavoq. „Silarsuit pingajuannik taaneqartartumi nunani siuarsarniakkani sorsunnerit ingerlajuarput qaangerneqarnissaannut aaqqiissutissaqarpasinngitsut. Tamakku tassaapput sorsunnerit silarsuarmi puiorneqarsimasut. Amerlanersaat akerleriissuteqarnerupput naalagaaffiup innuttaasullu akornanni: nunap ilai, upperisarsiornikkut naggueqatigiinnikkullu assortuunnerit, naalakkersuinikkut pissaaneq imaluunniit ikiaroornartut pillugit nunap inuisa imminnut sorsuunnerat toqoraannersuallu. . . . Afrikami Kap Hornimiit Asiap kujataata kangianut inuit millionilipassuit sorsunneq pissutigalugu qimaanissaminnut pinngitsaalineqarput. Narsaatit ikkussuiffigineqanngitsoortariaqartarput, napparsimasunik paarsisoqarfiit saassunneqartarput, nersutaatit toqorarneqartarput, meeqqat isigitillugit angajoqqaat peqqarniitsumik toqunneqartarput, nukappiaqqallu qulinik ukiullit sakkulisartunngortitaasarput kingusinnerusukkullu sakkutuunngortitaasarlutik; niviarsissat arneriffigineqartarput. Nunani eqqaamaneqannginngajattuni tamakkunani sorsunnerup piuneerussineq inuiaqatigiillu akornanni eqqissisimannginneq nassatarisarpai immaqa inuiaqatigiinnit anigorluinnarneqanngisaannartussat. . . . Kisitsisit takutippaat 1980-ikkunni sorsunnerit oqaluttuarisaanermi ukiunit qulilinnit allanit tamanit amerlanerusimasut.“

Iluatsitsillutik nunanut pigissaartunut qimaasut amerlasuut paasilertarpaat tassani nakuusernikkut pinerluttuliornerup eqqissineq akornusertaraa. Aviisi Politiken 1989-imi julip ulluisa 23-ianneersoq naapertuussagaanni Danmarkimi pinerluttuliornerit ukiut 30-t ingerlaneranni sisamariaammik amerleriarsimapput. U.S.News & World Report USA-meersoq nalunaarpoq pinerluttuliornerit qaffassimasut, nangillunilu: „Uissuumminarnerpaaq tassaavoq toqoraanerit amerlisimallutillu siumut ilisimareerneq ajornarnerulersimanerat. Anigorneqarsinnaanngitsumik ajornartorsiorneqarpoq. Pinerlunniartarnermik Naatsorsuinermut Amerikamiut Allaffeqarfiat siulittuivoq pinerlunniartarneq maannakkutut annertusiartuinnarpat, ullumikkut 12-inik ukiullit 83 procentii qaquguluunniit nakuuserfigineqarumaartut.“ Inatsisinillu unioqqutitsisut tamarmioqqajanngitsut pillaatissinneqartarput. Statistisk tiårsoversigt 1989-imi (Ukiuni qulilinni naatsorsuutit 1989-imeersut) ilisimatitsivoq Danmarkimi pinerluttuliornernit nalunaarutigineqartunit 20 procentiinnaat paasineqartartut. Silarsuarmi sumiluunniit pissutsit taamaapput. Naalagaaffiit Peqatigiit ataatsimeersuarneranni „pinerluttuliornerit silarsuup ilarujussuani amerliartorlutillu sakkortusiartuinnarnerat“ eqqartorneqarsimavoq.

Naalli sorsunneq, sakkussaliorneq pinerluttuliornerlu tamarmik soraarsinneqaraluarpata, inuuneq suli aarlerinartorsiuteqassaaq. „Nunani siuarsarniakkani inuit millionilikkuutaat piitsooqaat, napparsimallutik atuarsinnaanatik allassinnaanatillu,“ nalunaarusiami State of the World 1990-imi Worldwatch Institutemeersumi allassimavoq. „Inuiaat tamarmik — pisuut piitsullu, sakkussatigut pissaanillit pissaanikitsullu — avatangiisimik aseruineq siornatigut nallerneqarsimanngisaannartoq atugassaraat.“

Aap, inuunerup tunngavippiaa aarlerinartorsiorpoq. „Nunarsuaq ataatsitut isigalugu [1970-iminngarnit] ajornartorsiorneruvoq,“ aaqqissuisoq Poul Hoffman atuagassiami Discover-imi allappoq. „Eqqaavissuavut ulikkaarluinnarput. Gassit nunarsuup silaannartaanik kissarnerulersitsipput. Silaannaap ozonip qaleriissitaarnera nungukkiartorpoq. Puilasuitsut siaruariartorput, kiattunilu orpippassuarujussuit nungukkiartorput. Nalunaaquttap akunneri tamaasa uumasut naasullu pissuseqatigiit ilaat 17-t toqullutik nunguttarput.“

Tamakkununnga ilanngunneqarsinnaassapput nunamik imermillu mingutsitsiuarnerit kingunerisaat. Eqqarsaatigeriarullu nunarsuarmiut amerliartortuarnerat, nunaatit naggorissut amerlasoorpassuit illuliorfigineqarnerannik asfaltimillu qallerneqarnerannik taamaattumillu uumasut naasullu nungukkiartortitaanerannik kinguneqartoq. Eqqarsaatigikkillu imermik amigaateqarnerup annertusiartuinnarnera sialummillu seernartumik ajornartorsiut, aammalu silaannarmik mingutsitsinerup eqqakkallu toqunartortallit peqqinnissamut aarlerinartorsiortitsinerat. Tamakku tamarmik inuiaat nungutitaanissaannik aarlerisaaripput. Kikkuugaluaruttaluunniit sumiikkaluaruttaluunniit, silaannaq, nerisassat, imeq atortussallu — minguitsut naammattullu — inuussagutta pisariaqartippavut. Nalunaarusiami State of the World 1990-imi allassimavoq: „Piitsunut ukiut 1980-ikkut tassaapput ajunaarnersuaq ataaseq sivisooq, piffissaq ajuvissunik nerisassaqarfiusoq toqusartullu amerliartuinnarfigisaat.“

Inuiaat tamakkorpassuartigut aarlerinartorsiortitaappata, qanoq ililluni oqartoqarsinnaava silarsuarmik nutaamik atorfissaqartitsinngitsugut? Silarsuarmilli nutaamik pilersitsinissaq ilumut ajornanngila? Taamaappallu kina taamaaliorsinnaava? Nunarsuarput isumannanngitsutut toqqissisimanartutullu isigineqarsinnaalissappat akornutissat suut ajugaaffigineqaqqaartariaqarpat? Apeqqutit tamakku erseqqissarnerutigik. (wD 1/10 90)

[Quppernerup ataani ilanngussaq]

^ imm. 7 „Sorsunneq“ tassaavoq akerleriissuteqarneq minnerpaamik Naalagaaffimmit ataatsimit akuuffigineqartoq ukiumullu minnerpaamik inuit 1000-t toqutaaffigisaat.

[Qupp. 4-mi suminngaanneernera]

WHO, P. Almassy-mit assiliaq