Imarisai

Imarisai

Atuagaq ilisimassutsimik imalik ullutsinnut tusarliisoq

Atuagaq ilisimassutsimik imalik ullutsinnut tusarliisoq

Atuagaq ilisimassutsimik imalik ullutsinnut tusarliisoq

„ILISIMASSUT pigiuminarneruvoq sapanngarissuninngarnit,“ itsaq ataatanerpaaq Job qularnanngitsumik nalimini inuit pisuunerpaartaasa ilaat oqarpoq. (Job 1:3; 28:18; 42:12) Ilumoorpoq, inuunermi iluatsitsilluassagaanni ilisimassuseq pigisaqarnermit naleqarnerungaarmat. „Ilisimassusermik sernissorteqarneq pisuussutinillu sernissorteqarneq assigiiginnarput, ilisimassutsip pitsaaqutigiinnarpaa ilisimassuseqartoq inuutittaramiuk.“ — Nalunaajaasup oqaasii 7:12.

Ullumikkulli ilisimassuseq tamanna sumi nassaarineqarsinnaava? Inuit aviisini apeqquteqartarfiliortut, psykologit, tarnikkut nappaatillit nakorsaat, allaallu nujalerisut taxartitsisullu ajornartorsiutiminnik siunersiortarpaat. Immikkullu ilisimasallit assigiinngitsorpassuit siunnersuinissaminnut piareersartarput — akilerneqarunik. Akuttunngitsumilli taakkua ’ilisimassusiat’ pakatsisinneqarnermik, allaallu ajunaarnermik, kinguneqartarsimapput. Sumi taava ilisimassuseq piviusoq nanisinnaavarput?

Jesus Kristus, inuit pissusiinik paasisimasaqartorujussuusoq, ilaanni oqarsimavoq: ’Ilisimassut qitornamigut iluartuutitaasarpoq.’ (Matîuse 11:19) Maanna inuit nalinginnaasumik ajornartorsiutigisinnaasaasa ilaat sammeriartigik paasiniarlugu ilisimassuseq qanoq ittoq tamakkua iliuuseqarfigineqarneranni iluaqutaasimanersoq taamaalillunilu ’sapanngarissuninngarnit pigiuminarnerulluni’. Illittaaq ilisimassuseq tamanna anngusinnaavat iluaqutigalugulu.

Isumatsassimangaarnermik naalliuuteqarpit?

„Ukiut 1900-kkut Ukiutut Ernumanartorsiorfiusutut aallartissimappata taava naalerneranni Ukiut Nikallungaffiusut aallartissimassapput,“ aviisimi International Herald Tribune-imi Londonimi saqqummersinneqartartumi allassimavoq. Nangilluni allassimavoq ’nunani tamalaani isumatsassimangaarnermik misissuinerup siulliup takutikkaa nappaat nunarsuaq tamakkerlugu siammariartuinnartoq. Nunani assigiinngivissuni, soorlu Taiwanimi, Libanonimi New Zealandimilu kinguaariit tulleriit tamatigut nappaammit eqqortianerusarput’. Oqaatigineqarpoq 1955-ip kingorna inunngorsimasut aatamik aanamillu kinguaariivinut naleqqiullugit pingasoriaammik isumatsassimangaarnermit eqqorneqarnerusartut.

Assersuutigalugu taaneqarsinnaavoq Tomoe isumatsassimangaarluni ulloq naangajallugu siniffimminiittartoq. Ernini marlunnik ukiulik paarilluarsinnaannginnamiuk angajoqqaami angerlarsimaffiannut nooqqippoq. Saniliata arnap Tomoep erneratut ukiulimmik paneqartup erniinnaq Tomoe ikinngutigilerpaa. Tomoep qanoq misiginerminik oqaluttuummani saniliata atuakkami allassimasoq takutippaa. Ima allassimasoqarpoq: ’Isi assannut oqarsinnaanngilaq: „Atoriaqartinngilassi“; niaqorluunniit isikkanut oqarsinnaanngilaq: „Atoriaqartinngilasi.“ Kisianni timip avatai qajannarnerusuusaartut annerusumik pigisariaqarput.’ * Tomoe qullililerpoq paasigamiuk kinaluunniit silarsuarmi inissisimaffeqarlunilu pisariaqartinneqartoq.

Sanilip Tomoe atuakkap issuaaffigineqartup atuarnissaanut kajumissaarpaa. Tomoe angerluni sikitsiarpoq, naak tamatuma siornatigut iliuuseqarneq saperluinnaraluarluni, allaat minnerpaamik neriorsuiumanani. Sanilip pisiniarfiliarnissaanut ikiortalerpaa, ullullu tamaasa Tomoe igaqatigisalerlugu. Qaammat ataaseq qaangiuttoq Tomoe ullaat tamaasa makittarpoq, errorsisarluni, asaasarluni pisiniarfiliartarluni igasarlunilu, ningiup iliuuserisartagaanik tamanik suliaqartarluni. Artornartorpassuit atortariaqarpai oqarlunili: „Tatigaara ilisimassuseq paasisimasara maleruaannarukku sapissananga.“

Ilisimassuseq nassaarisimasani maleruarlugu Tomoep isumatsassimangaarnini ajugaaffigaa. Maannakkut Tomoe allat ilisimassutsip nammineq ajornartorsiutiminik iliuuseqarnissaminut iluaqutigisimasami maleruarnissaannut ikiorumallugit piffissaq tamaat sulisarpoq. Ilisimassuseq tamanna atuakkami pisoqqami ullumikkut inunnut tusarliussaqartumi nassaassaavoq.

Angerlarsimaffinni ajornartorsiuteqartarpit?

Nunarsuaq tamakkerlugu avinnerit amerliartuinnartarput. Allaat nunani Kangianiittumi iluaqutariinnik ataqatigiilluarnermik tulluusimaarfiusimagaluartuni angerlarsimaffinni ajornartorsiutit amerliartuinnarput. Aappariinnut siunnersuutit atorluarsinnaasut sumi nassaassaappat?

Eqqarsaatigikkit Shugo Mihokolu, aappariit ajornartorsiuteqartuaannarsimagaluartut. Sumininnguit tamaasa pillugit oqalorujuuttarsimapput. Shugo kamajasuusarpoq, Mihokolu isornartorsiorneqaraangami oqalorujuttarpoq. Mihoko allaat isumaliorpoq: ’Isumaqatigiissinnaanngivippugut.’

Ullut ilaanni Mihoko arnamit pulaarneqarpoq, taassumalu atuakkamit issuagaq takutippa: ’Inunnut qanorluunniit iliorfigeqqugussi ilississaaq taamatut iliorfigisigik.’ * Upperisarsiornermik soqutigisaqanngikkaluarluni Mihokop atuakkap issuarneqartup atuaqqissaaqatigiissutiginissaa akueraa. Ilaqutariittut inuunini pitsanngortikkusuppaa. Taamaattumik atuakkap Ilaqutariilluni inuuneq pilluarnartoq qanoq anguneqarsinnaasoq-mik * taagutillip sammineqartarnerani ataatsimiinnermut qaaqquneqarami Mihoko — uialu — pitseriarlutik akuersipput.

Ataatsimiinnermi Shugop malugaa najuuttut ilinniarsimasatik naapertorlugit inuusut nuannaarpasittullu. Atuagaq nuliami atuaqqissaaqatigiissutigisaat misissorumallugu aalajangerpoq. Erniinnaq oqariaaseq aalalangersimasoq malugaa: „Silatusaartoq siuneqarnermik angisuumik pigisaqarpoq, kamajassuseq sianiitsuliornerit annersaraat.“ * Nammineq najoqqutassiap tamatuma maleruarnissaa sivisuumik sulissutigisariaqaraluarlugu eqqaamiuinut, ilaatigut nuliaanut, inuttut allanngoriartulernera malunnarpoq.

Uini allanngoriartortoq takugamiuk Mihokop aamma ilinniarsimasani maleruartalerpai. Ingammik najoqqutassiaq manna iluaqutigaa: ’Eqqartuussinaveeritsi eqqartuunneqaqqunasi. Eqqartuussisigisassinnimmi eqqartuunneqarumaarpusi, uuttuutigisassinnillu uuttuiffigineqarumaarpusi.“ * Mihoko uialu taamaattumik aalajangerput imminnut isornartorsiornatik pitsaaqutitik aamma qanoq ilillutik siumukarsinnaanertik oqaloqatigiissutigiumanerussallugit. Qanoq kinguneqarpa? Mihoko oqarpoq: „Nuannaalerpunga. Unnuit tamaasa nereqatigiikkaangatta tamakku oqaloqatigiissutigisarpavut. Allaat ernerput pingasunik ukiulik oqaloqataasarpoq. Tamatsinnut nutaanngullatsitsisorujussuuvoq!“

Ilaqutariit taakkua siunnersuutit atoriaannaasut ilinniarsimasatik maleruartaleramikkik ajornartorsiutit aappariinnerminnut aseruissutaasut ajugaaffigisinnaasimavaat. Tamanna taakkununnga ’sapanngarissuninngarnit’ naleqarnerungaannginnerpa?

Inuuninni iluatsikkusuppit?

Ullumikkut inuppassuit pisuunngornissaq anguniagaraat. Taamaattorli USA-mi niuertorsuaq dollarinik arlalinnik hundredemillionilinnik ikiuiniarnermut tunissuteqarsimasoq oqarsimavoq: „Ilaasa aningaasat kajungeraat, kialuunniilli ataatsikkut skuut illugiit taamaallaat atorsinnaavai. “ Ikittuinnaat tunngaviusoq tamanna akuerisarpaat, ikinnerusullu pisuussutit noqqaassutigiunnaarsimavaat.

Hitoshi piitsuulluni alliartorsimavoq, taamaattumillu pisuunngorusoqaaq. Malugigamiuk akiligassallit akiligassaqarfimminnit qanoq pineqartartut ima isummerpoq: „Aningaasaateqarnerusoq ajugaasarpoq. “ Hitoship aningaasat pissaanerat ima ilumoorutsigisimavaa isumaqarluni allaat inuit inuunerat pisiarineqarsinnaasut. Pisuunngorniarluni ruujorilerisuunini aallulluinnalerpaa ukioq naallugu sulisarluni sulinngitsoornianngisaannarlunilu. Ilungersuussiuartillunili Hitoship paasilerpaa nammineq sulisitsisuaqqatut imminut sulisitsisunit pissaaneqarnerulernaviarnani. Ullut tamaasa pakatsisimalluni akiliisinnaajunnaarnissani ersigisarpaa.

Taava angutip Hitoship matuanut kasuttortup aperaa Jesus Kristus pilluni toqusimasoq nalunnginneraa. Hitoshi isumaqarami pilluni toqujumasoqarnavianngitsoq alapernaalerpoq pulaaqqinneqarnissanilu akueralugu. Sapaatip-akunnerata tulliani oqalugiaat tusarnaarpaa tupigusuutigeqaalu ’peqqusersuitsumik iseqarnissamut’ kajumissaaruteqarmat. Oqalugiartup nassuiarpaa ’peqqusersuitsumik’, imaluunniit pilimanianngitsumik, iseqarneq anersaakkut ittunik aallussilluarnermik isumaqartoq; akerlianik inuup ’isaa ajortuuppat’ taassuma uinngup pilerissusii kisiisa sammisarpai massakkorpiaq ittut soqutigisarlugit. Oqaatsit ’Uummatissi pequutisi najortarpaat’ tusaramigit Hitoshi sunnerteqaaq. * Pisuunngornissamit pingaaruteqarnerusoqarpoq! Aatsaat taama tusagaqarpoq.

Tupigusulluni ilinniakkani malerualerpai. Aningaasat noqqaassutigiunnaarlugit anersaakkut nalillit inuunermini salliutilerpai. Aamma ilaquttami anersaakkut iluaqutissaat piffissaqarfigilerpaa. Taamaaliulerami suliffini piffissaqarfiginnginnerulerpaa, taamaattorli ruujorilerinera ingerlalluarnerulerpoq. Sooq?

Siunnersorneqarnerminut akuersaaleriartortilluni inuttut pissusia sukannersoq allanngorpoq saamasunngorluni qanilaalerlunilu. Ingammik kajumissaarummit matumannga sunnerneqarpoq: ’Maannali ilississaaq makku tamaasa iperarsigik: ajuallanneq, kamanneq, iluaatsuliorneq, mitallerneq, oqaatsit kanngunartut qanissinnit aninaveerlugit. salluffigeqatigiinnaveeritsi, inutoqaq ileqqui tappullugit iperarassiuk inuttaarlu ilisarsissalluni Pinngortitsisi assigilerlugu nutaanngortoq atisimallugu.’ * Siunnersuutip tamatuma maleruarnerata pisuunngortissimanngikkaluarpaa, ’inuttaarli’ atisimasaa pisiniartunut ajunngitsumik sunniuteqarpoq, Hitoshilu taakkunannga tatigineqarlualerpoq. Aap, ilisimassutsip nassaarisami inuunermi iluatsinnissamut ikiorpaa. ’Sapanngarissuninngarnit’ imaluunniit aningaasarpassuarnit tamanna iluaqutigineroqaa.

Ilisimassuseq tamanna iluaqutigissaviuk?

Ilisimassuseq inuit qulaani eqqaaneqartut iluaqutigisimasaat sunaasoq nalunngiliuk? Tassaavoq ilisimassuseq Biibilimi, nunarsuarmi atuakkat siaammarsimanerpaartaanni, nanineqarsinnaasoq. Qularnanngitsumik Biibiliuteqareerputit imaluunniit pissarsiarisinnaallugu. Kisianni soorlu sapanngarissunik pigisaqaraluartup atunngikkunigit iluaqutiginngikkai, taamatuttaaq Biibilimik pigisaqarnerinnaq iluaqutaavallaanngitsoq. Soormi Biibili quppissannginnerpiuk siunnersuutillu pitsaasut atoriaannaasullu imarisai malerualerlugit, taamaalillutit paasissagakku inuunermi ajornartorsiutit iliuuseqarfiginissaanni qanoq iluatsissallutit.

Sapanngarissunik tunineqaraluaruit qujamasussannginnerpit tunisisorlu qutsavigiumallugu ujarlugu? Biibilimik tunisisoq kinaanersoq nalunngiliuk?

Ilisimassutsip imarisami Pilerfia Biibilip ima eqqartorpaa: „Allakkat illernartut tamarmik Guutip sunniineratigut isumassarsiarititaapput iluaqutaallutik.’ (2 Timûtiuse 3:16, NV) Aamma paasitinneqarpugut ’Guutip oqaasia uumasoq killinnartorsuullunilu’. (Eprîarit 4:12) Taamaattumik ilisimassuseq Biibilimi nassaassaasoq ullumikkut iluaqutaallunilu sunniuteqarluartarpoq. Jehovap Nalunaajaasuisa Tunisisup tukkortuup taassuma ilinniarnissaanut ikiornissat nuannaarutigissavaat, taamaalillutit illittaaq ilisimassuseq Biibilimi — atuakkami ilisimassutsimik imalimmi ullutsinnut tusarliisumi — nassaassaasoq iluaqutigisinnaassagakku. (wE 1/4 99)

[Quppernerup ataani ilanngussat]

^ imm. 13 Jehovap Nalunaajaasuinit saqqummersinneqartoq.

^ imm. 14 Ussatit 14:29.

[Qupp. 4-mi ungalusaq/assiliartaq]

Misigissutsikkut oqimaaqatigiinnissamut siunnersuutit

„Illit [Jehova], ajortuliat naatsorsuutigissagaluarukkit kina atassagaluarpa taava, [Jehova]? Illilli isumakkeerfiginnittarputit mianerineqarnissat pillugu. “ — Tussiaat 130:3, 4.

„Uummatikkut nuannaarnerup kiinaq saamasunngortittarpaa, uummatikkulli aliasunnerup nikallunganeq pilersittarpaa. “ — Ussatit 15:13.

„Taamaattumik iluassuseqarneq ilisimassuseqarnerlu ingasaanniassanngilatit. Soormi imminut aserorniinnassavit? “ — Nalunaajaasup oqaasii 7:16.

’Tunisineq tigusinermit pilluarnarneruvoq.’ — apustilit suliait 20:35.

’Kamatsillusi ajortulinnginniaritsi; seqineq tarrisinnaveersiuk narrutsassimanissinni.’ — Evfisumiut 4:26.

[Qupp. 5-imi ungalusaq/assiliartaq]

Ilaqutariittut pilluarluni inuunissamut siunnersuutit

„Siunnersuisoqarsimanngikkaangat pilersaarutit asuliinnartarput, amerlasuunilli siunnersuisoqarsimagaangat iluatsittarput. “ — Ussatit 15:22.

„Silatooq ilisimassummik pissarsisarpoq, sianisuup tusarnaarneq ilinniarnerlu pingaartittarpai. “ — Ussatit 18:15.

„Puugutaasat sølviusut iipiliusartaattut kuultiusutut ipput oqaatsit oqaaserineqarfissamikkut oqaaserisat. “ — Ussatit 25:11.

’Immissinnut unnerluutissaqaraluarussi kamageqatigiillusilu isumakkeerfigeqatigiigitsi; soorlu Kristusip isumakkeerfigigaasi, taamattaaq ilissi pigitsi. Tamakkuali tamarmik qaasigut atiniarsiuk asanninneq; tamanna iluarluinnassutsip nimeraa.’ — Kulorsamiut 3:13, 14.

’Nalunngilarsimi, qatanngutikka asasakka. Inulli kinaluunniit tusarasuarluni pili oqalukkumaarnertullunilu kamakkumaarnertullunilu.’ — Jâko 1:19.

[Qupp. 6-imi ungalusaq/assiliartaq]

Inuunermi iluatsinnissamut siunnersuutit

„Oqimaalutaaviit peqquserluutit [Jehovap] maajunnarai, oqimaaluttat eqqortut iluarisarai. “ — Ussatit 11:1.

„Imminut pingaartinneq ajunaarutaasarpoq, makitasaarneq naakkiussutaasarpoq. “ — Ussatit 16:18.

„Illoqarfittut aserukkatut qarmaajakkatut ippoq angut imminut naalakkersinnaassuseqanngitsoq. “ — Ussatit 25:28.

„Kamaammernaveersaartarniarit sianiitsut kisimik kamaammiasuusarmata. “ — Nalunaajaasup oqaasii 7:9.

„Karriutitit imaatigut nassiussukkit, taava immaqa kingunersuarileraluarpaguluunniit iluanaaruteqarfigiumaarpatit. “ — Nalunaajaasup oqaasii 11:1.

’Oqaatsinik mikiaasunik qanissinnit anisitseqinasi, kisianni ineriartornissamut pisariaqartumut ajunngitsut oqaaserisigik tusartut saammaannermik pineqaqqullugit.’ — Evfisumiut 4:29.

[Qupp. 7-imi assiliartaq]

Biibilimik atuaqqissaartarneq tassaavoq ilisimassutsip iluaqutiginissaanut alloriarneq siulleq