Imarisai

Imarisai

Ilaquttatit piffissaqarfigisarpigit?

Ilaquttatit piffissaqarfigisarpigit?

Ilaquttatit piffissaqarfigisarpigit?

„JAPANIMI ataatat asaneqartorujussuupput — naak sivisuumik sulisaraluarlutik meeqqatillu pinnguaqatigisarnagit.“ Ukiualuit matuma siorna Japanimiut avisianni Mainichi Shimbun-imi qulequtaq taanna atuarneqarsinnaasimavoq. Allaaserisami allassimavoq naalagaaffiup misissuisitsinerani Japanimiut meeqqat peqataasut 87,8 procentii oqarsimasut ataatartik utoqqalippat paariniarlugu. Aviisilli tuluttuuani allaaserisaq taannarpiaq allamik qulequtserlugu sammineqarpoq, imaapporlu: „Ataatat ernerillu ataqatigiinnerat ilaginnagaavoq.“ Japanimiutut saqqummertup akerlianik allaaserisap misissuinermi paasineqartut allat tikkuarpai: Ullormi suliffimmi ataatat Japanimiut minutsit 36-iinnaat meeqqamik ilaginisaannut atortarpaat. Taakkununnga sanilliukkaanni Tysklandip kitaani ataatat meeqqamik ulluinnarni ilaginerinut minutsit 44-t atortaraat, USA-milu kisitsisinngorlugu minutsit 56-iupput.

Ataatalli kisimik meeqqaminnut taama piffissakitsiginngillat. Anaanat amerligaluttuinnartut angerlarsimaffiup avataani suliffeqarput. Assersuutigalugu anaanat kisimiittut amerlasuut ilaqutariit pissaqartinniarlugit suliffeqartariaqarput. Tamannalu isumaqarpoq ataatat anaanallu meeqqamik ilaginissaannut piffissaq sivikinnerusoq atortaraat.

USA-mi 1997-imi inuusuttuaqqanik 12.000-it sinnerlugit amerlassusilinnik misissuinerup takutippaa, inuusuttut angajoqqaaminnut qanimut attaveqartut misigissutsikkut piumasaqarfigineqarpallaartutut misigiannginnerusartut, imminornissamik eqqarsaateqannginnerullutik, nakuusertuunatik imaluunniit ikiaroorniutinik uerinartunik atuisuunatik. Misissuinermi sukumiisumi tamatumani ilisimatusartut peqataasut ilaat oqarsimavoq: „Meeqqanut qanimut attaveqalertoqarsinnaanngilaq atorfissaqartitsineranni najorsimanngikkaanni.“ Meeqqat piffissaqarfiginissaat oqaloqatigisarnissaallu pingaartorujussuuvoq.

Paaseqatigiissinnaannginneq

Ilaqutariinni angajoqqaat arlaat suliffini pissutigalugu angerlarsimaffimmit ungasissumi najugaqartariaqarpat, ajunngitsumik paaseqatigiissinnaanerup atatiinnarniarnera ajornakusoorsinnaasarpoq. Soorunalimi ilaqutariinni taamatut atugaqartuniinnaq ilaanneeriarluni paaseqatigiissinnaannginnermik ajornartorsiut atuutilerneq ajorpoq. Aamma angajoqqaat ilaat suli meeqqat itinngitsut suliartortarput aatsaallu innareersut angerlarlutik. Meeqqanullu attaveqannginneq tamanna iluarsiiviginiarlugu angajoqqaat ilaasa sapaatip-akunnerata naanera sulinngiffeqarnitillu meeqqamik ilaginissaannut atortarpaat. Tamannalu meeqqat ilagalugit ’piffissamik atorluaanertut’ oqaatigisarpaat.

Kisiannili ’piffissamik atorluaanerup’ tamatuma ulluinnarni meeqqaminnik ilaginninngingajattarnerat iluarsiivigisinnanerpaa? Ilisimatusartoq Laurence Steinberg akivoq: „Amerlanertigut meeqqat angajoqqaaminnik sivisuumik ilagisaqartartut iluatsitsinerusartut meeqqanit taamaanngitsunit. Ajornartorujussuugunarpoq piffissamik amigaateqarneq tamanna iluarsiiviginiassallugu. ’Piffissamik atorluaaneq’ pingaartinneqarpallaarpoq.“ Taamatoqqissaaq isumaqarpoq arnaq Burmamiu. Japanimiuvimmik ueqarpoq unnuakkut ataatsip marlulluunnit eqqaani suliffimminit angerlartartumik. Sapaatip-akunnerata naanerani piffissaa ilaqutaanut atugassatut aalajangersimasuugaluartoq oqarpoq: „Arfininngorneq sapaallu angerlarsimasarnerata sapaatia-akunnerata sinnera ilaquttaminit peqanngittarnera iluarsisinnaanngilaa. . . . Neriffissat tamaasa ulluinnarni alluinnarneqarsinnaappat arfininngorneq sapaallu sapaatip-akunnerata sinneranut neriinnarluni?“

Ilungersuussineq pisariaqarpoq

Ilaqutariinni ajunngitsumik paaseqatigiissinnaaneq oqaatigiinnarlugu iliuuserineranit ajornannginneruvoq. Ilaqutariit pisariaqartitaat ullormiit ullormut matussutissaqartinniarlugit piumasaqaatit ataatamut anaanamulluunniit angerlarsimaffiup avataani suliffeqartumut ilaquttat piffissaqarfiginissaat ajornannginnerulersinngilaat. Amerlasuut angerlarsimaffimmit ungasissumi suliffeqartariaqartut ilaquttaminnut akuttoqatigiimmik sianerlutilluunniit allattarput. Kisianni angerlarsimaffimmi najugaqaraanni najugaqanngikkaanniluunniit, ilaqutariit attaveqatigiilluarnissaat ilungersuutigisariaqarpoq.

Angajoqqaat ilaquttaminnik attaveqatiginninngitsut iliuuseqanngitsoornermik kinguneri misigisarpaat. Ataataasumut ilaquttaminut piffissaqarpiarsimanngitsumut nereqatiginissaannulluunniit piffissaqarsimanngitsumut kinguneqarnerlussimavoq. Ernera nakuuserumatuunngorsimavoq panialu pisiniarfimmi tillinniartilluni paasineqarsimavoq. Ataatartik sapaammi ullaap tungaa golfertarfimmukarniarluni piareersartillugu ernera tassanngaannaq nikuiitigaluni suaarsimavoq: „Anaanattaana kisimi isumagigaatigut? Anaanatta ilaqutariinni akisusaaffiit tamaasa tigummivai. Kisiani illit ataata, taamaaliunngisaannarputit . . .,“ nukappiaraq unnerluavoq.

Oqaatsit taakkua angutaat eqqarsalersippaat. Taamaattumik aalajangerpoq alloriarnertut siullertut ilaquttani ullaakkorsioqatiginiarlugit. Aallaqqaammut nuliata kisimi nereqatigisarpaa. Piffissalli ingerlanerani meeraat ilanngupput, paaseqatigiileqqinnissarlu ullaakkorsioqatigiinnermi tunngavilerneqarpoq. Tamatumalu kingunerisaanik ilaqutariit unnukkut nereqatigiittalerput. Taamaalilluni ataataasup ilaquttani aserorluinnarnissamit annaanniarnerat aallartippaa.

Guutip oqaasianit ikiorneqarneq

Biibilimi angajoqqaat kajumissaarneqarput meeqqamik oqaloqatiginissaannut piffissaqarniaqqullugit. Pruffiiti Moses aqqutigalugu Israelikkut ima peqquneqarput: „Tusaagit Israel! [Jehova] Guutigaarput. [Jehova] ataasiinnaavoq. [Jehova] Guutit asassavat uummatikkut iluunngarlutit tarnikkullu iluunngarlutit nukitillu tamakkerlugit. Oqaatsit taakku peqqussutillu ullumi ilinnut tunniussakka uummammiugiuassavatit. Qitornannut nangeqqittuartassavatit eqqartortarlugillu angerlarsimatillutit issiasaraangavit, innartaraangavit makittaraangavillu.“ (5 Moses 6:4-7) Angajoqqaat tamarmik siulliusariaqarput ilaquttamik piffissaqarfiginissaannut meeqqamik eqqarsaataat uummataallu Guutip oqaasianik eqqartuiffigalugit sunnersinnaassagunikkik.

Soqutiginarpoq 1997-imi misissuineq siusinnerusukkut taaneqareersoq Amerikamiut inuusuttuaqqat 12.000-init amerlarerusut akornanni ingerlanneqartoq paasisitsimmat „88 procentii . . . upperisarsiortut arlaannut ilaanerartut isumaqarmata upperneq qinunerlu illersuutitut sunniuteqartut“. Kristumiut ilumoortut nalunngilaat angerlarsimaffimmi upperisamik ilumoortumik ajoqersorneqarneq ilaatigut inuusuttunut ikiaroorniutinik atornerluinermut, misigissutsikkut artorsaateqarnermut, imminornermut nakuusernermullu illersuutaasoq.

Angajooqqat ilaat misigipput ilaquttat piffissaqarfiginissaat ajornartuusoq. Pingaartumik anaanat kisimiittut meeqqatik piffissaqarfiginerurusukkaluarlugit suliffitik paarisariaqarpaat. Qanoq ilillutik ilaquttamik ilaginissaannut piffissaq naleqaqisoq nassaarisinnaavaat? Biibilimi ima kajumissaarneqarpugut „Silatussuseq isumatussuserlu anaanaveersaarniakkit.“ (Ussatit 3:21) Angajoqqaat ’silatussuseq’ atorlugu ilaquttaminnut piffisamik nassaarniarnermikkut taamaaliorsinnaapput. Qanoq ilillutik?

Anaanaaguit angerlarsimaffippit avataani suliffilik soraaruit qasullutit, assersuutigalugu meqqatit piumaffigisinnaavatit nerisassiorninni ikioqqullutit. Piffissap atukkassi qaninnerusumik ataqatigiilersissavaasi. Aallaqqaammut nerisassiorneq sivisunerulaassagunarpoq. Erniinnarli paasissavat nuannerlunilu piffissamik sipaarnartoq.

Ataatatut immaqa sapaatip-akunnerata naanerani amerlasuunik suliassaqarputit. Soormi meeqqatit aperigukkit ilaannik ikiorsinnaaneraatsit? Sulitillusi oqaluussinnaavatit ilanngullugulu naleqarluartumik ilinniartissinnaavatit. Guutip oqaasianik meeqqavit ilinniartinnissaannik Biibilip eqqaasitsissutaa malissagukku, oqaluuttassavatit ’angerlarsimatillutit issiasaraangavit angalaartaraangavillu’ — tassa imaappoq periarfissatit tamaasa atorlugit. Meeqqat suleqatigitillugit oqaluunneri ’silatussusiuvoq’.

Ilaquttanut piffissamik atuineq ileqqarneruvoq nuannaarutinik ataavartunik angusaqarfiusoq. Biibilimi Ussatit-ni allaqqavoq: „Silatuujupput siunnersuutinik ilassinnittut.“ (Ussatit 13:10) Ilaquttat oqaluunnissaannut piffissaleraanni meeqqat ulluinnarni ajornartorsiutit pillugit silatuumik ilitsersornissaannut periarfissaqarluassaaq. Maannakkut taamaalioraanni piffissaq sivisooq sipaarneqarsinnaavoq uummatikkullu artorsaatit siunissami pinngitsoorneqarsinnaapput. Tamatumalu saniatigut nammineq pilluarninnut meeqqallu pilluarnerannut ilasaataassaaq. Taamatut ilitsersuisinnaassagaanni silatussuseq angingaartoq Bibilimi nanineqarsinnaasoq atorneqartariaqarpoq. Meeqqavit ilinniartinneranni ilaquttavillu alloriartarnerini aqutsininni atortaruk. — Tussiaat 119:105. (wE 15/5 99)

[Qupp. 4-mi assiliartaq]

Inuusuttut angajoqqaaminnut qanittumik attaveqartut misigissutsikkut piumaaffigineqarpallaarnermik misigiannginnerusarput

[Qupp. 4-mi assiliartaq]

Ataqatigiilluarneq ilaqutariittut inuunermut ajunngitsumik sunniuteqassaaq

[Qupp. 4-mi assiliartaq]

Meeqqatit suleqatigitillugit oqaluussinnaavatit ilanngullugulu naleqarluartumik ilinniartillugit