Imarisai

Imarisai

Nakuusernermik nuannarisaqartunut Guutitut isiginnittaaseqarpit?

Nakuusernermik nuannarisaqartunut Guutitut isiginnittaaseqarpit?

Nakuusernermik nuannarisaqartunut Guutitut isiginnittaaseqarpit?

Angutit immikkut ittut qunusuissuseqangaartullu ataqqineqartuarsimapput sapiitsuliortutut nersorneqartuarsimallutillu. Assersuutigalugu griikerit oqaluttuatoqaanni eqqaaneqarpoq sapiitsuliortoq Heraklesimik, imaluunniit romamiutoorlugu Herkulesimik atilik.

HERAKLES sapiitsuliortorsuusimavoq — ataqqisaangaartoq sorsuttartunillu tamanit pissaaneqarnerusoq. Oqaluttuatoqqaq naapertorlugu affarmik guutiusimavoq, Zeusip arnallu Alkmenep ernerat. Herakles naalungiarsuullunili sapiitsuliortalersimavoq. Guuti arnap sinngalluni pulateriaarsunnut marlunnut toqukkiartortimmani qimissimavai. Kingusinnerusukkut sorsuunnerni akiuuttarsimavoq, uumasorujuit ajugaaffigisarlugit ikinngunnilu annaanniarlugu Toqu akiuuffigisimallugu. Aammattaaq illoqarfinnik aserorterisarsimavoq, arnat pinngitsaalillugit arneriffigisarsimallugit, nukappiaraq napasuliamiit igissimallugu nulianilu meeqqanilu toqussimallugit.

Herakles piviusuunngisaannarsimavoq, griikeritoqqalli nalaaniilli inuiaat oqaluttuatoqarpassuini oqaluttuarineqartarsimavoq. Romamiut guutisiorfigisarsimavaat; niuertut angalasullu pigissaarnermik navianartunullu illersorneqarnissaminnik qinnuigisarsimallugu. Sapiitsuliarisarsimasaannillu oqaluttuat inuit ukiuni tuusintilikkuutaani alutorsaatigisarsimavaat.

Oqaluttuatoqqap pilerfia

Heraklesimik sapiitsuliortunillu allanik oqaluttuat piviusuuppat? Immaqa, ilaatigut ilumoortortaqarput. Inuiaat oqaluttuarisaanerata aallartinnerani nunami ’guuteqarsimasoq’ aamma ’affarmik guuteqarsimasoq’ Biibilimi oqaluttuarineqarpoq.

Pisimasoq tamanna pillugu Moses allappoq: „Inuit nunarsuarmi amerliartorlutik panissaartalermata guutit inuit panii isigilerpaat pinnaralugit pileritsaassatillu nulissiuttarlugit.“ — 1 Moses 6:1, 2.

Taakkua ’guutip erneri’ inuunngillat, inngiliullutilli qilammi Guutip erneri. (Naleqqiuguk Job 1:6; 2:1; 38:4, 7.) Biibilimik allattup Judasip eqqartorpaa inngilit ’pissusereqqaagartik aalajangerfiginagu inigisartik qimassimagaat’. (Judasi 6) Inngilit taakkua Guutip qilammi peqatigiissortaani inissinneqarfitsik qimassimavaat, arnat pinnersut nunamiittut inooqatigerusunnerugamikkik. Judas nangippoq inngilit taakkua Sodomamiutut Gomorramiutullu pikitsitsiumatuujutigisut, ’uersaasorsuullutik allanertanillu uinissiorlutik’. — Judasi 7.

Biibilimi inngilit taakkua naalasseriitsut suliaat sukumiisumik oqaluttuarineqanngillat. Griikerit allallu oqaluttualiatoqqani guutit guutillu arnat amerlaqisut, ersittumik ersinngitsumilluunniit, inuit akornanniittut, ersittumik ersinngitsumillu, oqaluttuarineqarput. Inuttut timeqaleraangamik pinnersorsuusarsimapput. Nerisarsimapput, imertarsimallutik, sinittarsimallutik atoqatigiittarsimallutik inuillu atoqatigisarsimallugit. Illernartuusimagunaraluarlutik toqujuitsuusimagunaraluarlutillu oqaluttuarineqarpoq sallusartut, peqquserluttuliortartut, oqqattartut, kamaattartut, kinguaasiutitigullu atoqateqarnissamut akuersiinnartitsisarlutik pinngitsaaliisarlutillu. Oqaluttuat taakkua mytologiimut tunngasut ulersuup siornagut pissutsinik piviusunik Biibilimi Mosesip allagaani siullerni allaatigineqartunik kusassagaagunartumik mumingagunartumillu oqaluttuaapput.

Itsaq pissarsuit tusaamasat

Inngilit naalasseriitsut inuttut timeqalerput arnallu innaallugit naartutilerpaat meerartaarlutillu. Kinguaavi nefiliminik taaneqarput. Meeqqatut allatut inngillat, kisianni affarmik inuupput affarmillu inngiliullutik. Biibilimi allassimavoq: „Taamani guutit inuit panii innaattarallarmatigit qitornartaarfigalugillu nunarsuarmi inorujussuaqarpoq. Kingornalumi aamma inorujussuaqartarpoq. Tassaapput pissarsuit itsarsuarli tusaamasat.“ — 1 Moses 6:4.

Oqaaseq hebriiarisooq „nefilim“ nutsiinnarlugu isumaqartoq „killuisut“, nakuusernikkut allanik ajoqusiisartut. Taamaattumik tupaallaannanngilaq Biibilimi oqaluttuaq nangimmat ’nunarsuarmi . . . iluaatsuliornernik ulikkaarsimasoq’. (1 Moses 6:11) Nefilimit mytologimilu affarmik guutit, soorlu Herakles Babylonimiulu sapiitsuliortoq Gilgamesh, nefiliminut assigiittupilussuupput.

Malugiuk nefilimit ’pissarsuartut’ aamma ’tusaamasatut’ eqqaaneqarmata. Noa naapertuilluartoq, tamatuma nalaani inuusimasoq assiginagu, nefilimit Jehovap tusaamasaatinnissaa soqutiginngilaat. Namminneq tusaamasaanissartik, pingaartorsuunertik ataqqineqarnissartillu kisiat soqutigaat. Suliarsuarnikkut, qularnanngitsumik nakuusernertallit aammillu kuisinertallit, silarsuarmi guutiitsumi tusaamasaarusunnertik angusimavaat. Taamanikkut sapiitsuliortorsuusimapput — qunugineqartut, ataqqisaasut — ajugaaffigineqarsinnaasimagunanngitsullu.

Nefilimit ataataallu, inngilit nikanarsagaasut, immaqa naliminni ataqqisaagaluarlutik, Guutip isaani nersornanngillat. Inooriaasiat maajunnartuuvoq, taamaattumik Guutip inngilit ajortuliortut akuliuffigai. Apustili Peter allappoq: ’Guutip inngilit ajortuliorsimasut erliginnginnamigit, itinersuarmulli ajattorlugit qaarusunnullu taarnersuup piinut pisillugit eqqartuuttiffissamut toqqugassanngorlugit, silamiullu siulliit erliginnginnamigit, Noali iluarnermik oqaluussisoq arfineq-pingatsiullugu aniguisikkamiuk, ulersuaq silamiunut iluaatsunut nalliutsikkamiuk.’ — 2 Pîtruse 2:4, 5.

Nunarsuaq tamakkerlugu ulersuarmat, inngilit taakkua pikititsiumatuut inuttut timeqarunnaarput nikanarsagaallutillu anersaat silarsuaanni ileqqillutik. Guutip pillarpai inuttut timeqaleqqissinnaajunnaarsillugit. Nefilimit, inngilit naalanngitsut kinguaavi inunnit pissaaneqarnerusut, tamarmik piuneerunneqarput. Noa ilaqutaalu kisimik Ulersuarmit annapput.

Nalitsinni angutit tusaamasat

Nalitsinni nunarsuarmi guuteqanngikkaluartoq affarmillu guuteqanngikkaluartoq pinerluttuliornernik ulikkaarpoq. Nalitsinni angutit tusaamasat atuakkani, filmini, TV-mi aallakaatitassiani nipilersuutinilu ataqqineqangaartarput. Qinngarsortiminnik asanninnissaq, eqqisseqateqarniarnissaq, isumakkeerfiginninnissaq, ajortuliussaarnissaq ulussamilluunniit illuisa maninissaat eqqarsaatigisinnaanngilaat. (Matîuse 5:39, 44; Rûmamiut 12:17; Evfisumiut 4:32; 1 Pîtruse 3:11) Naamivik! Nalitsinni sapiitsuliortut pissaaneqarnerat aamma akiuussinnaanerat, akiniaasinnaanerat nakuusernernillu nakuusernermik suli sakkortunerusumik nakuusernermik akisisinnaanerat nersorneqartarpoq. *

Noap nalaaniilli Guutip inunnut taamaattunut isiginnittaasia allanngorsimanngilaq. Jehovap nakuusernermik nuannarisaqartut nuannarinngilluinnarpai, suliaannillu aliikkusersortinneq ajorluni. Tussiaasiortoq erinarsorsimavoq: „[Jehovap] iluartoq guutiitsorlu misissuiffigai, nakuusernermillu nuannarisaqartoq uumigaa.“ — Tussiaat 11:5.

Pissaaneq allatut ittoq

Angutit nakuusertut pissaanillit akerlerluinnaannik inuk inuit inuusimasut pingaarnerpaartaat, Jesus Kristus, eqqissisimasuuvoq. ’Iluaatsuliorsimanngilaq’ nunamiinnermini. (Jesaja 53:9) Jesusip akeraasa Getsemanep naatsiiviani tigusariartormassuk, ajoqersugai panalisarsimapput. (Lúkarse 22:38, 47-51) Jesus juutinut tigusaaqqunagu inupalaatut akiuussinnaasimagaluarput. — Juánase 18:36.

Apustili Peterip Jesus illersorniarlugu panariarsimavoq. Jesusilli oqarfigaa: ’Pannat inaanut mangunniaruk, pannamik tigusisut nungullutik pannamik toqunneqassammata.’ (Matîuse 26:51, 52) Aap, nakuuserneq nakuusernermik kinguneqartarpoq! Oqaluttuarisaanerup tamanna takutittuarsimavaa. Jesus aammattaaq sakkut atornagit allatut imminut illersoriarsinnaagaluarpoq. Soorlu kingornatigut Peterimut oqartoq: ’Isumaqarnerpilluunniit maanna Ataataga qinnuigisinnaanngikkiga inngilinik aqqaneq-marlunnik legionilinnit amerlanerusunik aallartitsivigeqqullunga?’ — Matîuse 26:53.

Nakuusernani imaluunniit inngilinik illersuisussarsiuinnarani Jesus toqutsiniartunut tigusaritiinnarpoq. Sooq? Ilaatigut nalunnginnamiuk Ataatami qilammiusup nunarsuarmi ajussutsimik piiaanissaanut piffissanngunngitsoq. Jesus iliuuseqarniaannarnani Jehovamut tatiginnippoq.

Sanngiinnermut ersiutaanani ilukkut nukittungaarnermut ersiutaavoq. Jehovap piffissarititamigut namminerlu periaatsimigut pissutsit aaqqikkumaarai Jesusip upperilluinnarpaa. Naalannermigut Jesus silarsuarmi qutsinnerpaap tulliatut Jehovamut tulliulluni qutsisisitaavoq. Apustili Paulus allassimavoq Jesus ’imminik nikanarsartoq naalaannarluni toqumut allaat, massami [qisummi naalliutsitaaffimmi, NV] toqumut allaat. Tamanna pillugu Guutip akitsingaartippaa ateqartillugulu aternit tamanit annerusumik, Jesusip aqqani seeqqut tamarmik qilammi nunamilu nunallu ataani ittut seeqqummiassasut, oqqallu tamarmik Jesus Kristusi nassuerutigissagaat Naalagaasoq, Guuti Ataataq naalannarseqqullugu.’ — Filípimiut 2:8-11.

Guuti neriorsuivoq nakuusertoqarunnaassasoq

Kristumiut ilumoortut Jesusip maligassiaa ajoqersuineralu malillugit inooriaaseqarput. Ullutsinni ’supermandit’ nakuusertut nersorneq ilaarniarnerlu ajorpaat. Nalunngilaat Guutip piffissaa nalliuppat inuit taamaattut naassaanngitsumik peerumaarai, Noap nalaani ajortunik piiaanermisulli qularunnaatsigisumik.

Guuti nunarsuarmik inunnillu pinngortitsisuuvoq. Aamma eqqortumik kisimi oqartussaavoq. (sarĸúmersitat 4:11) Inuk eqqartuussisoq inatsisitigut eqqartuussisinnaatitaappat, Guuti annermik taamaaliorsinnaavoq. Najoqqutassiaminut naapertuilluartunut ataqqinninnini asannitsiminullu asaninnini pissutigalugit ajussuseq iluaatsuliortullu tamaasa piiassavai. — Matîuse 13:41, 42; Lúkarse 17:26-30.

Tamatuma nassatarissavaa nunarsuarmi ataavartumik eqqissineqarnissaa, eqqissineq eqqortuliornermik naapertuilluarnermillu tunngaveqartoq. Jesus Kristus pillugu siulittuutigineqartutut ilisimaneqarluartutut issaaq: „Naalungiarmi uatsinnut erniuvoq, erneq uatsinnnut tunniussaavoq. Taassuma naalagaassuseq tuimiugissavaa, aterissavaalu Siunnersuisoq nalissaqanngitsoq, Guuti Pissarsuaq, naassaanngitsumik Ataataasoq, Naalagaq eqqissisitsisoq. Naalagaaffia angissaqaaq eqqissinerlu ataavassalluni Daavip issiavissaarsuani naalagaaffianilu, tunngavilissagamiuk aalajangersarlugulu iluassutsikkut naapertuilluarnikkullu, maannamiit naassaanngitsumullu. Katersaarsuit [Jehovaata] ilungersornera taamaalisitsiumaarpoq.“ — Jesaja 9:6, 7.

Taamaattumik pissutissaqarluarlutik kristumiut qangarsuarli unnersuussut isumassarsiarititaasoq eqqumaffigaat: „Nakuusersoq sinngageqinagu iluatsitsisarnera pillugu, tumai atuallanniaqinagit. Tunussisoq [Jehovamut] maajunnartuuvoq, peqqusersuitsulli [Jehova] ilagiiffigaat.“ — Ussatit 3:31, 32. (wE 15/4 2000)

[Quppernerup ataani ilanngussaq]

^ imm. 17 Videospilerpassuarni aamma science fiction-filmerpassuarni inuttaasut pingaarnerit nakuusertullu pissusii ajortut nakuusernerilu sakkortusisillugit ilaarajuppaat.

[Issuagaq]

Nalitsinni sapiitsuliortut pissaaneqarnerat aamma akiuussinnaanerat, akiniaasinnaanerat nakuusernernillu nakuusernermik suli sakkortunerusumik akisisinnaanerat nersorneqartarpoq.

[Suminngaanneernera]

Alinari/Art Resource, NY