Imarisai

Imarisai

Jehovap qasusuissusermik ilinniartippaatigut

Jehovap qasusuissusermik ilinniartippaatigut

Inuunermi oqaluttuaq

Jehovap qasusuissusermik ilinniartippaatigut

OQALUTTUARTOQ ARISTOTELIS APOSTOLIDIS

Kaukasusip qaqqaasa avannaata tungaaniittut killinganiippoq Pjatigorski, Ruslandimi illoqarfik, aatsitassaqarluartutut issaasattumillu silaannalittut ilisimaneqartoq. Tamaani 1929-mi grækerinit qimaasunit ernertaarineqarpunga. Ukiut qulit qaangiuttullu, ukiuni amiilaarnartuni Stalinip naakkittaatsuliorluni naggueqatigiinnik politikkikkullu akerliusunik nungusaanerata kingorna qimaaqqippugut. Tamatumuuna allatut ajornartumik Grækenlandimut kissaatiginngisatsinnik nuuttariaqarpugut.

PIRÆUSIMUT Grækenlandimiittumut nuunnitta kingorna, oqaaseq „qimaasut“ uagutsinnut allatorluinnaq isumaqalerpoq. Takornartatut misigeqaagut. Qatanngutigalu, isumaliutersortartut grækerit tusaamasat marluk, Sokrates Aristotelesilu ateeraavut, atitsigulli taaneqartarnerput qaqutigoortuuvoq; tamarmik ’russiaqqanik’ taasarpaatigut.

Sorsunnersuup aappaa aallartilaaginnartorlu, anaanaga asagaagara toquvoq. Angerlarsimaffitsinni katersuuffiusimavoq, toquneralu annaasaqaataaqaaq. Sivisujaamik peqqiilliortarami illumi suliassanik assigiinngitsunik ilinniartippaanga. Sunaaffa kingusinnerusukkut iluaqutigiumaakkannik.

Sorsunneq aniguisitaanerlu

Sorsunnerup, nazistinit tiguagaanerit iligisaasalu qaartartumeerisaqattaarnerisa ullut tamaasa ulloq kingullertut isikkoqalersittarpaat. Piitsoqaqaaq kaannersuaqarlunilu toqusullu amerlaqalutik. Pingasuulluta inuussutissaqarniassagatta aqqanilinnilli ukioqarlunga ataatagalugu suleruloortariaqarpugut. Atuarnera uannut erloqinaqaaq grækerisut oqaatsinik ilisimasaqarnera killeqarami, aammalumi sorsunneq malitsigisaalu pisooqataallutik.

Tyskit Grækenlandimik tiguaaqqanerat oktobarimi 1944-mi qaangiuppoq. Kinguninnguatigut Jehovap Nalunaajaasui atassuteqarfigaakka. Taamani ernumatsassimanerup ajorsangaarnerullu nalaani, Guutip naalagaaffiata ataani pilluarluni siunissaq Biibilimi neriorsuutigineqartoq tusarakku aalassaatigaara. (Tussiaatit 37:29) Takorluulaariaruk nunami eqqissisimasumi naassaanngitsumik inuunissaq Guutip neriorsuutigigaa! Ikinnut tarngutitut ippoq. (Esaja 9:6) 1946-mi Jehovamut tuniulluinnarsimanitsinnut assersuutaasumik ataatagalu kuisippugut.

Aapaaguani nuannaarutigisannik, Piræusimi ilagiit aappaani angalaartarfinnik isumaginnittunngortitaavunga. Piræusimiit Eleusisi tikivillugu, 50 kilometerit missaani isorartutigisoq angalaartarfigaarput. Taamanikkut kristumiut anersaakkut tanitat ilagiinniittut amerlaqaat. Immikkut pisinnaatitaaffigalugu nuannareqisannik suleqatigalugillu ilinniarfigaakka, oqaluussisimanerminnik misigisalikkersaaruterpassuaqartaramik. Inuunerisa ersarissumik takutippaat aalajaalluni Jehova kiffartuukkumagaanni qasusuissuseqangaarlunilu utaqqisinnaasuseqarluartariaqartoq. (Apustilit Suliaat 14:22) Taamanikkut ataasiinnarmik ilageeqartoq, ullumikkut Jehovap Nalunaajaasuisa ilagiivi nunami tassani 50-init amerlanerupput.

Unamminiarnartoq ilimaginngisaq

Kingorna arnaq inuusuttoq pinnersoq ilisarisimalerpara. Elenimik ateqarpoq, Patrasimilu oqaluussisartuuvoq ilungersuussisoq. 1952-p naalernerani aappassiariilerpugut. Qaammatialunnguilli qaangiuttullu Eleni perululerpoq. Nakorsat paasivaat qaratsamigut naasoqarsimasoq, inuuneralu navianartorsiortoq. Erngerluni suliaritittariaqarpoq. Ilungersorluta ujaasereerluta Athenimi nakorsap, naak taamani atortorissaarutit killeqangaaraluartut, upperisarput tunngavigalugu aalersuinertaqanngitsumillu aappassiara suliariumavaa. (3 Mosesi 17:10-14; Apustilit Suliaat 15:28, 29) Suliaritereernermi kingorna, Elenip siunissaa pillugu qajassuussisunnguamik nakorsat isumallualersitsigaluarlutik nangeqqissinnaanerarpaat.

Qanoq iliussaanga? Pissutsit allanngornerat pissutigalugu aappassiariunnaaginnassavara akisussaaffigiunnaarlugulu? Naamik! Aappassiartaarigakku neriorsorsimavara, angerneralu aalajangiuppara. (Matthæusi 5:37) Allamilluunniit eqqarsariaallanngilanga. Qujanartumik Eleni angajuminit paarineqarnermini pitsannguallappoq, 1954-milu decembarimi katippugut.

Ukiut pingasut qaangiummata Eleni napparsimaleqqippoq, nakorsamillu kingullermik suliarinnittumit suliariteqqittussanngorluni. Tamatumuuna ilorparternerusariaqarpoq qarasaani naasimasoq tamaat peerniarlugu. Tamatuma kinguneranik nuliama timaata ilaa nukillaarpoq, oqaluttarneralu innarlerneqarujussuarluni. Nutaarluinnarnik unamminiagassaqalerpugut. Nuliannguama suliassaq pisariinnerpaarluunniit suliarisinnaanngingajappaa. Timikkut ajornerulernera pissutigalugu ulluinnarni atukkavut allanngortilluinnartariaqarpavut. Qasusuissuseqangaarnissaq pisariaqarpoq.

Anaanannit ilinniartitaasimanera iluaqutigingaalerpara. Ullut tamaasa ullaaralaannguakkut nerinissatsinnut atortussat tamaasa piareersartarpakka, Elenilu igasarpoq. Piffissaq tamaat kiffartortunik, atuaqqissaaqatigisartakkatsinnik, ilagiinnilu qatanngutinik arnanik angutinillu pisariaqartitsinerusunik qaaqqusikulavugut. Sassaalliutigisartakkavut mamarilluinnartarpaat. Elenilu illumi suliassat suleqatigiilluta suliarisarpavut, taamaattumik angerlarsimaffipput torertuaannarlunilu eqqiluitsuujuaannarpoq. Pissutsit erloqinartut ukiuni 30-ni atorpavut.

Nappaateqaraluarluni ilungersuussisoq

Allat uangalumi tupigusuutigaarput paasillugu nuliama Jehovamut asanninnera tassungaluunniit kiffartornermini ilungersuussinera suulluunniit millisissinnaanngikkaa. Ilungersorluni oqaatigisinnaasatuannguani atorlugit paasinarsarsinnaanngorpoq. Inuit aqqusinermiittut saaffigissallugit, tusagassamillu nuannersumik Biibilimeersumik oqaluttuutissallugit nuannareqaa. Suliffinnut atatillugu arlaannukaraangama ilagisarpara, biililu aqquserngup sinaanut inuppassualimmut unitsittarlugu. Biilip igalaava ammariarlugu Napasuliaq Alapernaarsuiffik Iteritsi!-lu neqeroorutigisarpai. Ullut ilaanni akunnerit marluk ingerlaneranni atuagassiat 80-t tunniussimavai. Ilaatigut atuagassiat nutaanngitsut ilagiit uninngasuutaat nunguttarpai. Eleni kiffartuusseriaatsinut allanut aamma peqataasarpoq.

Ukiorpassuarni innarluuteqartilluni ataatsimiigiaqatigiuartarpaanga. Allaat Grækenlandimi Jehovap Nalunaajaasuisa malersugaanerat pissutigalugu nunamut allamut aallartariaqaraangatta ataatsimeersuaararnernut ataatsimeersuarnernullu najuuttuaannarpoq. Naak pisinnaasani killeqaraluaqisut Østrigimi, Tysklandimi, Cypernimi nunanilu allani ataatsimeersuarnerni najuussinnaanini nuannaarutigisaqaa. Eleni naammagittaalliunngisaannarpoq piumasaqarniartuunanilu, allaallu ilagiinni suliassaqarneruleraangama arlaannik ujariatsisaraluarluni.

Pissutsit atukkavut pissutigalugit uangattaaq qasusuissuseqarnissamut ilinniartinneqarluarpunga. Pissutsini assigiinngitsuni Jehovamit ikiorneqartarnerput malugisarpara. Qatanngutit angutit arnallu assigiinngitsorpassuatigut ikiorniarluta pilliuteqangaarsimapput, nakorsallu asannittumik tapersersorpaatigut. Naak atukkatta pisariusut ulloq naallugu suliffeqarnissara ajornartikkaluaraat, ukiuni taakkunani artornartuni pisariaqartilluinnakkatsinnik amigaateqanngisaannarpugut. Naalagaaffiup soqutigisai Jehovamullu kiffartorneq pingaarnerpaajuarput. — Mattæusi 6:33.

Amerlasoorpassuit aperisarpaatigut pissutsini artornartuni suup napatineraatigut. Kingumut qiviaraangama Biibilimik atuaqqissaartarneq, ilumoorussilluta qinnutivut kristumiullu ataatsimiinnerinut aalajaalluta peqataasarnivut aammalu kajumilluta oqaluusseqataajuarnivut qasusuissuseqarnisatsinnut iluaqutigisimavavut. Oqaatsinik kajumissinartunik Tussiaatit 37:3-5-miittunit eqqaasinneqartuartarpugut: „Tatigiuk [Jehova] ajunngitsuliorlutillu . . . Aqqutigisassatit [Jehovamut] isumagitikkit, tatigiuk, taava akuliukkumaarpoq.“ Allassimaffik alla uagutsinnut pingaaruteqalersoq tassaavoq Tussiaatit 55:23: „Nanertuutigisat [Jehovamut] tunniuguk, taava isumagiumaarpaatit.“ Meeqqatut ataataminik tatiginnilluinnartutut, nanertuutigisavut Jehovamut tunniutiinnartanngilavut aammali tigummitiinnartarpavut. — Jaaku 1:6.

1987-mi aprilip ulluisa 12-anni illutta silataani nuliara oqaluussitilluni matorsuarmik saviminiusumik tunumigut matorluffigineqarami uppippoq pisuinnaallu aqquserngat tuffigalugu. Aqqunartiternini pissutigalugit ukiuni pingasuni tulliuttuni ilisimanngilaq, 1990-llu aallartinnerani toqulluni.

Sapinngisara tamaat Jehova kiffartorfigaara

1960-kkunni Nikaiami, Piræusimiittumi ilagiinni kiffartortutut toqqarneqarpunga. Taamanimiilli ilagiinni assigiinngitsuni Piræusimiittuni kiffartorneq immikkut pisinnaatitaaffigaara. Ilumoorpoq nuliaralu meerartaanngisaannaratta, nuannaarutigingaarparali anersaakkut meerarpassuakka sallusuissummik aalajangiussinissaannik ikiorsinnaasimagakkit. Ilaat ullumikkut ilagiinni utoqqaanertaapput, ilagiinni kiffartortuullutik, pioneriullutik Betelimiluunniit sulisuullutik.

1975-mi Grækenlandimi demokratii pilermat Jehovap Nalunaajaasui orpippassuarni toqqorsimasariaarullutik ataatsimeersuarsinnaalerput. Nunani allani ataatsimeersuarnissamut piareersaarsarnermi misilittakkavut maanna iluaqutigillualerpavut, uangalu ataatsimeersuarnermi ataatsimiitsitaliani assigiinngitsuni ukiorpassuarni kiffartorneq immikkut pisinnaatitaaffigalugulu nuannaarutigeqaara.

1979-mi pilersaarutigineqalerpoq Grækenlandimi Athenip avataa-tungaani ataatsimeersuartarfik siulleq sananeqassasoq. Aaqqissuisuusussatut akisussaaffeqartussatullu toqqarneqarpunga — aamma tassa qasusuissuseqarluni suliassaq. Ukiuni pingasuni qatanngutit angutit arnallu imminut tunniusimasut suleqatigaakka. Tamanna akunnitsinni asaqatigiinnerulersitsillunilu ataasiussuseqarnerulersitsivoq. Suliami tamatumani misigisimasat piigassaajunnaarlutik eqqarsaatinniipput.

Parnaarussat anersaakkut pisariaqartitaat matussuserpavut

Ukiualunnguit qaangiuttut nutaamik oqaluussiffissaqalerpoq. Ilagiit ilaaffigisama eqqaani, Korydallosimi, Grækenlandimi parnaarussiviit annersaat inissisimavoq. 1991-mi aprilimiilli parnaarussivimmut tassunga sapaatip akunneri tamaasa pulaartartussatut toqqarneqarpunga. Tassani parnaarussanik soqutiginnittunik Biibilimik atuaqqissaaqateqarsinnaatitaallungalu kristumiutut ataatsimiisitsisinnaatitaavunga. Ilarpassui inuunerminni allannguilluinnarput, taammaalillutillu Guutip oqaasiata pissaaneqassusia uppernarsarlugu. (Hebræerit 4:12) Parnaarussivimmi sulisuinnaat maluginianngilaat aammali parnaarussat allat malugaat. Biibilimik atuaqqissaaqatigisartakkama ilaat maanna iperagaasimallutik tusagassamik nuannersumik oqaluussisartunngorsimapput.

Piffissap ilaani ikiaroornartunik tuniniaasartut tusaamanerlugaasut pingasut atuaqqissaaqatigisarpakka. Anersaakkut siuariartortillutik atuaqqissaariartortalerput unngiarsimallutik, nujarissarsimallutik, ilupaalersimallutik qilernerusalersimallutillu — aali aggustimi, Grækenlandimi qaammatit kiannerpaaffiisa ilaat! Parnaarussiviup ittuata, paarsisut ittuata sulisullu allat tuaviinnaq tupinnartuliaq tamanna takuniarpaat. Takusatik upperiuminaatseqaat.

Parnaarussiviup arnanut immikkoortortaani allamik nuannersumik misigisaqarpugut. Tassani arnaq inuunini naallugu toqutsisimanini pillugu paarnaarussaasoq Biibilimik atuaqqissaaqatigineqartalerpoq. Pikititsiumatuutut ilisimaneqarpoq. Erniinnarli sallusuissutsit Biibilimeersut ilikkagaasa maluginiarnartumik allanngortilluinnarpaat, allaat amerlasoorpassuit oqarlutik løvetut ikkaluarami savatut pissuseqalerpoq! (Esaja 11:6, 7) Arnaq parnaarussiviup ittuanit tatigineqaleriartuaarlunilu ataqqineqaleriartuaarpoq. Anersaakkut siumukariartornera isigalugu nuannaarutigeqaara imalu siumukartigaaq allaat Jehovamut tunniulluinnarluni.

Utoqqarnut saanngiillisimasunullu ikiuineq

Nuliama sivisuumik naappaateqarsimanerata napparsimasortatta utoqqartattalu pisariaqartitaannik eqqumaffiginninnerulersissimavaannga. Taakkununnga asannittumik ikiuinissatsinnik uagutsinnut kajumissaarisunik atuagassiaatitsinni allaaserisaqaraangat soqutiginninnerulertarpunga. Allaaserisat taamaattut pingaarteqaakka katersortarlugillu. Ukiualuit qaangiummata quppernerit hundredit sinnillit katersorsimavakka; allaaserisaq siulleq „Utoqqarnut ikiortissaasuasunullu isumassuineq“ The Watchtower 1962-mi 15. juulimeersuuvoq (Vagttårnet-mi 1962-mi 1. novembarimoortoq). Allaaserisat tamakku takutippaat ilagiinni ataasiakkaani napparsimasunut utoqqarnullu aaqqissugaasumik ikiortissanik pilersitsinissaq isumassarsialatsiaasoq. — 1 Johannesi 3:17, 18.

Ilagini utoqqaanertat qatanngutinik angutinik arnanillu, ilagiinni utoqqarnik napparsimasunillu pisariaqartitsisunik ikiuiumallutik nalunaarsimasunik suleqatigiissitaliorput. Kajumittut assigiinngitsunut immikkoortiterpavut — assersuutigalugu ilaat ullukkut ikiuisussatut, ilaat unnuakkut, ilaat assartuisussatut, allallu ulloq naallugu piareersimasussatut. Taaneqartut kingulliit pinartumik pisoqaraangat ikiuigasuartussat.

Suliniuteqarnerput kinguneqarluarpoq. Assersuutigalugu suleqatigiissitat ataatsit qatanngut arnaq kisimiittoq napparsimasorlu ullut tamaasa pulaartartussaavaat. Ullut ilaanni inuuserlersimalluni uppissimasoq nassaarineqarpoq. Qatanngut arnaq qanittuani najugalik biililik attaveqarfigaarput. Qatanngutip arnap napparsimasoq tuaviornerpaamik qaninnerpaamut — 10 minutsiinnaat atorlugit napparsimmaviliaappaa. Nakorsat oqarput tamatuma inuunera annaakkaa.

Utoqqaat saanngiillisimasullu qujamasunnerat uagutsinnut nuannaarutaangaarpoq, Guutillu aaqqissuussaani nutaami qatanngutit taakku ilaginissaannik neriuuteqarneq qiimmassaataaqaaq. Taamanikkussamut nuannissaqaaq nalunagu atugarliornerminni ikiorneqarsimanerat aalajaassimanerannut aamma pisooqataasoq.

Qasusuinneq inerititaqarluarpoq

Maanna Piræusip ilagiivisa ilaanni utoqqaanertatut kiffartorpunga. Utoqqaligaatsiareeraluarlunga peqqippallaanngikkaluarlungalu ilagiinni suliassat suli suliarisinnaavakka.

Ukiut ingerlaneranni atukkat erloqinartut, unamminiarnartut imaannaanngitsut pissutsillu piareersimaffiginngisat pinertusisillungalu qasusuissuseqarlersippaannga, ajornartorsiutilli qaangerniarnissaannut Jehovap nukimmik pisiariaqartitannik tuniuaannartarpaanga. Arlaleriarlunga tussiaasiortup oqaasiisa ilumoornerat uppernarsisarpara: ’Oqaraangama: Patajalerput isikkakka, unneqqarissutsivit najummisarpaanga, [Jehova]. Eqqarsaatima eqqissiviilliortileraangannga tuppallersaanerpit nuannaalersittarpaanga.’ — Tussiaat 94:18, 19. (wE 2/1 02)

[Qupp. 11-mi assiliartaq]

Nuliaralu Eleni, 1957-mi aappassaanik suliaritereersoq

[Qupp. 12-mi assiliartaq]

Nürnbergimi 1969-mi ataatsimeersuarnermi

[Qupp. 14-mi assiliartaq]

Qatanngutit angutit arnallu napparsimasunik utoqqarnillu ikiuisartut