Imarisai

Imarisai

Guuti kinaanersoq paasissallugu pisariaqartipparput

Guuti kinaanersoq paasissallugu pisariaqartipparput

Guuti kinaanersoq paasissallugu pisariaqartipparput

QILAMMI ulloriarpassuit unnukkut allaaqqissumi isiginnaarlugit tupinnartaqaat. Naasullu qalipaataat tipaallu kiap nuannaarutigisanngilai? Timmissat qarlorneri piluttallu anoraannguami aalarpalaarneri nuannarisarpavut. Arferujussuit imarmiullu assigiinngitsut immami pinnguartut tamatigut tupigusuutigisarpavut. Tamanilli inuk tupinnarnerpaavoq, taannami nalunngeqatiginnissuteqarlunilu tupinnarluinnartumik qarasaqarpoq. Tupinnartuliat tamakku pillugit kina unnersiutigissavarput?

Ilaat isumaqarput tamakku tamarmik nalaatsornerinnakkut pinngorsimasut. Kisiannimi sooq inuit Guuteqarnera pillugu eqqarsaatersortarpat? Qanoq ililluni assigiinngitsorpassuit nalaatsornerinnakkut katiterneqarnerisigut anersaakkut pisariaqartitaqartunik pinngortoqarsinnaava?

Upperisarsiorneq inummi sorlanilluarsimavoq, aningaasaqanikkullu ilinniagaqarnikkullu qanorluunniit tunuliaqutaqaraluarluni upperisarsiornikkut misigissutsit piusarput.“ Taama professorip Alister Hardyp misissuinini atuakkami The Spiritual Nature of Man-imi inernilerpaa. Qarasaq pillugu qanittukkut ilisimatusarnermi Neurologerpassuit (sianiutinik immikkut ilisimasalippassuit) paasisimavaat inuup inunnguuseralugu upperisaqarsiorneq paasisaqarfigisinnaagaa. Atuakkami Is God the Only Reality?-mi allassimavoq: „Upperisallip siunertamik ujaasinera . . . kulturini tamani inuillu inuiaallu pileqqaarneranniilli ilisarnaataavoq.“

Angutip silatuup ukiut 2000-t matuma siornatigut oqaasii malugeriakkit. Allappoq: „Illuliat tamarmik immikkut sanasoqartarput, tamanilli sanasoq tassaavoq Guuti.“ (Hebræerit 3:4) Biibilip aallaqqaataani allassimavoq: „Pileqqaarneranni Guutip qilak nunalu pinngortippai.“ — 1 Mosesi 1:1

Taamaappammi Guuti taanna kinaagami? Tamanna nalornissutigineqaqaaq. Japanimiu inuusuttoq Yoshimik atilik aperineqarami Guuti kinaanersoq, akivoq: „Ilisimaqqissaanngilara. Uanga Buddhasiortuuvunga, uannullu Guuti kinaanersoq ilisimassallugu pingaaruteqarpallaanngilaq.“ Yoshilli nassuerutigaa Buddha guutitut inuppassuarnit pallorfigineqartoq. Nickip, niuertup 60-it missaannik ukiullip, Guuti upperaa piginnaanilissuartullu isigalugu. Guuti qanoq ilisimasaqarfiginerini aperineqarami, nipangersimalaariarluni akivoq: „Tassa ajornartorsiut, piunera oqaatigiinnarsinnaavara. Guuteqarpoq.“

Ilaasa „Guutip pinngortitai pallorfigalugillu kiffartorfigisarpaat Pinngortitsisoq pinnagu“. (Romamiut 1:25, Today’s English Version) Inuit millionillit siuaasatik toqoreersut pallorfigisarpaat, isumaqaramik Guuti ungasippallaartoq taamaammallu qanillisinnaanagu. Hindusiortut guuterpassuaqarput. Assersuutigisinnaavavut Jiisusip apustiliisa nalaani Zeus Hermesilu guutitut pallorfigineqartartut. (Apustilit Suliaat 14:11, 12) Kristumiuunerartut oqaluffeqarfiini assigiinngitsuni ajoqersuutigineqarpoq Guuti ataasiullunilu pingasuusoq, tassa Guuti Ataataq, Guuti Erneq aamma Guuti anersaaq.

Biibilimi allassimasutut: ’Guuterpassuaqarpoq naalagarpassuaqarlunilu’. Nanginneranili ima allassimavoq: „Taamaattoq uagut ataasiinnaq Guutigaarput, tassa Ataataq. Suut tamarmik taassumannga pipput.“ (1 Korintumiut 8:5, 6) Aap, Ataasiinnarmik ilumoortumik Guuteqarpoq. Taannali kinaava, qanorlu ittuua? Apeqqutit tamakku akissutaat paasissallugit uagutsinnut pingaaruteqarpoq. Guutimut tassunga qinulluni Jiisusi oqarpoq: „Inuuneq naassaanngitsoq tassaavoq ilinnik, ilumut kisimi Guutiusumik aallartitannillu Jiisusi-Kristusimik, ilisimanninneq.“ (Johannesi 17:3) Guuti pillugu eqqortumik ilisimasaqarnerup naassaanngitsumik pilluarnissatsinnik aalajangiisuunerata upperinissaanut pissutissaqarpugut.

[Qupp. 3-mi assiliartaq]

Piunerannut kina unnersiutigissavarput?

[Suminngaanneernera]

Arfeq: Tourism Queenslandimit akueritilluta