Imarisai

Imarisai

Anersaakkut pissutsit peqqissuserlu

Anersaakkut pissutsit peqqissuserlu

Anersaakkut pissutsit peqqissuserlu

PEQQISSUUJUAANNARUMALLUTIT piffissarujussaq atortarunarpat. Ullut tamaasa akunnerit arfineq-pingasut angullugit sinittarunarputit, akunnerillu allat arfineq-pingasut sivisunerusumilluunniit sulisariaqartarputit nerisassanut ineqarnermullu akissaqarniarlutit. Aamma akunnialuit nerisassiornermut nerinermullu atortannguatsiarpatit. Napparsimaleraangavit nakorsiartarunarputit imminulluunniit katsorsarniarlutit piffissamik aningaasanillu atuisarunarlutit. Uffartarputit, angerlarsimaffiillu eqqiluitsuutittarlugu, immaqalu akuttunngitsumik timigissartarputit. Peqqissuujuaannarumallutit tamakku tamaasa iliuuserisarpatit.

Peqqissuujuaannarniaraannili timikkut pisariaqartitat kisimik matussuserneqartussaanngillat. Peqqinnissannut alla aamma pingaarutilerujussuuvoq. Nakorsaqarnerup tungaatigut ilisimatusarnerup takutippaa timikkut anersaakkullu peqqissuuneq imminnut ataqatigiilluinnartuusut.

Toqqaannartumik ataqatigiinneq

„Tamanna pillugu ilisimatusarnikkut allaaserineqartartuni tutsuiginartuni saqqummersinneqartarsimasuni amerlanerni takutinneqarpoq anersaakkut peqqinnerujartorneq timikkullu peqqissuuneq imminnut erseqqissumik ataqatigiittut,“ Australiami University of Melbournemi professori Hedley G. Peach oqarpoq. Misissuinerit inerneri tamakku pillugit nakorsat aviisianni The Medical Journal of Australia-mi oqaatigineqarpoq: „Upperisarsiorneq . . . aap naqitsinerata appasinnerulerneranut orsumillu akoqannginnerulernissaanut . . . allaat inalugarsuakkut kræfteqalernissamut ulorianartorsiunnginnerunissamut aamma atassuserneqartarpoq.“

University of California, USA-mi Berkeleymiittoq, 2002-mi misissuisitsivoq, inunnit 6545-nit peqataaffigineqartumik. Misissuinerup takutippaa „sapaatip akunneranut ataasiarlutik upperisarsiorlutik ataatsimiittartut, ilaannikkuinnaq ataatsimiigiartartunit imaluunniit ataatsimiigiartanngivissunit, toqoriataarnissaminnut navianartorsiunnginnerusartut.“ Doug Oman, misissuineq taanna pillugu allaaserisamik pingaarnermik allaaserinnittuusoq, Californiamilu universitetimi pineqartumi School of Public Health-imi docentiusoq oqarpoq: „Allaat inuttut attaveqaatit pissutsillu peqqissutsimut pingaaruteqartut, soorlu pujortartarneq timigissartarnerlu naatsorsuutigereerlugit, assigiinngissuseq taanna allanngunngilaq.“

Australiami nakorsat aviisiata eqqaaneqareersup anersaakkut ittunik pingaartitsinerup sunniutai ajunngitsut tikkuarpai. „Australiami misissuinerit takutippaat inuit uppertut [uppinngitsunut naleqqiullugit] namminissarsiunnginnerusartut, aappariinnerat aalajaannerusartoq, aamma isumakuluuteqannginnerusartut isumatsassimangaannginnerusartullu, aamma imigassamik ikiaroornartunillu atuinnginnerusartut, imminortoqannginnerusarlutillu imminorniartoqannginerusartut.“ Nakorsaqarnerup tungaatigut ilisimatusarneq pillugu aviiseeraq BMJ (British Medical Journal-iusimasoq) aamma ilisimatitsivoq: „Upperluartut qanigisaminnik annaasaqaraangamik upperisaqanngitsuniit qaangiipallannerusarlutillu qaangiilluarnerusarput.“

Naak inuup anersaakkut ittunik pingaartitsisup qanoq ittuunera assigiinngitsunik isumaqarfigineqaraluartoq, qularutissaanngilaq anersaakkut pissuseq timikkut eqqarsartaatsikkullu peqqissuunermut pingaaruteqartoq. Paasissutissat tamakku Jiisusi Kristusip ukiut 2000-ingajaat matuma siorna oqaasiinut naapertuupput: ’Pilluarput anersaakkut pisariaqartitsinerminnik miserratiginninngitsut.’ (Matthæusi 5:3, NV) Anersaakkut pissuseq peqqissutsimut pingaaruteqarmat, silatusaarnerussaaq ima aperissalluni: ’Anersaakkut ilitsersuut tutsuiginartoq sumi nanisinnaavara? Aamma anersaakkut pingaartitsisuuneq qanoq isumaqarpa?’