Jehovap ‘ajoqersuutaanut’ inuiaat piareersarneqarnerat
‘Naalagaatitaq uppertunngorpoq Jehovap ajoqersuutaa tupigusuutigingaarlugu.’ — APS 13:12.
1-3. Sooq Jiisusip ajoqersugaasa nutaarsiassamik nuannersumik “inuiannut tamanut” oqaluussissutiginninnissaat ajornaatsuinnaanngila?
JIISUSIP KRISTUSIP ajoqersukkani ‘inunnik inuiannit tamaneersunik ajoqersuganngortitseqqugamigit’ annertuumik suliassippai. Ajoqersugaasa ‘Naalagaaffimmik nutaarsiassaq nuannersoq nunarsuarmi tamarmi inuiannut tamanut nalunaajaatitut’ oqaluussissutigisussaavaat. — Matt 24:14, NW; 28:19, NW.
2 Ajoqersukkat Jiisusi asavaat nutaarsiassarlu nuannersoq nuannaralugu. Imali eqqarsarsimassapput: ‘Qanoq Jiisusip peqqusineratut iliorsinnaagatta?’ Siullertut, amerlanngillat. Aamma Jiisusi Guutip ernerigaa ilinniartitsissutigaat, inuilli nalunngilaat taanna toqusimasoq. Tamatuma saniatigut ajoqersukkat inuppassuarnit ‘inuinnaasutut immikkut ilinniagaqarsimanngitsutut’ isigineqarput. (ApS 4:13) Juutit upperisarsiornikkut siuttui upperisarsiornermik ilinniarfinni ilinniarsimapput, ajoqersukkalli taakkunani ilinniarsimanatik. Ajoqersukkallu tusarliussaq oqaluussissutigisaat juutit ileqqulersuutaannit, upperisarsiornikkut siuttut ukiuni hundredilinni ajoqersuutigisimasaannit, allaanerulluinnarpoq. Ajoqersukkat Israelimi ataqqisaannginnamik Romamiut naalagaaffissuanni tusarneqarsinnaanerlutik eqqarsaatigisimassavaat.
3 Jiisusip ajoqersukkani oqarfigai uumissorneqarlutillu malersorneqassasut ilaallu toqunneqassasut. (Luk 21:16, 17) Ikinngutiminnit ilaquttaminnillu killuutigineqartussaapput. Aamma inuit ilaat Kristusimut ajoqersugaanerartut salluliuutinik ilinniartitsisussaapput. Aamma ajoqersukkat sumiiffinni pinerluffiungaartuni nakuuserfiungaartunilu oqaluussisussaapput. (Matt 24:10-12) Taamaattumik qanoq ‘nunarsuup isua tikillugu allaat’ oqaluussisinnaassagamik? (ApS 1:8) Ajoqersukkat tamakkuninnga unamminiagassaqartillutik oqaluussisinnaanerlutik eqqarsaatigisimassavaat.
4. Oqaluussineq qanoq kinguneqarpa?
4 Ajoqersukkat oqaluussinermik suliap imaannaanngitsuunissaa nalunngikkaluarlugu Jiisusip peqqussutaanut naalapput Jerusalemimilu Samariamilu allaallu nunani allani oqaluussillutik. Ukiut 30-t missaa tamatuma kingorna sumiiffinnut amerlasuunut angalanikuugamik apustili Paulusi oqarsinnaasimavoq “qilaap ataani pinngortitanut tamanut” oqaluussisimallutik. Inuillu nunanit tamalaaneersut ajoqersuganngorput. (Kol 1:6, 23) Assersuutigalugu Paulusi Cypernip qeqertaani oqaluussimmat tassani naalagaatitap ‘Jehovap ajoqersuutaanik tupigusuutiginninnini’ ajoqersuganngussutigaa. — Apustilit Suliaat 13:6-12 atuakkit.
Jiisusip ajoqersukkani neriorsorpai najorumaarlugit anersaamillu illernartumit ikiorneqarumaartut
5. (a) Jiisusip ajoqersukkani qanoq neriorsorpai? (b) Atuakkami oqaluttuarisaanermut tunngasumi ukiut 100-t siulliit Kr.in.king. qanoq allaatigineqarpat?
5 Ajoqersukkat nammineerlutik nunarsuarmi tamarmi oqaluussisinnaannginnertik nalunngilaat. Aammali nalunngilaat Jiisusimit najorneqarumaarlutik anersaamillu illernartumit ikiorneqarumaarlutik. (Matt 28:20) Taamani pissutsit allat aamma ajoqersukkat iluaqutigisimassavaat. Atuakkamimi oqaluttuarisaanermut tunngasumi nassuiarneqarpoq ukiut 100-t siulliit Kr.in.king. kristumiut oqaluussinermik aallarniinissaannut pitsaanerpaasut kristumiullu kingusinnerusukkut Guutimit piareersaanneqarsimasutut misigisut.
6. (a) Allaaserisami matumani suut sammissavavut? (b) Allaaserisami tulliuttumi suut sammissavavut?
6 Jehovap kristumiut siulliit oqaluussisinnaaniassammata nunarsuarmi pissutsit allanngortippai? Tamanna Biibilimi allaatigineqanngilaq. Jehovalli innuttami nutaarsiassamik nuannersumik oqaluussissutiginninnissaat piumasarigaa Saatanillu oqaluussisoqarunnaarsitsisinnaannginnera nalunngilarput. Allaaserisami matumani ukiuni 100-ni siullerni pissutsit ajoqersukkat oqaluussinissaminnut iluaqutigisimasinnaasaat sammissavavut. Allaaserisami tulliuttumi ukiuni kingullerni nunarsuaq tamakkerlugu nutaarsiassamik nuannersumik oqaluussinissatsinnut iluaqutigisartakkavut sammissavavut.
ROMAMIUT NAALAGAAFFIANNI EQQISSINEQ
7. Pax Romana suua, taannalu allanit qanoq allaanerussuteqarpa?
7 Ukiuni 100-ni siullerni Romamiut naalagaaffianni eqqissineqarnera ajoqersukkat oqaluussinissaminnut iluaqutigaat. Piffissaq tamanna Romamiut naalagaaffianni eqqissinermik, imaluunniit latiinerisut Pax Romanamik, taaneqartarpoq. Taamani Romamiut naalakkersuisuisa pikitsitsinerit suulluunniit unitsittarpaat. Ilumoorpoq Jiisusip siulittuisimaneratorluinnaq sorsuttoqartarnera. (Matt 24:6) Romamiut Jerusalemi ukiumi 70-imi suujunnaarsippaat, aamma naalagaaffiup killeqarfiata eqqaani sorsuttarput. Naalagaaffiulli annerpaartaani eqqissineqarpoq, ajoqersukkallu eqqissillutik angalasinnaallutillu oqaluussisinnaapput. Ukiut 200-t missaanni eqqissineqarpoq. Atuakkat ilaanni allassimavoq inuit oqaluttuarisaaneranni inuppassuarnut sunniuteqartumik aatsaat taama sivisutigisumik eqqissineqarsimasoq.
8. Romamiut naalagaaffianni eqqissineq ajoqersukkat qanoq iluaqutigaat?
8 Ukiut 250-it missiliorlugit Kristusip toqunerata kingorna Biibilimik misissueqqissaartartup Origenesip eqqissineq tamanna allaatigaa. Taanna allappoq Romamiut nunarpassuarni naalakkersuinerat pissutigalugu ajoqersukkat nunani taakkunani tamani oqaluussinerat ajornannginnerusoq. Inuit nunartik illersorniarlugu sorsunneq ajorput, illoqarfeeqqaminnili eqqissillutik inuupput. Tamanna pissutigalugu Origenes isumaqarpoq inuppassuit ajoqersukkat asanninnermik eqqissinermillu oqaluussissutigisaannik tusarnissaminnut periarfissaqartut. Ajoqersukkat malersugaasaraluarlutik nutaarsiassaq nuannersoq sumi tamani oqaluussissutiginiarlugu piffissaq eqqissineqarfiusoq pitsaanerpaamik atorpaat. — Romamiut 12:18-21 atuakkit.
ANGALANEQ PISARIILLIVOQ
9, 10. Suut pissutigalugit ajoqersukkat pisariitsumik angalasarsinnaasimappat?
9 Romamiut naalagaaffimminni kilometerit 80.000-t sinnerlugit isorartutigisunik aqquserngiorput. Romamiut sakkutuui pissarsuit inuit nakkutiginiarlugit sumiiffiillu naalakkersuiffigisatik illersorniarlugit aqquserngit taakku atuarlugit angalapallattarsinnaapput. Kristumiut sumiiffinni amerlasuuni oqaluussiumallutik aqquserngit taakku atuarlugit orpippassuaqarfikkut, inoqajuitsukkut qaqqallu itivillugit angalasarput.
Romamiut aqquserngit sanaartugaat pissutigalugit kristumiut oqaluussinerat ajornannginnerulerpoq
10 Aqquserngit saniatigut Romamiut umiarsuit atorlugit angalasarput. Naalagaaffimminni umiarsualivippassuit tikinniarlugit kuukkut, ikerasaliakkut immakkullu angalasarput. Romamiut allaat immakkut angallaviit 900-nit amerlanerusut angallavigisarpaat. Taamaattumik kristumiut umiarsuarlutik sumiiffinnut amerlasuunut angalasinnaapput. Nunanut assigiinngitsunukarniarlutik kinaassutsimut allagartat, passitut ittut, atortariaqanngilaat. Aamma Romamiut pinerluttunik 2 Kor 11:25, 26.
sakkortuumik pillaasarnerat pissutigalugu aqqusinerni ujajaasut amerlanngillat. Immakkut angallavinni Romamiut sakkutuuisa umiarsuaat amerlasuut angalasarmata umiartortut piiaasunit saassunneqarnissartik annilaangagineq ajorpaat. Paulusip umiiarnera ilaannikkullu umiartornermini navianartorsiortarnera Biibilimi allaatigineqaraluartoq piiaasunit saassutsittarsimanera allaatigineqanngilaq. Taamaattumik aqqusinikkut immakkullu angalaneq amerlanertigut isumannaatsuusarpoq. —GRÆKERISUT OQAATSIT
Atuakkami allassimaffiit nassaariuminarnerujussuupput (Immikkoortoq 12 takuuk)
11. Sooq ajoqersukkat grækerisut oqaluttarpat?
11 Nunarpassuit Romamiut naalakkersuiffigisaat grækerit naalakkersuisuannit Alexanderersuarmit siusinnerusukkut tiguarneqarsimapput. Taamaattumik inuit sumiiffinni taakkunani najugaqartut grækerisut (koinégræskisut) oqalussinnaapput. Tamannalu pissutigalugu ajoqersukkat inuit taakkua grækerisut oqaluussiffigisinnaavaat. Allaat Allakkat Hebræerisuut grækerisuunngortinneqarsimammata issuaaffigisinnaavaat. Inuppassuit nutsigaq taanna, Septuagintamik taaneqartartoq, juutinit Egyptenimi najugalinnit nutserneqarsimasoq ilisimavaat. Biibilimik allaqataasut aamma Biibilip sinnera grækerisut allappaat. Oqaatsit atorsinnaasat grækerisut amerlammata sallusuissutit Biibilimeersut nassuiarluarneqarsinnaapput. Ilagiinniittut grækerisut oqaatsit attaveqaqatigiinnissamut ataasioqatigiinnissamullu iluaqutigaat.
12. (a) Kristumiut siulliit allakkat imusat atorunnaarlugit suut atortalerpaat, taakkulu sooq atoruminarneruppat? (b) Qanga kristumiut atuakkat atortalerpaat?
12 Kristumiut siulliit suut atorlugit Biibilimik ilinniartitsisarpat? Aallaqqaammut allakkat imusat atortarpaat. Allakkalli imusat atussallugit nassatarissallugillu pisariupput. Kristumiut allassimaffimmik ujarlissagaangamik allakkat imusat isiveqattaarlugillu imoqqeqattaartariaqartarpaat. Allakkat imusat nalinginnaasumik illuatungaannaani allanneqarsimasarput, assersuutigalugu Matthæusip iivangkiiliua imusami ataatsimi allanneqarpoq! Tamatuma kingorna inuit allakkat atuakkatut quppertakkat atortalerpaat. Atuartup atuagaq qupperiaannaallugulu allassimaffik nassaareriaannaavaa. Oqaluttuarisaanermik ilisimatuut oqartarput kristumiut atuakkanik atuipallattalersut ukiullu 100-p kingorna amerlanerit atuakkanik atuisartut.
ROMAMIUT INATSISAAT
13, 14. (a) Paulusip Romamiutut innuttaassuseqarnini qanoq illersuutigaa? (b) Romamiut inatsisaat kristumiut qanoq iluaqutigaat?
13 Kristumiut siulliit Romamiut inatsisaat iluaqutigaat. Assersuutigalugu Paulusi Romamiutut innuttaassuseqarami angalagaangami Romamiut inatsisaannit illersorneqartarpoq. Jerusalemimiitilluni Romamiut sakkutuuinit tigusarineqarami iperartorniarneqaleramilu taakku oqarfigai Romamiutut innuttaassuseqarluni. Romamiutut innuttaassusillip eqqartuunneqaqqaartigani iperartorneqarsinnaannginneranik Paulusip sakkutuut qullersaat eqqaasippaa. “Paulusimik killisiuisussat erniinnaq tunuarput. Sakkutuullu qullersaattaaq annilaangalerpoq paasigamiuk Romami ilasiaasoq parnaarussaatissimagini.” — ApS 22:25-29.
Kristumiut oqaluussisinnaatitaanertik ‘illersorniarlugu inatsisitigullu aalajangersarniarlugu’ Romamiut inatsisaat atortarpaat
14 Paulusip Romamiutut innuttaassuseqarnera Filippimi qanoq pineqarneranut aalajangiisuuvoq. (ApS 16:35-40) Inuillu katersuussimasut kristumiut Efesosimi ajoquserniarmatigit pisortani atorfillip eqqissisarpai Romamiullu inatsisaannik unioqqutitsinerannik eqqaasillugit. (ApS 19:35-40) Kingusinnerusukkut Paulusip Cæsareamiitilluni Romami kaasarimut suliassanngortitsisinnaanermik pisinnaatitaaffini atorumavaa. Tassanilu nutaarsiassaq nuannersoq pillugu upperisani illersorpaa. (ApS 25:8-12) Kristumiut oqaluussisinnaatitaanertik ‘illersorniarlugu inatsisitigullu aalajangersarniarlugu’ Romamiut inatsisaat atortarpaat. — Fil 1:7, NW.
NUNARPASSUARNI JUUTEQARPOQ
15. Ukiuni 100-ni siullerni juutit sumi najugaqarpat?
15 Kristumiut siulliit nunarsuaq tamakkerlugu oqaluussinissaminnut aamma alla iluaqutigisimagunarpaat. Taamanikkut juutit Israelimiinnaanngitsoq nunarpassuarnili najugaqarput. Sooq? Ukiorpassuit tamatuma siorna juutit Assyriamut aallarunneqaramik kingusinnerusukkullu ilaat Babylonimut aallarunneqarlutik. Kingusinnerusukkut Perserit Babylonimi naalakkersuilermata Perserit naalagaaffianni juutinik najugaqartoqarpoq. (Est 9:30) Jiisusi nunarsuarmiimmat juutit Romamiut naalagaaffianni, soorlu Egyptenimi, Afrikap avannaata ilaani kiisalu Grækerit Nunaanni, Asiaaqqami (Tyrkiami) Mesopotamiamilu (Irakimi), najugaqarput. Isumaqartoqarpoq inuit 60 millionit, taakkunanngalu juutit 4 millioninit amerlanerusut, naalagaaffimmi najugaqartut. Juutit nunarpassuarnut siaruaassimagaluarlutik upperisartik aalajangiusimavaat. — Matt 23:15.
16, 17. (a) Nunarpassuarni juuteqarnera juutiunngitsut qanoq iluaqutigaat? (b) Kristumiut juutit maligassiuinerat qanoq ilaarpaat?
16 Nunarpassuarni juuteqarmat juutiunngitsorpassuit Allakkat Hebræerisuut juutillu upperisaat pillugit ilisimasaqarput. Assersuutigalugu ataasiinnarmik ilumoortumik Guuteqarnera taassumunngalu kiffartortut inatsisaanik maleruaasariaqarnerat ilikkarpaat. Allakkat Hebræerisuut Guutimeersuunerat Missiarsilu pillugu siulittuuterpassuaqarnerat ilikkarpaat. (Luk 24:44) Taamaattumik kristumiut nutaarsiassaq nuannersoq oqaluussissutigimmassuk juutit juutiunngitsullu kristumiut oqaluussissutigisaat ilisimasaqarfigereerpaat. Paulusip nutaarsiassaq nuannersoq pillugu tusarusuttut naapikkusukkamigit juutit pallorfiginnittarfiinut synagoginukartarpoq tassaniittullu Allakkat najoqqutaralugit eqqarsalersinniarlugit oqaloqatigisarlugit. — Apustilit Suliaat 17:1, 2 atuakkit.
17 Juutit pallorfiginninniarlutik synagogini silamilu naapittarfinni ataatsimuukulasarput. Tussiartarlutillu qinusarlutillu Allakkat oqaloqatigiissutigisarpaat. Maligassiuinerat kristumiut ilaarpaat, ullumikkullu ilagiitsinni taamaaliortarpugut.
OQALUUSSINIASSAMMATA JEHOVAP IKIORPAI
18, 19. (a) Ukiuni 100-ni siullerni pissutsit atugarineqartut kristumiut qanoq iluaqutigaat? (b) Allaaserisaq una Jehovamut isiginnittaatsinnut qanoq sunniuteqarpa?
18 Ukiut 100-t siulliit Kr.in.king. oqaluttuarisaanermi maluginiarnangaarput. Romamiut naalagaaffianni eqqissineqarlunilu inuppassuit oqaatsit ataatsit atorlugit oqaloqatigiissinnaallutillu inatsisinit illersugaapput. Angalaneq pisariitsuararsuuvoq, inuppassuillu nunanit tamalaaneersut juutit Allakkallu Hebræerisuut pillugit ilisimasaqarput. Tamakku tamarmik kristumiut suliassaminnik Guutimit tunniunneqarsimasumik isumaginnittuarnissaminnut iluaqutigaat.
19 Jiisusip nunarsuarmukarnera ukiut 400-t missaa sioqqullugit grækereq isumaliutersortartoq Platon allappoq inuit Pinngortitsisumik ilisarisimannilerniarnerat sapernartorujussuusoq Pinngortitsisorlu nunarsuaq tamakkerlugu oqaluussissutigineqarsinnaanngitsoq. Jiisusili ima oqarpoq: “Inummut ajornartut Guutimut ajornanngillat.” (Luk 18:27) Jehovap ikiuineratigut oqaluussinerup ingerlanneqarsinnaanera ersarippoq. Taassuma ‘inuit inuiannit tamaneersut’ nutaarsiassamik nuannersumik tusarlerneqarnissaat imminillu ilisimannilernissaat kissaatigaa. (Matt 28:19) Allaaserisami tulliuttumi ullumikkut nutaarsiassaq nuannersoq qanoq nunarsuaq tamakkerlugu oqaluussissutigineqartarnersoq nassuiarneqassaaq.