Atuagaq atuarneqartariaqartoq
Atuagaq atuarneqartariaqartoq
„Biibili ilumoorunneqartariaqanngilaq,“ universitetimi professoriusup arnaq inuusuttoq taama oqarfigaa.
„Nammineq Biibili atuarnikuuiuk?“ arnap inuusuttup aperaa.
Tupaallalluni professorip taamaaliorsimannginnini nassuerutigisariaqarpaa.
„Qanoq ilillutit atuagaq atuarsimanngisat taama qulanngitsigalutit oqaatigisinnaaviuk?“
Ilumoorpoq. Professori aalajangerpoq Biibili atuarniarlugu atuareeruniullu aatsaat isummerfiginiarlugu.
BIIBILI atuakkanit 66-init katitigaasoq tassaanerarneqarsimavoq „qularnanngitsumik inuiaat oqaluttuarisaaneranni atuakkanik katitikkat sunniuteqarnerpaartaat“.1 Aap, Biibili silarsuarmi eqqumiitsuliat, atuakkiat nipilersugassiallu pingaarnersaannut sunniuteqanngitsoorsimanngilaq. Nunanilu amerlasuuni inatsisiliornermut sunniuteqartorujussuusimavoq. Atuakkiatut nersorneqarluarsimavoq inunnillu ilinniagartoorpassuarnit ataqqineqarluarluni. Inunnut innuttaaqatigiinni sumiluunniit inissisimaffilinnut sunniuteqarsimavoq. Biibilimik atuartartut amerlasuut unneqqarissuulluarnissaminnut tamatumunnga killinneqarsimapput. Ilaasa atuarumallugu allaat inuunertik navianartorsiortissimavaat.
Aammali Biibilimik qularinnittoqarpoq. Inuit ilaasa aalajangersimalluinnartumik isummerfigisimavaat naak atuarsimanngikkaluarlugu. Immaqa atuakkiatut oqaluttuarisaanermullu tunngasutut naleqarsinnaasutut isigisinnaagaluarpaat, imali eqqarsartarlutik: Atuagaq ukiut tuusintilikkuutaat matuma siorna allanneqarsimasoq qanoq ililluni ullutsinni muteerniusuni pingaaruteqarsinnaagami? Ukiut paasissutissanik ulikkaartut inuuffigaavut. Pisimasut teknikkikkullu atortorissaarutit pillugit paasissutissat nutaanerpaat attataasannguaq tuuinnarlugu ingerlaannaq pisinnaavavut. Ullumikkut inuunermi ajornartorsiutaasinnaasut suulluunniit pillugit ’immikkut ilisimasallit’ siunnersuutaat pisinnaavavut. Biibili ilumut nalitsinni atoriaannaasunik paasissutissiisinnaassava?
Atuagassiaaqqami matumani apeqqutit tamakku akineqassapput. Aalajangersimasumik upperisarsiornikkut isumaqalersinniarnissat siunertarinngilarput, takutikkusupparpulli Biibili, atuagaq oqaluttuarisaanermut sunniuteqarluarsimasoq, misissortariaqartuusoq. 1994-imi nalunaarusiami eqqaaneqarpoq ilinniartitsisut ilaat isumaqartut Biibili nunat killiit kulturiannut ima attuumassuteqartigisoq „kinaluunniit, uppertoq uppinngitsorluunniit, Biibilimi ajoqersuutigineqartunik oqaluttuarineqartunillu ilisimasaqanngikkuni kulturikkut paasisimasaqanngitsutut oqaatigisariaqarluni“.2
Immaqa atuagassiaaraq manna atuareerukku isumaqataassaatit Biibili tassaasoq atuagaq kialuunniit — upperisaqartup upperisaqanngitsulluunniit — atuartariaqagaa.
[Qupp. 3-mi ungalusaq/assiliartaq]
„Qaammaasaqarnera atuakkamik atuarsimasannik pissuteqarluinnarpoq. — Atuakkamik? Aap, atuakkamik pisoqaallunilu pinngortitarsuartulli pilimaniarpalunngitsigalunilu pissusissamisoorpalutsigisumik. . . . Atuakkallu tamatuma taaguutaa tassaaginnarpoq ’atuagaq’, Biibili.“ — Heinrich Heine, taalliortoq tyskeq, 1800-kkunni inuusimasoq.3