Ghenda ahali omwatsi

Ghenda ahali ebirimo

ERIYIKANIAKO

Erithendekwa Ndeke omo Bwana Mulyaleka Ingabya n’Engolongana Eyuwene na Yehova

Erithendekwa Ndeke omo Bwana Mulyaleka Ingabya n’Engolongana Eyuwene na Yehova

OMWAKATHI k’ekiro, Ingye n’owundi mulikyethu thwabya okwa Lhusi Niger. Ilhuwithe omuhurumuko munene, n’obwaghali bwa hakuhi mayiro nguma (kilomita 1.6). Omwa Nigeria Olhuhi lhwabya ilhune muyongera, neryo kyabya ky’akabi erisoka Olhusi Niger. Nomwabine, muthwayitsama erisoka, butsira murundi mughuma musa. Nayisanga indi omwa mibere ng’eyo? Thusube enyuma isindi nabuthwa.

Omwaka wa 1913 thatha waghe, John Mills, mwabatizibwa e New York City iniawithe myaka 25. Mughalha wethu Russell mwalhabya omukania w’olhubatizo. Buthuku buke enyuma waho, thatha mwaghenda e Trinidad, amathahya Constance Farmer, Omwigha we Biblia ow’omuhwa. Thatha iniakawathikaya munywani wiwe ya William R. Brown erikangania evidiyo eya “Photo-Drama of Creation.” Ekyo mubakikolha erihika aho aba Brown bathumirawa e West Africa omwa 1923. Thatha na Mama, abosi ababya bawithe amaha w’erighenda elhubulha, mubalholha embere erikolera Yehova omwa Trinidad.

ABABUTHI ABABYA BATHWANZIRE

Ababuthi baghe ibawithe abaana mwenda, omwana wabu w’erimbere mubamulhuka mwa Rutherford erina ly’oyuwabya prezidenti we Watch Tower Bible and Tract Society okwa buthuku obo. Nabere ingakwamako biro 30 Okwerikuminibiri, 1922, mubanyiha erina lya Clayton J. Woodworth, oyuwabya imanire eby’erihulhukya e Golden Age (lino Awake!). Ababuthi bethu mubathusomesya ithwe bosi ekisomo ky’amenge eky’omusingyi, aliwe kutsibu-tsibu mubahira omuwatho okwa bilhubirirwa by’obunyakirimu. Mama iniasi ndeke erighanirya okwa Masako. Thatha inianzire erithubwira esyongano sye Biblia, erikolesya ebitsuko biwe byosi by’omubiri nuku thuyitheghereraye ndeke omwatsi.

Akaghalha kabu mukaghanduka. Ithwe basathu okwa balhwana bathanu muthwaghenda okwa Sukuru ye Gileadi. Abasathu b’okwa bali bethu mubakolha obutemburi ahabw’emyaka mingyi e Trinidad ne Tobago. Omw’ithukangirirya n’erithuhiriraho eky’erileberyako ekyuwene, ababuthi bethu mubathuhera omwa “nyumba ya Yehova.” Erithuhira mw’omuhwa mulyaleka ithwabyamo n’eritumbururuka omo “hekalu ya Nyamuhanga wethu.”​—Esy. 92:13.

Omubiiri w’erithulira iniakatheghekerawa eka wethu. Abatemburi ibakayisorokeraya eka kandi mughulhu mungyi ibakabya ibane mukania oku Mughalha wethu George Young, omumisani erilhua e Kanada oyuwabya iniabiribungira e Trinidad. Ababuthi baghe ibakakanaya kutsibu okwa abo babya bakakolha nabu kera aba Brown, okwa buthuku obo babya omwa West Africa. Ebyosi ebi mubyaleka ingatsuka omubiiri w’erithulira inganawithe myaka ikumi.

OMUBIIRI WETHU KERA

Esyogazeti syethu omwa biro ebyo isiri ng’omuliro, eribisulha amadini w’amabehi, eby’ekisubure ky’omururu, n’eby’epolitiki. Busana n’ekyo, omwa 1936 abakulhu b’amadini mubabwira omuthabali mukulhu omwa Trinidad erighania ebitabu ebyosi ebikahulhukibawa ne Watch Tower. Muthwabisa ebitabu aliwe thwamalholha embere eribikolesya erihika aho ebyosi byahwera. Ithukathulira omw’ambalha ebiri nga byapa ebiriko mwatsi n’erighaba ehipapura, ithwalyatha kutse ithwakolesya esyoggali. Ithune haghuma n’egurupu y’abakakolesaya ematoka eyiri kw’emizindalo eritsuka omwa tawuni ye Tunapuna, muthwathulira n’omwa bitsweka by’ehaali omwa Trinidad. Mukyatsemesya! Eribya omwa mibere y’obunyakirimu ng’eyo mukyaleka namabatizibwa inganawithe myaka 16.

Ematoka eyiriko emizindalo ey’egurupu ye Tunapuna

Emibere y’obunyakirimu ey’eka yethu n’ebyanalhangira ebi mubyaleka inganza eribya mumisani. Nabya ingakinawithe eriyisunza eryo ingaghenda e Aruba omwa 1944 n’eriyiyunga oku Mughalha wethu Edmund W. Cummings. Muthwatsema thukahindana bandu ikumi okw’Ibuka omwa 1945. Omwaka owakwamako, ekithunga ky’erimbere mukyatsuka okwa kizinga.

Ithune na Oris, munatsuka eritsemera engebe omwa nzira y’embaghane

Buthuku buke enyuma waho, munathulira kitsumbukirania oyo thukakolha nayu ya Oris Williams. Oris mwakuba obuhaka bunene erilhwira okwa syongangirirya esy’abya iniabirikangiriribwa. Aliwe erilhabira omw’igha e Biblia, mwigha ebya Kinywe kya Nyamuhanga kikabugha n’eribatizibwa Okwokubanza 5, 1947. Endambi muyahika, thwamanzana neryo namamuthahya. Mwatsuka obutemburi Okwerikuminakughuma 1950. Nabere nabirithahya Oris munatsuka eritsemera engebe omwa nzira y’embaghane.

OMUBIIRI OWAKATSEMESAYA E NIGERIA

Omwa 1955 muthwabirikirwa okwa Sukuru ye Gileadi. Eriyitheghekera olhusunzo olho, Oris naghe muthwaleka emibiiri, thwamaghulya enyumba yethu n’ebindi bindu, thwamalhua e Aruba. Biro 29 Okwomusanju, 1956, muthwaghunza esukuru ye Gileadi e kilasi eya 27 n’erithumwa e Nigeria.

Ithune n’Abanya Beteli e Lagos, Nigeria, 1957

Oris mwabugha bino akasubya ameso w’enyuma: “Omulimu wa Yehova anganawathikya omundu erighenda-ghendania n’ameruka n’amandaghalha w’obumisani. Mbaghane na mwira waghe, Ingye sinabya nganzire eribya mumisani. Nabya nganzire erithunga oku waghe n’eributha abaana. Munahindulha amalengekania waghe ingalhangira ngoku erithulha engulhu yuwene kikayithaghisibawa omwa byalhuba. Aho thwaghunzira esukuru ye Gileadi, amalengekania abya okw’ithulha engulhu ng’omumisani. Thwabere thukasamba obwathu Queen Mary, Worth Thornton, erilhua omwa ofisi ya Mughalha wethu Knorr, mwathubwira athi ‘Mughende buholho!’ Mwathubwira athi thukendi yakolera okwa Beteli. Munabugha indi ‘Akyee!’ Neryo namahwa amani. Aliwe munalhuaho inabeghera kandi namanza e Beteli, n’erikolha emibiiri muthina-muthina. Ogho natsemera kutsibu w’ow’eribya aho bandu bakahikira. Nganzire abandu, kandi omubiiri oyu mwaleka inakolongana busu kwa busu n’abalikyethu abe Nigeria. Abangyi ibakahika ibane kw’etsutsu, ibabirilhuha, ibakwire enyotha, n’enzalha. Ini butseme eritsomana ebiyithawa byabu n’eribahumulikania. Ebyosi ebi ini kolera Yehova omubiiri owabuyirire, kandi ekyo ky’ekyaleka ingayowa ndeke n’eritsema.” Omwa kwenene, obuli mubiiri mwaleka ithwakulha-kulhana.

Okw’iyitsemesya lyethu ng’eka e Trinidad omwa 1961, Mughalha wethu Brown mwathukanirya okwa by’alholhako omwa Afirika. Neryo naghe namakania okw’ikulha-kulhana lyethu e Nigeria. Mughalha wethu Brown, omo lhwanzo mwanyiwako n’eribwira thatha athi: “Johnny, iwe muwuthathoka eriya omwa Afirika, aliwe Woodworth mwathoka!” Thatha mwabugha athi: “Worth, wulhole embere! Wulhole embere!” Erihiribwa mw’omuhwa ng’eryo erilhua okwa babirikolera Yehova mughulhu muuli mulyaghumya eriyisunza lyaghe ery’eriberererya ndeke erithulira lyaghe.

William “Bible” Brown na mukali wiwe, Antonia, mubathuhira mw’omuhwa munene

Omwa 1962, munathunga olhusunzo lhw’erithasyongera erithendekwa omwa kilasi eya 37 eye Gileadi, habw’amezi ikumi. Mughalha wethu Wilfred Gooch, oyuwabya mulebererya w’ekyaghanda ky’omuthahulha e Nigeria okwa buthuku obo, mwasoma okwa kilasi eya 38 n’erithumwa e England. Neryo munahebwa omubiiri w’obulebererya ow’ekyaghanda kye Nigeria. Omw’ikwama eky’erileberyako kya Mughalha wethu Brown, iningabunga kutsibu, eriminya n’erianza balikyethu banzwa abe Nigeria. Nomwakine indi sibabya bawithe ebindu bingyi ebyo bandu abali omwa bihugho ebikulha-kulene bawithe, etseme yabu n’eritsemera ebyawitheko bikakanganaya ndeke-ndeke ngoku eribya n’engebe eyuwene sikiriseghemera okwa syosente kutse ebindu. Omw’ithasamalira emibere yabu, ikikaswekaya eribalhangira ibanahenirye, bane omwa buyithondeke, kandi b’ekitsumbi okwa mihindano. Ibakabya bakasa okwa mihindano eminene-minene, abangyi ibakasa omwa syarole n’omwa bolekajas * (esyobbasi esiri kyangara okwa syombande). Mughulhu mungyi esyobbasi esi isihandikireko ehisimo. Akaghuma kakuhyo kabya: “Ithondi-thondi ya na migheri.”

Akasimo ako kabya kahikire! Akaghalha k’obuli mundu kakayithaghisibawa, nethu ithwongerako akethu. Omwa 1974, e Nigeria mukyabya kihugho ky’erimbere erihikya abathuliri 100,000 erihako Amerika. Omubiiri abya iniabirikulha-kulhana!

Erikulha-kulhana eri rinemubya, habya ihane n’Olhuhi e Nigeria eritsuka 1967 erihika 1970. Habw’amezi malebe, abalikyethu abe Biafra okwa wundi musirye w’Olhusi Niger mubabya isibangathasyakanirania n’ekyaghanda ky’omuthahulha. Muthwabya ithutholere eribathwalira ebyalya by’obunyakirimu. Ngoku kinalyakanibawako okw’itsuka, omw’isaba n’eriyikethera Yehova, muthwasoka olhusi olhu ngendo nyingyi.

Ng’ibuka ndeke-ndeke emibere eyikalire eyo erisoka olhusi Niger, eritsama engebe erilhaba omwa basirikali abakalhua ibalhasa bamathingwa, amalhwere, n’ebindi bitsibu. Ikikalire erilhaba omwa basirikali ab’egavumente aliwe kandi ibbwa ikikalire kutsibu eribya okwa musirya owali kw’abakalhwa n’egavumente. Buthuku bughuma, munasoka Olhusi Niger olhuli mw’omuhurumuko omwa kiro omwa kathu erilhua e Asaba erighenda e Onitsha eriyahimba abalebererya abali e Enugu. Olhundi lhughendo munayaghumya abasyakulhu e Aba eyo bandu babya isibalighirwe erikolesya ekyakakalha omw’igholho-gholho nuku esyonzighu sisibalhangire. E Port Harcourt, muthwalhua ithwaghunza omuhindano wethu n’omusabe abasirikali b’egavumente bakathahirira amahe we Biafra hakuhi n’etawuni.

Emihindano eyo iyikayithaghisibawa erikakasya balikyethu ngoku Yehova abatsomene n’eribaha erihabulha eritholere ngoku bangabya butsira lhuhandi n’eribya bughuma. Balikyethu be Nigeria mubathoka erighumira amalhwa awakalire ayo. Mubakangania olhwanzo olhuthe mwa kasolholho, n’erimakirira obughuma bwabu bw’Ekikristayo. Ka ni lhusunzo eribasighika omwa buthuku obukalire obo!

Omwa 1969, Mughalha wethu Milton G. Henschel yuwabya mwimaniri w’Olhuhindano olhw’Ekihugho Kyosi olhwa “Obuholho Okwa Kihugho” olhwabya omwa Kisathiro kinene ekya Yankee, New York, kandi munamwighirako bingyi ingye ng’oyuwabya muwathikya wiwe. Eki mukyabya okwa buthuku obutholere kundi omwa 1970 muthwathunga Olhuhindano lhw’Ekihugho Kyosi olhwa “Abandu Abakamutsemesaya” omwa Lagos, e Nigeria. Olhuhindano olhu eribya olhuhi imulhwanamahwa, mukyathokekana busana n’obuwathikya bwa Yehova. Lhwabya lhuhindano olhukatsemesaya kundi mulhwabya omwa mibughe 17, n’abandu 121,128 babahindana. Baghalha bethu Knorr na Henschel n’abagheni abasa omwa syondegge sy’eripangisya erilhua e Amerika ne England mubalhangira omughuma w’okwa mighanzo minene-minene eyamabirighenda yikabya ey’Abakristayo abakabatizibawa eritsuka okwa Pentekote​—abigha bahyaka 3,775! Eriwathikya eritheghekania omukonga oyu bwangabya ibw’obuthuku obo nakolhamu kutsibu. Omughanzo w’abathuliri mwayongera kutsibu!

Olhuhindano lhw’Ekihugho Kyosi olhwa “Abandu Abakamutsemesaya” mulhwahindanako abandu 121,128, abakabugha emibughe muthina-muthina 17, imwamuli Ibo

Omwa myaka eyilhabire oku 30 ingane e Nigeria, munatsemera obuthuku obo nabya ng’omulebererya oyukabungira ebithunga kandi ng’omulebererya w’ezoni omwa West Africa. Abamisani ka mubasima kutsibu eritsomanwa n’erihimbwa obuli omundu ahabwiwe! Ka mukyatsemesya eribakakasya ngoku sibabirirenwe! Omubiiri oyu mwanyeghesya ngoku eritsomana abandi ni kindu ekikaleka ibakulha-kulhana n’erikamathya obughuma bw’ekithunga kya Yehova.

Obuwathikya bwa Yehova busa bw’obwa thuwathikaya erirwanisya ebitsibu ebyasa busana n’olhuhi n’amalhwere. Emighisa ya Yehova iyikalhangirika. Oris mwabugha athi:

“Ithwe bosi muthwalhwalha omutsutsa mirundi mingyi. Buthuku bughuma, Worth mwahika okwa sipatara e Lagos isyasi ekiriho. Mubambwira ambu angana ghana erilhama, aliwe hakiri mwalhama! Abere akasuba-subana, mwakanirya omuthambiri oyuwabya akamulabirira oko Bwami bwa Nyamuhanga. Enyuma waho, munaghenda na Worth ew’omuthambiri ya Mr. Nwambiwe, erikulha-kulhania erianzisibwa liwe omwa Biblia. Mwaligha ekwenene n’enyuma waho amabya musyakulhu w’ekithunga e Aba. Kuthya naghe munathoka eriwathikya abangyi, nibya n’Abasilamu kithina eribya baghombe ba Yehova ab’omuhwa. Ekya thwatsemera kutsibu lyabya iry’eriminya n’erianza abandu be Nigeria, ekalikya yabu, emibere, n’omubughe wabu.”

Lino lyabya lind’isomo: Eritsemera omubiiri wethu omwa kindi kihugho, thwabya thutholere erianza balikyethu nomubanabya bawithe ekalikya eyiri mbaghane okwa yethu.

OLHUKWAMIRWA LHUHYAKA

Enyuma w’erikolera okwa Beteli e Nigeria, omwa 1987 muthwathunga olhukwamirwa lhuhyaka olhw’erikolha ng’abamisani okwa kizinga ekyuwene ekya St. Lucia e Caribbean. Lhwabya lhukwamirwa olhuwene aliwe mulhwathulethera ebindi bitsibu bihyaka. Mbaghane ne Afirika, eyo omulhume akathahaya bakali bangyi, e St. Lucia, ekitsibu kyabya kithi omulhume iniakabya n’omukali isibalungire. Ekinywe kya Nyamuhanga ekiwithe amaaka mukyaleka abangyi b’okwa bigha bethu be Biblia ibakolha esyombinduka esikayithaghisibawa.

Munanza Oris ya kutsibu omwa myaka 68 ey’obutheke bwethu

Akaghalha kethu kabere kane mukeha busana n’erikulha omo myaka, omwa lhwanzo Akathunga Akakasondolha mukathuthuma okwa kyaghanda kikulhu omwa Brooklyn, New York, e Amerika omwa 2005. Obuli kiro ngasima Yehova busana na Oris. Mwaholha omo mwaka wa 2015, kandi kikalire erisoborera eriholerwa. Abya muwathikya mubuya kandi oyuwithe olhwanzo. Munamwanza kutsibu omwa myaka 68 eyo thwabya nayu haghuma. Muthwaminya ngoku ekyanga letha etseme, omw’eka n’omwa kithunga, ly’erisikya endegheka y’obukulhu, erighanyira erilhua okwa muthima, eribya iwunayikehirye, n’erikangania emikolere y’omulimu.

Ihakabya hamabya erithendi yitheghererania kutse ebikaghunza amani, ithukasaba Yehova atsumule eriyihayo lyethu. Thune mulholha embere erihengulhwa, muthwalhangira ngoku ebindu binemughenda bikuwana buthuku bwosi​—kandi n’ebibuya biri embere!​—Isa. 60:17; 2 Kor. 13:11.

E Trinidad ne Tobago, Yehova mwatsumulha omubiiri w’ababuthi baghe n’abandi kundi, erikwamana n’eripoti eya lino-lino abandu 9,892 babiriyiyunga okw’iramya ly’okwenene. E Aruba, abangyi mubakolha kutsibu erighumya ekithunga eky’erimbere ekyo nabyamu. Ekizinga ekyo lino kiwithe ebithunga 14 ebikakulha-kulhana. E Nigeria, omughanzo w’abathuliri abiriyongera eribya ndeko nene ey’abandu 381,398. Kandi n’okwa kizinga kye St. Lucia, abathuliri 783 banemusighika Obwami bwa Yehova.

Lino ngali omo myaka ye 90. Esyonyimbo 92:14 hakakanaya okw’abo abaherire omwa nyumba ya Yehova: “Eyikahetha omwa bukulhu bwayo kandi yikinakalire n’eribogha omwa bikoma.” Ngatsemire busana n’engebe eyo namabirighunza omwa mubiiri wa Yehova. Eribya omwa mibere ey’obunyakirimu kyabirinyihira mw’omuhwa w’erikolera Yehova n’omuthima wosi. Omo lhwanzo lhwiwe olhuthyusa, Yehova abirinyilighira ‘eritumbururuka omwa hekalu ya Nyamuhanga’ waghe. Esy. 92:13.

^ enu. 18 Lebaya e Awake! ey’Okwakasathu 8, 1972, olhup. 24-26.