Ghenda ahali omwatsi

Ghenda ahali ebirimo

Ebibulyo Erilhua Omwa Basomi

Ebibulyo Erilhua Omwa Basomi

E Biblia yikabisulhaki okwa maaka wa Yehova aw’erilhaghulha eby’obuthuku bw’embere?

E Biblia yikakanganaya ndeke-ndeke ngoku Yehova angana lhaghulha eby’obuthuku bw’embere. (Isa. 45:21) Siyirisoborera obuli kindu bikahika okwa mibere kutse omughulhu akakoleramo ekyo kutse nga ni bingahi eby’akathwamu eriminya. Neryo sithwasi ebyosi ebihambire okwa maaka wa Yehova bikahika okwa myatsi ng’eyi. Nomwabine, thukanaye okwa syonzumwa hino.

Yehova syawithe ekyangamulemesya, mbwino inianalyayihiriraho olhubibi. Busana n’amenge wiwe aw’athehwayo, anganalhaghulha ekyosi-kyosi ekyo anzire. (Abar. 11:33) Kundi asi eriyikakirya ndeke, nibya anganathwamu erithendi minya ebikendibya.—Thasyalebaya Isaya 42:14.

Yehova akaleka erisonda liwe iryabya. Ekyo kikahamba kithi okwa maaka wiwe w’erilhaghulha eby’obuthuku bw’embere? Isaya 46:10 hakasoborera hathi: ‘Erithulha eby’enduli inandi okwa nzuko, n’eritsuka okwa mighulhu ya kera erithulha emyatsi eyithe yakolhwa. Nyithi, eriyisunza lyaghe lyasyahangana, kandi nasyaberererya ebyosi ebikanyitsemesaya.’

Neryo enzumwa nguma eyikaleka Yehova iniabya iniangana lhaghulha eby’obuthuku bw’embere yiri yithi awithe amaaka aw’erileka ebindu bibye. Syali yithagha eribya ng’omundu oyukalhabaya ebiri omwa vidiyo byalhuba-lhuba nuku aminye ebiri muyo mw’embere. Iyo syali kolha athya akanza eriminya ebikendi syabya obuthuku obukasa—eribya nga byabirinabya omwa nzira ndebe neryo akathanza erisangwa abirebya. Omwakanya k’ekyo, Yehova anganathwamu athi ekindu kirebe kyasyabya okwa buthuku bulebe neryo kandi inialhangira athi kikabya obuthuku obo bukahika.—Eri. 9:5, 6; Mt. 24:36; Emib. 17:31.

Busana n’enzumwa eyi, e Biblia yikakolesaya ebinywe nga “nakolhakyo,” na “nabirikikandayirira” erisoborera ebya Yehova akakolha bikahika okwa myatsi mirebe eyikendisyabya omwa buthuku obukasa. (2 Bam. 19:25; Isa. 46:11) Ebinywe ebi byahindulhawa erilhua omwa kinywe ky’omubughe w’erimbere ekihambene n’ekinywe ekikamanyisaya “omubumbi.” (Yer. 18:4) Ngoku omubumbi oyuwasi ndeke anganabumba ekindu ekyuwene erilhua omw’ibumba, Yehova anganabumba, kutse erihindulha ebindu eriberererya erisonda liwe.—Efe. 1:11.

Yehova asikirye ekihembo ky’eriyithwiramo. Syali sangwa athegheka ebikendi syahika okwa buli mughuma; kutse syalileka ab’emithima myolho bakakolha ebindu ebyanga leka ibathoghothibwa. Akalighira abosi erisombolha enzira eyo banzire, kandi akabahira mw’omuhwa w’erisombolha eyitholere.

Thalengekania okwa by’erileberyako bibiri. Eky’erileberyako ky’erimbere kihambire okwa bandu be Ninawe. Yehova mwalhaghulha athi omuyi oyo angathoghothibirwe busana n’obubi bwagho. Aliwe abandu b’omo babere bayisubamo, Yehova “mwayisubako okwa kibi ekyo abugha athi akendi kolhabo; mwathakolhakyo.” (Yona 3:1-10) Yehova mwahindulha amalengekania wiwe bikahika okwa ebyo abya iniabirilhaghulha kundi abanya Ninawe mubakolesya obughabe bwabu bw’eriyithwiramo erikangania ku babiriyisubamo habw’eriowa erikunga lya Yehova.

Eky’erileberyako kyakabiri bw’obuminyereri obuhambire oku Kiro oyuwanga kindire e Babeli, oyuwang’ihire Abayuda b’omwa bukobe n’erihamulha athi ehekalu ya Yehova yithasyahimbawa. (Isa. 44: 26–45:4) Omwami Kiro owe Persia mwaberererya obuminyereri obo. (Ezr. 1:1-4) Aliwe, Kiro syabya akaramya Nyamuhanga w’okwenene. Yehova mwakolesya Kiro eriberererya obuminyereri obo ahathe eryingirira obughabe bwa Kiro obw’eriyithwiramu ng’aramaye ndi.—Emi. 21:1.

Ni kwenene, esi si sy’esyonzumwa nyisa esihambire okwa mibere Yehova akoleserayamo amaaka wiwe aw’eriminya eby’obuthuku bw’embere. Okwenene kuli kuthi, sihali oyuwanga yitheghererya ndeke esyonzira sya Yehova. (Isa. 55:8, 9) Nomwabine, ebyo Yehova abiribisulha bikaghumaya erikirirya lyethu ngoku akakolha ebihikire mughulhu wosi—imwamune n’omughulhu akalhaghulha eby’obuthuku obw’embere.