Zende koyikaramo

Zende koyikaramo

Josephus yige sili ga zi tjanga ndi?

Josephus yige sili ga zi tjanga ndi?

Mobuke zendi XX Jewish Antiquities, munahistoli gokuhova Flavius Josephus kwa tumbura kuhamena nomfa “daJakopo mumbyaJesus ogu ngava tumbura asi Kristusa.” Valirongi wovanzi kwa kwatesa ko etjango eli. Nampili ngoso, vamwe kwa patanesa yininke yimwe eyi ga tjenge kuhamena Jesus. Etjango lya divikwa asi Testimonium Flavianum kwa tanta asi:

“Pwa kere Jesus mugara gonondunge, . . . ogu nga rugana yitetu yoyinzi, ntani vantu wovanzi kwa here kupurakena kerongo lyendi. Vajuda novapagani wovanzi ngava wiza kwendi. Age yige Kristusa; ntani vanamakuto yiwo va sininikire Piratusa a mu pangwire konomfa, ava va mu here kapi va mu sigire, ntani ga ya va monekerere apa ga vhumbukire mezuva lyautatu, ngamoomu tupu ga yi tente Karunga kupitira movaporofete nomomaumbangi hena gamwe gomanzi gokumuhamena; ntani edina Vakriste kwa tundilira kedina lyendi, eli vana kuruganesa neli ezuva.”—Josephus—The Complete Works, kwa zi toroka William Whiston.

Kutundilira koyiha yomvhura 1600, kwa kere po nompata dononene pokatji kava va pulire asi etjango eli Josephus ga li tjanga nava va dilire kuyipura. Serge Bardet, munahistoli goMufransa nomulirongi goyimbapiratjangwa yomaukarelikarunga, kwa paparere nkedi zokukohonona po nompata edi da gusire ure wonomvhura mafere gane mokudikohonona po. Age kwa pwagesere mapaparo gendi mobuke zosiparatjangwa Le Testimonium Flavianum—Examen historique considérations historiographiques (The Testimonium Flavianum—A Historical Study With Historical Considerations).

Josephus kapi ga kere mutjangi gomapuliro goVakriste. Age kwa kere munahistoli goMujuda; eyi ga tjenge kuhamena Jesus asi yige “Kristusa,” kwa retesere po nompata. Mekonakono lyendi, Bardet kwa tente asi ntumbwiso ezi “kwa liza nompo zoVagereka zokuruganesa ntumbwiso komadina govantu.” Bardet kwa gwederere ko asi ayo ya liza asi Josephus a tumbure Jesus asi “Kristusa,” eyi kulikida asi Jesus ga parukire sili.

Valirongi vamwe kwa tanta asi konyima zapa Josephus ga tjenge etjango eli, mutjangi gumwe gwapeke kwa ya gwederere ko ketjango lyendi. Bardet kwa konakonene maumbangi gehistoli naga gopatjangwa nokutanta asi muntu kapi ta vhuru kutemwinina ntjangeso zaJosephus morwa ntjangeso zendi kwa likarera.

Morwasinke valirongi ava patanene maumbangi getjango eli? Pokudimburura ntundiliro zoudigu, Bardet kwa vyukilire kutanta asi “kwa kara po masinganyeko kuhamena buke Testimonium, . . . morwa vantu wovanzi kupatanesa buke ezi Testimonium.” Kwa twikilire ko asi valirongi wovanzi kupatanesa etjango eli kupitakana matjango gopeke morwa sinzi sawo kapi va hara kuyipura asi Jesus yige Kristusa.

Yi kare asi maumbangi gaBardet ngava ga kwatesa ko valirongi ndi hawe, nye buke Testimonium Flavianum, Josephus yige ga zi tjanga. Profesa Pierre Geoltrain, mulirongi gehistoli nonompo doVajuda nontundiliro zoUkriste nage kwa kwatesa ko maumbangi gaBardet. Nare age kwa tere buke ozo asi kapisi usili nokuswaura owo va pulire mobuke ozo. Nye konyima ga ya tjindjire mutaro gwendi. Age kwa ya tente asi mapaparo gaBardet yigo ga mu ninkisire a tjindje magano gendi. Geoltrain kwa tanta asi “Ngesi kwato ogu na patanesa asi kapisi Josephus ga zi tjanga.”

Nombangi daJehova da kara nonokonda dononzi deyi va pulira asi Jesus yige Kristusa morwa kwa yi tjanga moBibeli.—2 Tim. 3:16.