Tolokeleni

Tolokeleni muye pa filukusangwamo

Mulukutoota pa Mpese Mupeelwe iya Kulisalulwilapo Ifyakucita

Mulukutoota pa Mpese Mupeelwe iya Kulisalulwilapo Ifyakucita

‘Apali umupashi wa baShikulu e pali ukukalululwa.’2 KOLI. 3:17.

INYIMBO: 62, 65

1, 2. (a) Findo ifilekenelekene ifi abantu balabila pa makosa akulisalulwilapo ifyakucita? (b) Findo Baibolo itusambisha pa makosa tukwete aakulisalulwilapo, kabili ni fisa fyakwipusha twakwambaalapo?

ILI umwanakashi umo aalukufwaya ukusalululapo ukucita fimo, alibuulile umubyakwe ati: “Windeka ndukulanguluka; mbuule lukoso ifyakucita. Cakupubako muli yeyo inshila.” Uyu umwanakashi aalukufwaya ukumubuula ifyakucita pa mupunda wa kupyungisha impese iweme Abalengeshi bakwe bamupeele, amakosa akulisalulwilapo ifyakucita. Nga mwebo? Kani mulitemenwe ukulukulisalulwilapo ifyakucita, neli mulafwaya bambi ukumubuuleni ifyakucita? Findo mulangulukapo pa mpese baYawe batupeele iyakulisalulwilapo ifyakucita?

2 Pa myaka iyakuti ubwingi abantu balilabiile ifilekenelekene pali lili ilyashi. Bambi balalabila ati tapalipo uukwete amakosa akulisalulwilapo ifyakucita, pakuti baLesa balanshika fyonse ifi umuntu ali ne kucita. Bambi balalabila ati umuntu angaba lukoso na aya amakosa kani tapalipo neli umo uwakumubuula ifyakucita. Nangabe’fyo, pakweba’ti twishibe bucine pali lili ilyashi, tulyelelwe ukusambilila ifili mu Mashiwi abaLesa, Baibolo. Nindo? Ni pakuti Baibolo ilabuulishisha ati baYawe baalitulengele ne makosa akulisalulwilapo ifyakucita. Ici cilukwalula ati tuli abakakulukile ukulisalulwilapo fwe bene ifi tulukufwaya ukucita. (Pendeni Josyua 24:15.) Nakabili, Baibolo ilaasuka ifyakwipusha ifili koti ni fifi: Kani tulyelelwe ukupyungisha shani amakosa tupeelwe aakulisalulwilapo ifyakucita? Kani kuli apa twelelwe ukupeleela? Kani ifi tupyungisha amakosa esu aakulisalulwilapo filalangisha shani ifi tutemenwe baYawe? Tungalangisha shani ati tulicindikile ifi bambi basalululapo ukucita?

FINDO TUNGASAMBILILAKO KULI BAYAWE NA BAYESU?

3. Kani baYawe bali shani cakubwenako iciweme ica kupyungisha amakosa abo aakulisalulwilapo ifyakucita?

3 Ni baYawe lukoso abatabakwetepo uwakubabuula ifyakucita, pano inshila bapyungishishamo amakosa abo aakulisalulwilapo iweme ukutenteka. Ku cakubwenako, baalisalulwile abaIshilaeli ukuba bantu aba pe shina lyabo, abantu “abatinaminwe kuli bo.” (Ndute. 7:6-8) BaYawe tabaasalulwilepo ukucite’fi ukwakubula imilandu ya cinenene. Baalukukonsha ukulaya kwabo uku balaile imyaka iyakuti ubwingi kunuma ku cibusa cabo Ablaamu. (Ifyakuta. 22:15-18) Nakabili, lyonse ili baYawe balukupyungisha amakosa abo aakusalulula balalangisha imibelo ya butemwe ne kusololola. Ici cilibwenekele muli fyefyo baacenjeshe abaIshilaeli, abaalukusha ukupempela kwa cine impindi ne mpindi. Ili abaIshilaeli baalapiile ukufuma panshi ya mitima yabo, baYawe mu kulitemenwa baalibalangishe ubutemwe ne nkumbu, pa kulabila ati: “Nkaposha ukwaluka kwabo, ne kulukubatemwa ne luse.” (Osiya 14:4) Mu cinenene, baYawe bali cakubwenako iciweme ica kupyungisha amakosa abo aakulisalulwilapo ku kofwako bambi!

4, 5. (a) Ni bani abaali aba kutanga ukupokelela impese ya baLesa iya kulisalulwilapo ifyakucita, kabili baliipyungishe shani? (b) Ni cisa cakwipusha fwense twelelwe ukulipusha?

4 Ili baYawe batatikile umulimo wabo uwa kulenga, balisalulwilepo ukupeela ubulengeshi bwabo amakosa akulisalulwilapo ifyakucita. Aba kutanga ukupokelela amakosa akulisalulwilapo Bana babo aba kutanga, abali “cinshingwa ca baLesa abatababonwa.” (AbaKolo. 1:15) Na lyelyo baYesu tabangesa pa calo, baalisalulwilepo ukulukuli aba bucine kuli baWishibo ne kubulo’kulonda Satana mu kufutukila baLesa. Panuma, ili baYesu baali pa calo, baalipyungishe amakosa abo aakulisalulwilapo pa kukaana ukwesha kwa Musenseshi. (Mat. 4:10) Mwi tembelo baYesu batembele ubushiku ili tabangafwa, baalilangishe ifi baalukufwaya ukukonsha ukufwaya kwa baLesa. Baalilabiile ati: “Tata, kani mulukusumina, nga mumfumishe nebo inkomeki iyi: nangabe’fyo takuli kufwaya kwanji, sombi ukufwaya kwenu kucitwe.” (Luku 22:42) Nga tutenteke baYesu ne kupyungisha amakosa esu aakulisalulwilapo ku kulemya baYawe ne kucita ukufwaya kwabo. Kani tungakonsha ukucite’fyo?

5 Inya, tungakonsha ukutenteka baYesu, pakuti na fwebo tulilengelwe mu cipasho ca baLesa. (Ifyakuta. 126) Nangabe’fyo, kuli apa twelelwe ukupeleela. Tekuti tulinganepo na baYawe ukulosha ku makosa tupeelwe. Amashiwi abaLesa alabuulishisha ati amakosa tupeelwe aakulisalulwilapo alikwete umwa kupeleela kabili ati tulyelelwe ukulonda umo mwenka umwa kupelela baYawe babikileko. Fyenka filya cili, abakashi balyelelwe ukulukumfwila abalume babo kabili abana balyelelwe ukulukumfwila abafyashi babo. (Efesa 5:22; 6:1) Kani ukupeelwa umwa kupeleela kulakuma shani amakosa esu aakulisalulwilapo ifyakucita? Icasuko kuli ceco icakwipusha cingabuulishisha kani tukekala umuyayaya neli koku.

ABATABAPYUNGISHEPO BWINO NE BAPYUNGISHE BWINO AMAKOSA ABO AAKULISALULWILAPO

6. Buulishisheni umulandu amakosa esu aakulisalulwilapo elelwe ukukwata umwa kupeleela.

6 Kani ukupeelwa umwa kupeleela kulalangisha ati mu cinenene tuli abakakulukile ukucita ifi tulukufwaya? Inya! Nindo tungalabilile’fyo? Ukupeelwa umwa kupeleela kulatulama. Ku cakubwenako, tungapyungisha amakosa esu aakulisalulwilapo ukuya na motoka ku mupunda wa kutali. Nangabe’fyo, kani tungafwaya ukwensha motoka yesu mu musebo umu tamulipo amafunde, kabili abali bonse balukwensesha ku kabeya ka musebo akali konse kabili balukubutusha apa balukufwaila abene? Koku mwane. Bonse balapengela ukukwata apa kupeleela pakweba’ti balukulitemwesha amashuko aafuma mu kupyungisha bwino amakosa abo aakulisalulwilapo ifyakucita. Nakabili, pa kulangisha ubune ubuli mu kulonda apa kupeleela baYawe babikileko, nga tulabile pa bantu bamo abalembelwe mu Baibolo.

7. (a) Kani amakosa akulisalulwilapo ifyakucita aalipusenyeko shani Adama ku filengelwe fimbi ifyali mu Edeni? (b) Buulishisheni inshila imo Adama apyungishishemo amakosa apeelwe aakulisalulwilapo.

7 Ili baLesa baalukulenga umuntu wa kutanga, Adama, baalimupeele impese intu imo yeyo bapeeleko ifilengelwe fyabo ifya kwiulu, amakosa akulisalulwilapo ifyakucita. Ici calipusenyeko Adama ku finama, ni pakuti fyo filacita lukoso ifintu ukwelelwa na fyefyo bafilengele. Langulukeni pa nshila imo Adama apyungishishemo amakosa aapeelwe mu nshila iyelelwe. Ifinama fyalilengelwe ili umuntu tangalengwa. Nangabe’fyo, baYawe baalilamiine umwana wabo umuntunshi uwa kutanga umulimo wa kwilika ifinama amashina. BaLesa baalifiletele “ku muntu uyo mu kubone’fi ifi angafiilika.” Panuma ili Adama abwene ifinama fyonse ne kufilika amashina aelelwe, baYawe tabakeenepo amashina ao ailikile ifinama. Sombi, “amashina onse ayo afiilikile umuntu uyo ifilengelwe fyonse ifya mweo, opele ayo aliikele mashina afiko.”—Ifyakuta. 2:19.

8. Kani Adama aalipyungishe shani amakosa akulisalulwilapo mu nshila iibipile, kabili findo fifuminemo?

8 Ku cakubombomanika, Adama alukufwaya ificilile na pa mulimo woyo baLesa bamupeele uwa kulima ne kulama paladaiso ya pa calo. Tafwailepo ukupeleela umwaelelwe ukupeleela amakosa akwe aakulisalulwilapo ao baLesa bamupeele ili bamubuulile ati: “Mufyalishe, mufunuke, mukakumane mu calo, mu cikomeke; mukabe ne bukulu ubwa pe sabi . . . , ne bwa pa fyuni . . . , ne bwa pa fintu fyonse ifya mweo ifienda pa calo.” (Ifyakuta. 1:28) Pano alisalulwilepo ukubulo’kulonda ifi baLesa bamubuulile ati taelelwepo ukulya ku cisepo bamukeenye. Filya Adama afililwe ukupyungisha bwino amakosa akwe aakulisalulwilapo fililengeshe bakamufyalwa bakwe ukupenga pa myaka iyakuti ubwingi. (Loma 5:12) Ukwishiba ifibipile ififuminemo muli fyefyo Adama afililwe ukupyungisha bwino amakosa aapeelwe, kulyelelwe ukutulengesha ukupyungisha bwino amakosa akulisalulwilapo tukwete.

9. Findo baYawe babuulile abantu babo abaIshilaeli ukusalululapo, kabili findo abaIshilaeli bacitilepo?

9 Bakamufyalwa bakwe Adama na Efa baalipyene ukubifya ne mfwa ku bafyashi babo abatabaalipo ne cumfwila. Nangabe’fyo, baalipitilishe ukulukuli ne makosa akulisalulwilapo ifyakucita. Ici cilibwenekele muli fyefyo baLesa baacitile ku baIshilaeli. BaYawe ukupitila mu mupyungishi wabo Mose, baalibuulile abaIshilaeli ukusalululapo ukusumina neli ukukaana ukuba buboni bwabo. (Ifyakufu. 19:3-6) Findo basalulwilepo? Abene balisalulwilepo ukulonda fyonse ifi baelelwe ukucita pakweba’ti babe bantu aba pe shina lya baLesa kabili baalilabiile ati: “Fyonse’fyo ifi balabile baYawe, twakulukuficita.” (Ifyakufu. 19:8) Ku cakubombomanika, mu kupita kwa mpindi abaIshilaeli tabapyungishepo bwino amakosa baakwete aakulisalulwilapo pa kubulo’kukonsha ifi balaile. Nga tusambilileko kuli cici icakubwenako ica kutucenjesha ne kulukutoota pa mpese tupeelwe iya kulisalulwilapo ifyakucita. Tungacite’fyo pa kulukuli ku kabeya ka baYawe lyonse ne kulukulonda fyonse ifi batubuula.—1 Koli. 10:11.

10. Fyakubwenako fya bani ifilangisha ati abantunshi abakubulo’kuwaminina bangapyungisha amakosa abo aakulisalulwilapo ku kulemya baLesa? (Boneni icikope icili pe buula 12.)

10 Mu capitala 11 ice buuku lya AbaEbeya, muli amashina 16 aabapyungishi ba baLesa abapyungishe bwino amakosa baakwete aakulisalulwilapo ukulwelelwa na paapo aelelwe ukupeleela. Pakuti pali fyefyo, baalilitemweshe amashuko aakuti ubune kabili baalibeele ne bucetekelo bwa kuntangiile. Ku cakubwenako, Noa aalilangishe ati aali ne kucetekela ili asalulwilepo ukumfwila ifi baLesa bamubuulile ukwibako’bwato pakweba’ti ye ne cisoolo cakwe bapuluke, eli muli ye e mwali ne kufuma ifitentekwa fya bantu ifya kuntangiile. (Ebeya 11:7) Ablaamu na Sala baalilitemenwe ukutangililwa na baLesa pa kuya ku calo ici baali ne kubabuula. Na lyelyo baali pali lulu ulwendo, baali “ne mbwelelo” ya kuya ku mushi wa Ule uwali uweme ukwakuti. Nangabe’fyo, baalitontomekele makosa pa ‘malailo’ abaLesa aakuntangiile; “balukufwaye’calo icicilile ukuwama.” (Ebeya 11:8, 13, 15, 16) Mose aalikeene ifiweme ifyali mu Ijipiti, “ne kusalulula tanje ukusomenwa pamo ne bantu ba baLesa ukucila na pa kwikale’mpindi ne fyakutemwa fya kubifya.” (Ebeya 11:24-26) Nga tutenteke aba abantu ba kale abaali ne kucetekela pa kulukutoota pa makosa tupeelwe aakulisalulwilapo ifyakucita ne kuapyungisha ku kucita ukufwaya kwa baLesa.

11. (a) Ni lisa ishuko limo ilikulu tulitemwesha pakuti pa kukwata amakosa akulisalulwilapo? (b) Findo fimulengesheni ukupyungisha bwino amakosa enu aakulisalulwilapo ifyakucita?

11 Nangaba’ti cingaboneka ukuba icipubile ukwipusha lukoso bambi ukutubuula ifyakucita, ukucite’fyo kungatulengesha ukubulo’kulitemwesha amashuko aafuma mu kukwata amakosa akulisalulwilapo ifyakucita. Ishuko limo lilibuulishishiwe pali Ndutelonomi 30:19, 20. (Pendeni.) Apakupenda pa 19 palabuulishisha ifi baLesa baabuulile abaIshilaeli ukusalululapo. Pa 20 tulasambililapo ati baYawe baalipeele abaIshilaeli ishuko lya kulangisha mu cinenene ifyali mu mitima yabo. Na fwebo tungasalululapo ukulukupempela baYawe. Tapalipo icingacila pa kupyungisha amakosa esu aakulisalulilwapo ku kulangisha ifi tutemenwe baYawe ne kuleta ubuleme kuli bo!

MULUKUPYUNGISHA BWINO AMAKOSA ENU AAKULISALULWILAPO IFYAKUCITA

12. Ni muli isa nshila tatwelelwepo ukupyungisha impese tupeelwe iya kulisalulwilapo ifyakucita?

12 Alakanyeni ati mwalipeele umubyenu impese imo iiweme kabili iicindeme makosa. Ukwakubula ne kukanika, mungabombomana ukwakuti kani mwaishiba ati umubyenu alipoosele impese mwamupeele kwi shala, neli aliipyungishe ku kusoomesha bambi. Pano langulukeni pali fyefyo baYawe bomfwa ili balukubona abantu abakuti ubwingi balukupyungisha amakosa abo aakulisalulwilapo ifyakucita ku kusoomesha bambi. Mu cinenene, ifintu fili lukoso koti ni fyenka filya Baibolo yashimikile ati, “pa nshiku sha kupelako” abantu bakaba “bakubulo’kutota.” (2 Tim. 3:1, 2) Mwane twilukupyungisha impese baYawe batupeele mu nshila iibipile neli kuipufya lukoso. Pano findo tungacita pakweba’ti tulukupyungisha bwino impese tupeelwe iya kulisalulwilapo ifyakucita?

13. Ni isa inshila imo tungapyungishishamo bwino amakosa esu aakulisalulwilapo ifyakucita?

13 Fwense tulikwete amakosa akusalulula ifibusa, ifyakufwala ne fyakulama umubili, ne fyakulisangalashishamo. Nangabe’fyo, amakosa tupeelwe angaba “cakufimbapo pa kubifya” kani twasalululapo ukuba abasha ba kukumbwa kwa ku munefu neli kani na fwebo twatatika ukucita ifi aba mu calo batemenwe ukucita. (Pendeni 1 Petilo 2:16.) Pa mupunda wa kupyungisha amakosa esu aakulisalulwilapo ku kucita ‘ifya ku munefu,’ tulafwaya ukusalululapo ukucite’fintu ifingatofwako ukulonda ukufunda kwa kweba’ti: “Nga mulukucita fyonse mu kubapela baLesa ubuleme.”—Galatya 5:13; 1 Koli. 10:31.

14. Kani ukucetekela muli baYawe kulalangisha shani ifi tupyungisha amakosa esu aakulisalulwilapo?

14 Inshila na imbi tungapyungishishamo bwino amakosa akulisalulwilapo, kucetekela baYawe ne kusumina ati balukututangilila pakweba’ti twilukucilapo apa twelelelwe ukupeleela. Ni bo benka ‘abalukutusambisha ukushuka, abalukututangilila pa nshila iyo iyi tungendapo.’ (Yisa. 48:17) Tulyelelwe ukulicefya ne kusumina amashiwi abaLesa aakweba’ti: “Inshila ya muntu taili muli ye umwine; umuntu ulukwenda taali ne mano akulunjika ukutanauka kwakwe.” (Jele. 10:23) Kani twacite’fyo, tatukeyaminapo pa kulanguluka kwesu fwe bene koti ni fifilya ifyacitile Adama ne baIshilaeli abafutukiile baLesa. Sombi, ‘tukapemamo muli baYawe ne mutima wesu onse.’—Ifisi. 3:5.

MULUKUCINDIKA IFI BAMBI BASALULULAPO UKUCITA

15. Findo tusambililapo pe lembo lya AbaGalatya 6:5?

15 Ili tulukupyungisha amakosa esu aakulisalulwilapo, tulalangisha ati tuliishi apa twelelwe ukupeleela kani tulukucindika ifi bambi basalululapo ukucita. Nindo? Ni pakuti fwense tulikwete amakosa akulisalulwilapo, kabili talipo ni lyonse abaKlistu babili bangasalululapo ukucita fintu fimo. Fyopele’fi, efi cili na ku fintu ifikumine ifi tucita ne kupempela kwesu. Anukeni icebo icili pe lembo lya AbaGalatya 6:5. (Pendeni.) Lyonse kani tulukwanuka ati umuKlistu onse “akalukupinte’cipinto cakwe umwine,” tukacindika amakosa abambi aakulisalulwilapo ifyakucita.

Tungasalululapo ifi tulukufwaya ukucita ukwakubulo’kupangilisha bambi ukucita ifi cimanga wabo talukubasuminishapo (Boneni palakalafu 15)

16, 17. (a) Kani cali shani icikateshe ku baKlistu mu Kolinto ukupyungisha amakosa abo aakulisalulwilapo ifyakucita? (b) Kani Paulu aalishilishe shani ubu ubukatasho, kabili findo tungasambililako kuli cici?

16 Langulukeni pali cici icakubwenako ca mu Baibolo, icilangisha umulandu twelelwe ukucindikila amakosa abakwabesu bakwete aakulisalulwilapo mu fintu ifikumine cimanga. AbaKlistu mu Kolinto baalukupikishanya kani cali icelelwe neli koku ukulya inama yeyo bapeele koti milambu ku fibumbwabumbwa eli panuma baisa mu kuishitisha pa maliketi. Bambi baalukulanguluka ati: ‘Pakuti ifibumbwabumbwa fya lukoso, tungalya inama na cimanga umukakulukile.’ Nangabe’fyo, bambi abaalukupempela ifibumbwabumbwa kunuma baalukubona ati ukulya ilye’nama kupempela ifibumbwabumbwa. (1 Koli. 8:4, 7) Ili ilyashi lyalikateshe, kabili cipale lyali ne kuleta imipaka mwi kelesha. Kani Paulu alyofweleko shani abaKlistu mu Kolinto ukulukubona ifintu mu nshila iyelelwe?

17 Ica kutanga, Paulu aalibanwisheko ati fyonse fibili tafyali ne kubapalamisha kuli baLesa. (1 Koli. 8:8) Eli ababuulile ati tabaelelwepo ukuleka amakosa abo aakulisalulwilapo ukuba “cakubatutula abanakile.” (1 Koli. 8:9) Panuma, aalibuulile baabo cimanga wabo taalukusuminishapo ukulye’nama ukubulo’kusololola baabo cimanga alukusuminisha. (1 Koli. 10:25, 29, 30) Penka, mu fintu ificindeme ifikumine ukupempela, umuKlistu onse aalyelelwe ukulonda ifi cimanga wakwe aalukumubuula. Popele, tali na fwebo tulyelelwe ukucindika ifi abaKlistu babyesu basalululapo ukucita mu fintu ifinini?—1 Koli. 10:32, 33.

18. Kani mukalukulangisha shani ati mulatoota pa mpese mupeelwe iya kulisalulwilapo ifyakucita?

18 BaYawe balitupeele impese ya kulisalulwilapo ifyakucita. (2 Koli. 3:17) Tulicindikile iyi impese ni pakuti ilatofwako ukulangisha ifi tutemenwe baYawe. Nga tupitilishe ukulukulangisha ati tulatoota pa mpese iyakuti ubune tupeelwe, pa kulukuipyungisha mu kulemya baYawe ne kucindika ifi bambi bapyungisha iyi impese bapeelwe.