Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

Buobumue buetu bulenga ne Tshivulukilu

Buobumue buetu bulenga ne Tshivulukilu

“Mona mudibi bimpe ne bienza disanka bua . . . kusomba pamue mu buobumue!”​—MIS. 133:1.

MISAMBU: 18, 14

1, 2. Ntshibilu kayi tshia pa buatshi tshitu tshisangisha bantu mu buobumue tshienzeka mu 2018 emu? Bua tshinyi? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.)

MU DITUKU dia 31/3/2018, padi dîba dituadija kubuela, bantu ba Nzambi pamue ne bantu ba bungi badi banyisha bulelela nebadisangishe bua kuenza tshibilu tshia ku tshidimu tshia Didia dia dilolo dia Mukalenge. Padi dîba dienda dibuela miaba mishilashilangane, bantu miliyo ne miliyo nebadisangishe bua kuenza Tshivulukilu tshia lufu lua Kristo. Etshi ntshisangilu tshia pa buatshi tshitu tshisangisha bantu mu buobumue pa buloba bujima tshidimu tshionso!

2 Tuelabi meji mudi Yehowa ne Yezu ne bua kusanka padibu bamona bantu miliyo ya bungi babuela mu tshisangilu tshia pa buatshi etshi ku dîba ne ku dîba too ne padi dituku adi dijika. Bible ukavua mudianjile kuamba muvua “musumba munene wa bantu, bavua muntu kayi mua kubala, ba mu bisamba bionso ne mu bisa bionso ne mu bukua bantu buonso ne mu miakulu yonso” mua kuela lubila ne: “Lupandu luetu ndua kudi Nzambi wetu udi musombe mu nkuasa wa bukalenge ne kudi Muana wa mukoko.” (Buak. 7:9, 10) Bidi bienza disanka bua kutumbisha Yehowa ne Yezu mushindu eu ku diambuluisha dia Tshivulukilu!

3. Nnkonko kayi ituandamuna mu tshiena-bualu etshi?

3 Mu tshiena-bualu etshi netuandamune nkonko eyi: 1) Mmunyi mudi yonso wa kutudi mua kudilongolola bua Tshivulukilu? Mmunyi mudi dibuelamu mua kumuambuluisha? 2) Mmu mishindu kayi mudi Tshivulukilu tshikolesha buobumue bua bantu ba Nzambi? 3) Mmunyi mudi yonso wa kutudi mua kukolesha buobumue ebu? 4) Netuenzaku dimue dîba Tshivulukilu bua musangu wa ndekelu anyi? Ndîba kayi?

MUA KUDILONGOLOLA BUA TSHIVULUKILU NE MUDITSHI TSHITUAMBULUISHA

4. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua tuetu kubuela mu Tshivulukilu padiku mushindu?

4 Elangana meji a mushinga udi nawu dibuela mu Tshivulukilu. Vuluka ne: bisangilu ntshitupa tshia ntendelelu wetu. Bushuwa Yehowa ne Yezu badi bamona muntu yonso udi udienzeja bua kubuela mu Tshivulukilu. Mu kuamba kuimpe, tudi basue bua bamanye ne: netubuele mu Tshivulukilu, amba anu tuetu katuyi ne makanda a mubidi nansha makese anyi bikale mu nsombelu mukole menemene. Patudi tuenza malu adi aleja ne: tudi tuangata bisangilu ne mushinga wa bungi, tudi tupesha Yehowa tshijadiki tshikuabu tshidi tshimusaka bua kulama dîna dietu mu ‘mukanda wende wa tshivulukilu,’ mmumue ne: “mukanda wa muoyo,” mudiye mufunde mêna a bapeta muoyo wa tshiendelele.​—Mal. 3:16; Buak. 20:15.

5. Mu matuku a kumpala kua Tshivulukilu, mmunyi mutudi mua ‘kuditeta bua kumanya ni tudi mu ditabuja’?

5 Mu matuku a kumpala kua Tshivulukilu, tudi mua kukeba dîba dia kusambila ne kukonkonona ne muoyo mujima malanda etu ne Yehowa. (Bala 2 Kolinto 13:5.) Mmunyi mutudi mua kuenza nanku? Mpatudi ‘tuditeta bua kumanya ni tudi mu ditabuja.’ Bua tuetu kuditeta, mbimpe tudiebeje ne: ‘Ndiku mutuishibue ne: ndi mu bulongolodi bumuepele budi Yehowa muanyishe bua kukumbaja disua diende anyi? Ndiku ngenza ne muanyi muonso bua kuyisha lumu luimpe lua Bukalenge ne kululongesha bantu anyi? Malu andi ngenza adiku aleja ne: ndi bushuwa mutuishibue ne: tudi mu matuku a ku nshikidilu ne nshikidilu wa bukokeshi bua Satana ukadi pabuipi anyi? Ntshidiku mueyemene Yehowa ne Yezu bu pamvua mudilambule kudi Yehowa Nzambi anyi?’ (Mat. 24:14; 2 Tim. 3:1; Eb. 3:14) Tuetu tuelangana meji a mandamuna a nkonko eyi nebituambuluishe bua kutungunuka ne kupima tshitudi tuetu bine.

6. a) Mmushindu kayi umuepele utudi mua kupeta muoyo? b) Mmunyi mutu mukulu kampanda udilongolola bua Tshivulukilu tshidimu tshionso? Mmushindu kayi uudi mua kuenza pebe nanku?

6 Bala ne elangana meji a biena-bualu bidi biakula bua mushinga udi nawu Tshivulukilu. (Bala Yone 3:16; 17:3.) Mushindu umuepele wa kupeta muoyo wa tshiendelele ‘nkuenda kumanya’ Yehowa ne ‘kuleja ditabuja’ kudi Muanende mulela umuepele Yezu. Bua wewe kudilongolola bua Tshivulukilu, kuenaku mua kulonga bimue biena-bualu biakuambuluisha bua kusemena pabuipi ne Yehowa ne Yezu anyi? Mona tshitu muanetu kampanda udi mukulu kukadi bidimu bia bungi wenza. Munkatshi mua bidimu, mmusangishe biena-bualu bia mu Tshibumba tshia Nsentedi bidi biakula nangananga bua Tshivulukilu ne bua dinanga didi Yehowa ne Yezu batuleje. Mu mbingu ya kumpala kua Tshivulukilu, utu ubalulula biena-bualu abi ne welangana meji a mushinga watshi. Kutu misangu ituye usakidila tshiena-bualu tshimue anyi bibidi ku bikadiye nabi. Tshia mushinga tshidi ne: utu umvua dinanga didiye nadi bua Yehowa ne Yezu dikola tshidimu tshionso etshi. Dilonga dia nunku didi mua kukuambuluisha bua kukolesha dinanga diebe dia Yehowa ne Yezu ne dianyisha diudi nadi kudibu, bienza bua Tshivulukilu tshikuambuluishe bikole menemene.

MUDI TSHIVULUKILU TSHIKOLESHA BUOBUMUE BUETU

7. a) Yezu wakasambila bua bualu kayi butuku buakenzaye Didia dia dilolo dia Mukalenge? b) Tshidi tshileja ne: Yehowa wakandamuna disambila dia Yezu ntshinyi?

7 Butuku butu Yezu muenze Didia dia dilolo dia Mukalenge, wakasambila bua bayidi bende bikale mu buobumue bua muomumue ne budiye nabu ne Tatu wende. (Bala Yone 17:20, 21.) Bulelela Yehowa wakandamuna disambila dia Muanende munanga adi, ke bua tshinyi lelu bantu miliyo ya bungi badi bitaba ne: Yehowa uvua mutume Muanende. Tshivulukilu ntshipite bisangilu bikuabu bionso bia bantu ba Nzambi bualu tshidi tshifila tshijadiki katshiyi kuelesha mpata tshia ne: Bantemu ba Yehowa badi mu buobumue. Bantu ba bisamba ne makoba mashilashilangane batu badisangisha pamue miaba mishilashilangane pa buloba bujima. Mu imue miaba, bantu ba makoba mashilangane kabatu badisangisha mushindu eu to, anyi bobu badisangisha nanku, bakuabu badi babapetula. Kadi buobumue bua nunku budi busankisha Yehowa ne Yezu be!

8. Mmukenji kayi udi utangila buobumue uvua Yehowa mupeshe Yehezekele?

8 Bu mutudi bantu ba Yehowa, buobumue buetu kabuena butukemesha to. Mu bulelela Yehowa ukavua mubumanyishe. Mona mukenji uvuaye mupeshe muprofete Yehezekele wa disangisha pamue dia mitshi ibidi, umue “bua Yuda,” mukuabu “bua Jozefe.” (Bala Yehezekele 37:15-17.) Tshiena-bualu tshia “Nkonko ya babadi” tshia mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia ngondo wa 7/2016 tshidi tshiamba ne: “Yehowa wakamanyisha ku butuangaji bua muprofete wende Yehezekele ne: bantu bende bavua ne bua kupingana mu Buloba bulaya ne bavua ne bua kudisangisha pamue bu tshisamba tshimue. Mulayi eu uvua kabidi mumanyishe ne: batendeledi ba Yehowa ba mu matuku a ku nshikidilu bavua ne bua kuikala mu buobumue bu tshisamba tshimue.”

9. Mmunyi mudi dikumbana dia mêyi a buprofete a Yehezekele dimueneka tshidimu tshionso etshi mu Tshivulukilu?

9 Katshia ku 1919, Yehowa wakatuadija kulongolola kabidi bela manyi bavua baleja mu tshimfuanyi kudi mutshi uvuabu bafunde ne: “bua Yuda” ne wakatuadija kabidi kubasangisha ku kakese ku kakese. Pashishe, bu muvua bantu bavua ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba bavua baleja mu tshimfuanyi kudi mutshi uvuabu bafunde ne: “bua Jozefe” benda bavula ne badisangisha kudi bela manyi, bisumbu bibidi abi biakalua “tshisumbu tshimue.” (Yone 10:16; Zek. 8:23) Yehowa uvua mulaye bua kusangisha mitshi ibidi eyi ne kuyivuija mutshi umue mu tshianza tshiende. (Yeh. 37:19) Lelu bisumbu bibidi ebi bidi bienza mudimu mu buobumue ku bulombodi bua Mukalenge umue, Yezu Kristo mutumbishibue, udibu bakuile mu mêyi a buprofete bu ‘Davidi muena mudimu [wa Nzambi].’ (Yeh. 37:24, 25) Buobumue bua mushinga mukole budibu baleje mu mukanda wa Yehezekele ebu, butu bumueneka patoke tshidimu tshionso etshi padi bela manyi ne “mikoko mikuabu” badisangisha bua kuenza Tshivulukilu tshia lufu lua Kristo. Nunku, ntshinyi tshidi yonso wa kutudi mua kuenza bua kulama buobumue buetu ne kubukolesha?

MUDI YONSO WA KUTUDI MUA KUKOLESHA BUOBUMUE BUETU

10. Mmunyi mutudi mua kukolesha buobumue buetu?

10 Mushindu wa kumpala utudi mua kukolesha buobumue buetu mpatudi tudienzeja bua kuikala ne budipuekeshi. Pavua Yezu pa buloba, wakabela bayidi bende bua bikale badipuekesha. (Mat. 23:12) Tuetu bikale ne budipuekeshi, katuakulekela nyuma wa bena panu wa lutambishi utunyanga to. Kadi budipuekeshi buetu nebutuambuluishe bua kukokela badi batulombola, ne dikokela edi didi ne mushinga bua bena mu tshisumbu bikale mu buobumue. Kupita bionso, Nzambi udi usanka patudi tudipuekesha bualu “kena wanyisha badibandishi, kadi udi upesha bantu badi badipuekesha ngasa.”​—1 Pet. 5:5.

11. Mmunyi mudi kuelangana meji a diumvuija dia diampa ne mvinyo bia mu Tshivulukilu kutuambuluisha bua kukolesha buobumue buetu?

11 Mushindu muibidi utudi mua kukolesha buobumue buetu mpatudi tuelangana meji a tshidi diampa ne mvinyo bia mu Tshivulukilu biumvuija. Matuku ndambu kumpala kua dilolo dia Tshivulukilu, ne nangananga dilolo adi, elangana meji ne muoyo mujima a diumvuija dia diampa kadiyi diela luevene ne mvinyo mukunze. (1 Kol. 11:23-25) Diampa didi diumvuija mubidi wa Yezu udi kawuyi ne mpekatu wakafilaye bu mulambu, mvinyo udi uleja mashi ende akedibua panshi. Kadi kumanya patupu diumvuija dia bintu ebi ki nkukumbane to. Ikala uvuluka ne: mulambu wa kupikula nawu bantu wa Kristo udi uleja mishindu mitambe bunene ibidi ya dinanga eyi: dinanga didi Yehowa mutuleje pakafilaye muanende bua bualu buetu, ne didi Yezu mutuleje pakitabaye bua kutufuila. Kuelangana meji a mishindu ibidi ya dinanga eyi nekutusake bua kubananga pabu. Dinanga ditudi tuetu ne bena Kristo netu banange Yehowa didi bu muonji udi utusuika pamue ne ukolesha buobumue buetu.

Patudi tufuilangana luse, tudi tukolesha buobumue buetu (Tangila tshikoso tshia 12, 13)

12. Mu tshilejilu tshia Yezu tshia mukalenge ne bapika bende, mmunyi muvuaye muleje ne: Yehowa mmusue bua tuikale tufuilangana luse?

12 Mushindu muisatu utudi mua kukolesha buobumue buetu mpatudi tufuilangana luse ne muoyo mujima. Patudi tufuila badi batuenzele bibi luse, tudi tuleja mutudi tuanyisha mudi Yehowa utubuikidila mpekatu yetu ku diambuluisha dia mulambu wa kupikula nawu bantu wa Kristo. Bala tshilejilu tshivua Yezu mufile tshidi mu Matayi 18:23-34, udiebeje ne: ‘Ndiku ndiumvua musakibue bua kutumikila tshivua Yezu mulongeshe anyi? Ntuku ndeja bena Kristo nanyi lutulu ne mbumvuila anyi? Ndiku pabuipi bua kufuila badi bangenzela bibi luse anyi?’ Bushuwa imue mpekatu mminene kupita mikuabu, ne bu mutudi bapange bupuangane, bana betu badi mua kutuenzela bimue bilema bidi mua kutukolela bua kubafuila luse. Nansha nanku, tshilejilu etshi tshidi tshituleja tshidi Yehowa musue bua tuenze. (Bala Matayi 18:35.) Yezu mmuleje patoke ne: Yehowa kakutufuila luse bituikala katuyi petu tufuila bana betu luse padibi bikengela kuenza nanku. Ebu mbualu butudi ne bua kuelela meji bikole. Tudi tukuba buobumue buetu ne tubulama patudi tufuilangana luse anu mudi Yezu mutulongeshe.

13. Mmunyi mutudi tukolesha buobumue buetu patudi tukeba ditalala ne bakuabu?

13 Patudi tufuila bakuabu luse, tudi tuleja mutudi bakebi ba ditalala. Vuluka mubelu wa mupostolo Paulo wa ne: tudi ne bua ‘kudienzeja ne muoyo umue bua kulama buobumue bua nyuma mu tshisuikidi tshia buobumue tshia ditalala.’ (Ef. 4:3) Mu tshikondo tshia Tshivulukilu ne nangananga mu dilolo adi, elangana meji bikole a muutu wenzela bakuabu malu. Diebeja ne: ‘Ndiku ndeja patoke mundi tshiyi ndaminangana munda anyi? Ndiku mumanyike bua muntu ndienzeja bua kukeba ditalala ne kukolesha buobumue buetu anyi?’ Eyi nnkonko ya mushinga mukole itudi ne bua kuelela meji.

14. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi ‘tulejangana muoyo mule mu dinanga’?

14 Mushindu muinayi utudi tukolesha buobumue buetu mpatudi tunangangana mudi Yehowa Nzambi wa dinanga mutunange. (1 Yone 4:8) Katuakuamba musangu nansha umue bua bena Kristo netu ne: “Ndi mua kuikala muenzejibue bua kubananga bualu mbana betu, kadi mu bulelela tshiena mubasue to!” Kuela meji mushindu eu kudi kubengangana ne mubelu wa Paulo wa ne: tudi ne bua ‘kulejangana muoyo mule mu dinanga.’ (Ef. 4:2) Mona ne: Paulo kakamba patupu ne: tudi ne bua ‘kulejangana muoyo mule’ to. Wakasakidila ne: tudi ne bua kuenza nanku “mu dinanga.” Kudi dishilangana. Mu bisumbu bietu mudi bantu ba mishindu yonso badi Yehowa mukoke kudiye. (Yone 6:44) Bu mudi Yehowa mubakoke kudiye, mmumue ne: mmubanange. Pa nanku, mmunyi mutudi mua kuamba bua mutendeledi wa Yehowa kampanda ne: ki mmukumbane bua tuetu kumunanga? Katuena ne bua kukanda dinanga didi Yehowa mututumine dîyi bua kuleja bakuabu to!​—1 Yone 4:20, 21.

TSHIVULUKILU TSHIA NDEKELU NETSHIENZEKE DÎBA KAYI?

15. Bua tshinyi tudi tuamba ne: dimue dituku netuenze Tshivulukilu tshia ndekelu?

15 Dimue dituku netuenze Tshivulukilu bua musangu wa ndekelu. Mmunyi mutudi bamanye bualu ebu? Paulo wakafundila bena Kristo bela manyi mu mukanda wa Kolinto wa kumpala ne: padibu benza Tshivulukilu tshia lufu lua Yezu tshidimu tshionso, badi ‘batungunuka ne kumanyisha lufu lua Mukalenge too ne paluaye.’ (1 Kol. 11:26) Muaba eu muaku ‘kulua’ udi upetangana ne malu enzeka tshikondo tshia ‘dilua’ dia Yezu didi dileja mu mêyi ende a buprofete a matuku a ku nshikidilu. Yezu wakamba bua dikenga dinene dienzeka kumpala eku ne: “Tshimanyinu tshia Muana wa muntu netshimueneke mu diulu, bisa bionso bia pa buloba nebidikume ne kanyinganyinga, ne nebimone Muana wa muntu ulua pa matutu a mu diulu ne bukole ne butumbi bunene. Nunku [Yezu] neatume banjelu bende ne muadi mukole wa mpungi, nebasangishe basungula bende pamue kumbukila ku mpepele inayi, kumbukila ku ditengu dia diulu too ne ku dikuabu.” (Mat. 24:29-31) ‘Disangishibua dia basungula’ edi nedienzeke tshikondo tshiapeta bena Kristo bela manyi bonso batshidi pa buloba difutu diabu mu diulu. Nedienzeke panyima pa tshitupa tshia kumpala tshia dikenga dinene tshimane kuenzeka kadi kumpala kua mvita ya Armagedone. Dîba adi, bela manyi bonso 144 000 pamue ne Yezu nebatshimune bakalenge ba pa buloba. (Buak. 17:12-14) Tshivulukilu tshituenza kumpala kua disangishibua dia bela manyi mu diulu kuenzekadi netshikale tshia ndekelu, bualu Yezu neikale ‘mulue.’

16. Bua tshinyi udi mudisuike bua kubuela mu Tshivulukilu tshia tshidimu etshi?

16 Tuikalayiku badisuike bua kubuela mu Tshivulukilu tshienzeka mu dia 31/3/2018. Tusambilayi Yehowa bua atuambuluishe bua kukolesha buobumue buetu! (Bala Misambu 133:1.) Vuluka ne: dimue dituku netuenze Tshivulukilu tshia ndekelu. Patutshidi bindile dituku adi, tuenzayi muetu muonso bua kubuela mu Tshivulukilu ne tuanyishe buobumue buetu buimpe butu Tshivulukilu tshitupetesha.