Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

“Udi upesha muntu udi mutshioke bukole”

“Udi upesha muntu udi mutshioke bukole”

Mvese wetu wa tshidimu tshia 2018 udi ne: “Badi batekemena kudi Yehowa nebapetulule bukole.”​—YESH. 40:31.

MISAMBU: 3, 47

1. Ntatu kayi itudi tutuilangana nayi? Kadi bua tshinyi bantu ba Yehowa ba lulamatu badi bamusankisha? (Tangila bimfuanyi bia ntuadijilu bia tshiena-bualu.)

ANU munudi bamanye, muoyo panu mmukole. Ba bungi ba kunudi nuenu bana betu batudi banange badi batata ne masama makole. Bakuabu nansha mukadibu bakulumpe, badi batabalela balela babu bakadi bakulakaje. Banga pabu bua kupetela bena mu mêku abu bidibu nabi dijinga badi banyakila. Tudi bamanye kabidi ne: ba bungi ba kunudi kabena anu batata ne bumue bua ku malu aa patupu to, kadi badi batata ne a bungi musangu umue! Nsombelu eu udi ubalomba dîba, makanda, ne makuta a bungi. Nansha nanku, nudi ne ditabuja dikole kadiyi ditenkakana dia ne: Yehowa neanuambuluishe. Nudi bamanye ne: malu nealongoloke kumpala eku bualu ke mudiye mutulaye. Bushuwa ditabuja diebe didi disankisha Yehowa bikole be!

2. Yeshaya 40:29 udi utupesha dikankamija kayi? Kadi ntshilema kayi tshinene tshitudi mua kuenza?

2 Kadi utuku misangu mikuabu udiumvua ne: ntatu ya mu nsombelu idi ikutuishila panshi anyi? Wewe udiumvua nanku, kuena nkayebe to. Bible udi uleja ne: bantu ba Nzambi ba lulamatu ba kale bavua pabu misangu ne misangu badiumvua bashikile. (1 Bak. 19:4; Yobo 7:7) Kadi pamutu pa kulekelabu, bakalomba Yehowa bukole. Kabakedibua mâyi ku makasa to, bualu Nzambi wetu “udi upesha muntu udi mutshioke bukole.” (Yesh. 40:29) Bia dibungama, lelu bamue bantu ba Nzambi badi bamona ne: mushindu muimpe wa kutantamena ntatu yabu nkuanji kulekela kuenzela Yehowa mudimu bua tshikondo kampanda. Badi bamona midimu ya mu nyuma bu bujitu, kayiyi bu dibenesha to. Nunku badi batuadija kuenza malu adi Satana musue aa: balekela kubala Dîyi dia Nzambi, kubuela mu bisangilu, ne kuyisha.

3. a) Mmunyi mutudi mua kupangisha Satana bua kututekesha? b) Netuakule bua bualu kayi mu tshiena-bualu etshi?

3 Diabolo mmumanye bimpe ne: patudi tudifila bikole mu midimu ya mu nyuma tudi tupeta bukole bua bungi, pende ki mmusue tuikale nabu to. Paudi utshioka ku mubidi ne mu lungenyi, kusemenyi kule ne Yehowa to. Semena pabuipi nende bikole, bualu ‘neakushindamije, neakukoleshe.’ (1 Pet. 5:10; Yak. 4:8) Mu tshiena-bualu etshi, netuakule bua nsombelu ibidi idi mua kututekesha mu mudimu wetu wa Nzambi ne netumone mudi kutumikila mêyi manene a mu Bible mua kutuambuluisha. Kadi tuanji kuakula bua mudi Yehowa mukumbane bua kutupesha bukole bu mudibi bileja mu Yeshaya 40:26-31.

BADI BATEKEMENA KUDI YEHOWA NEBAPETULULE BUKOLE

4. Ndilongesha kayi ditudi mua kupetela mu Yeshaya 40:26?

4 Bala Yeshaya 40:26. Kakutu muntu ukatu mubale mitoto yonso ya muulu to. Bena sianse mbamanye ne: tshikata tshia mitoto tshitubu babikila ne: Voie lactée, tshidi nkayatshi ne mitoto mitue ku miliyare 400. Kadi Yehowa mmumanye dîna dia mutoto wonso. Bidi bitulongesha tshinyi? Bikala Yehowa utabalela bintu bidiye mufuke bu mudi mitoto, elabi meji mudiye udiumvua buebe wewe udi umuenzela mudimu ku budisuile bualu udi mumunange! (Mis. 19:1, 3, 14) Tatu wetu utudi banange bikole mmukumanye mpala ne nyima. “Nansha nsuki ya ku mutu kuenu mmibala yonso” kudiye. (Mat. 10:30) Muimbi wa misambu udi utujadikila ne: “Yehowa mmumanye malu adi bantu badi kabayi mua kubandibua bapetangana nawu.” (Mis. 37:18) Eyowa, Yehowa mmumanye bimpe ntatu yebe, ne udi mua kukupesha bukole bua kuyitantamena yonso.

5. Bua tshinyi tudi ne bua kuikala bashindike ne: Yehowa mmukumbane bua kutupesha bukole?

5 Bala Yeshaya 40:28. Yehowa udi Mpokolo wa bukole bua bungi. Tuakulabi bua bungi bua bukole butuye upesha dîba nkayadi. David Bodanis mufundi wa malu a sianse wakamba ne: ku sekonde yonso, dîba didi dipatula kapia kakole kadi kapetangana ne bukole butu bombe ya nikleere miliyo nkama mivule ipatula patuyi itayika. Mukebuludi mukuabu wakenza makumi kupetaye ne: bukole budi dîba dipatula ku sekonde umue budi mua kuambuluisha bantu munkatshi mua bidimu binunu 200. Nnganyi udi mua kuamba ne: Yeye udi upesha dîba bukole, kena mua kutupesha bukole bua kutantamena ntatu yetu?

6. Mmu ngumvuilu kayi mudi mutshi wa tshikokedi wa Yezu muikale muimpe? Kumanya bualu ebu kudi ne bua kutuambuluisha mushindu kayi?

6 Bala Yeshaya 40:29. Kuenzela Yehowa mudimu kudi kutupetesha disanka dia bungi. Yezu wakambila bayidi bende ne: “Ambulayi mutshi wanyi wa tshikokedi.” Kubambilaye kabidi ne: “Nuenu nenupetulule bukole. Bualu mutshi wanyi wa tshikokedi mmuimpe ne bujitu buanyi mbupepele.” (Mat. 11:28-30) Mêyi aa mmalelela menemene! Kudi bikondo bitutu mua kudiumvua bazengele patudi tumbuka kumbelu bua kuya mu bisangilu anyi mu buambi. Kadi mmunyi mututu tudiumvua patudi tupingana kumbelu? Tutu tudiumvua ne bukole, badilongolole bimpe bua kutantamena ntatu ya mu nsombelu. Bushuwa mutshi wa tshikokedi wa Yezu mmuimpe!

7. Fila tshilejilu tshidi tshileja mudi mêyi adi mu Matayi 11:28-30 malelela.

7 Muanetu wa bakaji mukuabu diende Kayla udi utata ne disama dia mubidi utshioka bikole, tunyinganyinga, ne mutu umusama bikole. Nunku, bitu bimukolela imue misangu bua kubuela mu bisangilu. Kadi pakadienzejaye bua kubuela mu tshisangilu kampanda, wakafunda ne: “Muyuki uvua wakula bua diteketa mu maboko. Bavua bawenze mu mushindu udi ulenga ku muoyo ne ukolesha bakuabu, meme kuamba kupuekesha binsonji. Biakamvuluija ne: bidi bikengela ngikale mbuela mu bisangilu.” Muanetu eu wakasanka bikole bua muvuaye mudienzeje bua kubuela mu bisangilu.

8, 9. Pavua mupostolo Paulo mufunde ne: “Pandi ne butekete ke pandi ne bukole,” uvua usua kuamba tshinyi?

8 Bala Yeshaya 40:30. Nansha tuetu mua kuikala ne bipedi bia mushindu kayi, katuena mua kukokesha bua kuenza malu onso ne bukole buetu to. Atshi ntshitudi tuetu bonso ne bua kumanya. Nansha muvua mupostolo Paulo mua kuenza malu a bungi, kavua anu mua kuenza malu onso avuaye musue kuenza to. Pakakuatshilaye Nzambi lutatu luende, Nzambi wakamuambila ne: “Bukole buanyi budi buenda buvuijibua bupuangane mu butekete.” Wakumvua tshivua Nzambi mumuambile. Ke bualu kayi wakamba ne: “Pandi ne butekete ke pandi ne bukole.” (2 Kol. 12:7-10) Uvua musue kuamba tshinyi?

9 Paulo wakajingulula ne: kavua mua kuenza malu a bungi kayi ne diambuluisha dia kudi Nzambi to. Nyuma muimpe wa Nzambi uvua mua kupesha Paulo bukole buvuaye mupangile. Uvua kabidi mua kumupesha bukole bua kuenza malu avuaye kayi mua kuenza ku bukole buende. Ke mudibi kabidi buetu tuetu. Padi Yehowa utupesha nyuma muimpe, tudi tupeta bushuwa bukole.

10. Mmunyi muvua Yehowa muambuluishe Davidi bua kupita bimpe ne ntatu ivuaye upeta?

10 Muimbi wa misambu Davidi wakadimuenena misangu ya bungi bukole bua nyuma muimpe wa Nzambi. Wakimba ne: “Ku diambuluisha diebe ndi mua kudiela mudi tshisumbu tshia benzavi; ku bukole bua Nzambi ndi mua kubanda pa tshimanu.” (Mis. 18:29) Kudi bimue bimanu, anyi ntatu, bitudi katuyi mua “kubanda” ku bukole buetu; bikengela anu Yehowa atutue tshianza.

11. Leja mudi nyuma utuambuluisha bua kupita bimpe ne ntatu.

11 Bala Yeshaya 40:31. Nyunyi wa mukanku katu ubanda muulu ne udilekelela wenda uya ntanta mule ku bukole buende to. Kapepa ka luya katu kabanda muulu katu kamubandisha, bimuambuluisha bua kulaminyina makanda. Nunku, padi lutatu lukupita makanda, uvuluke mukanku. Lomba Yehowa akupeshe bukole kupitshila kudi “muambuluishi, nyuma muimpe.” (Yone 14:26) Diakalenga, tudi mua kulomba Yehowa nyuma wende dîba dionso, munya ne butuku. Kadi tudi mua kuikala ne dijinga dikole dia diambuluisha dia kudi Nzambi patudi tshilumbu ne muena Kristo netu. Kadi bua tshinyi bilumbu bitu bijuka?

12, 13. a) Bua tshinyi bilumbu bitu bijuka pankatshi pa bena Kristo? b) Tshilejilu tshia Jozefe tshidi tshitulongesha tshinyi bua Yehowa?

12 Bilumbu bitu bijuka pankatshi pa bantu bualu tudi bapange bupuangane. Kakuyi mpata, nekuikale bikondo bikala mêyi anyi bienzedi bia muena Kristo netu bua kutufiikisha munda anyi bituikala petu mua kufiikisha bakuabu munda. Bualu ebu budi mua kuikala diteta dinene. Anu bu mudibi bua mateta makuabu, Yehowa mmusue bua tuleje mutudi ne muoyo mutoke patudi tulonga mua kuenza mudimu mu buobumue ne balume ne bakaji badi badilambule kudiye, badiye munange nansha mudibu bena mapanga.

Yehowa kakalekela Jozefe to; kakukulekela pebe nansha (Tangila tshikoso tshia 13)

13 Tshilejilu tshia Jozefe tshidi tshitulongesha ne: Yehowa katu upangisha mateta bua kukuatawu bantu bende to. Pavua Jozefe nsonga, bana babu bavua Yakoba mulele ne bakaji bakuabu bakamumvuila mukawu, kumupanyishabu mu bupika mu Ejipitu. (Gen. 37:28) Yehowa uvua mumone malu onso ne kakuyi mpata uvua munyingalale bua kumona bakengesha mulunda wende Jozefe, muntu muakane. Kadi Nzambi kakelamu dîyi to. Panyima pa matuku pakashiminyinabu Jozefe tshilumbu ne: uvua usua kulala ne mukaji wa Potifâ ku bukole, ne kumuelabu mu buloko, Yehowa kakenza bualu to. Kadi Nzambi wakalekela Jozefe kashidi anyi? Tòo. Bible udi wamba ne: “Yehowa uvua wenza bua malu onso avuaye wenza atute diakalengele.”​—Gen. 39:21-23.

14. Mmalu kayi mimpe atudi tupeta patudi ‘tumbusha’ tshiji?

14 Tuangatayi tshilejilu tshikuabu etshi. Bantu bakese ke bakadi bakengeshibue bikole anu bu Davidi. Kadi mulunda wa Nzambi au kakalekela dilaminangana munda dimunyanga to. Wakafunda ne: “Umbusha tshiji ne lekela luonji; Kufiiki munda ne kulu kuenza malu mabi.” (Mis. 37:8) Bualu bunene butudi ne bua ‘kumbushila’ tshiji budi ne: tudi tuidikija Yehowa udi kayi ‘mutuenzele malu bilondeshile mpekatu yetu.’ (Mis. 103:10) Kadi kudi malu makuabu mimpe atudi tupeta patudi ‘tumbusha’ tshiji. Tshiji tshidi mua kutukebela masama bu mudi: luendu lua mashi, masama a bisulusulu, a mutshima, a katshimatshima (pancréas), ne a tshifu. Patutu ne tshiji, katutu anu tuela meji bimpe to. Imue misangu, tshiji tshikole tshidi mua kutukebela tunyinganyinga tua munanunanu. Ku lukuabu luseke, Bible udi wamba ne: “Muoyo mupole udi upesha mubidi muoyo.” (Nsu. 14:30) Kadi ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padi muena Kristo netu mututape ku muoyo? Mmunyi mutudi mua kukeba nende ditalala? Tudi ne bua kutumikila mibelu ya meji idi mu Bible.

PADI BENA KRISTO NETU BATUTAPA KU MUOYO

15, 16. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza padi muanetu mutuenzele bibi?

15 Bala Efeso 4:26. Kabiena bitukemesha padibu batuenzela bibi kudi bena panu to. Kadi padi muena kuitabuja netu anyi muntu wa mu dîku dietu utuamba bualu budi bututapa ku muoyo bikole, malu onso adi mua kututonda. Kadi tshidi mua kuenzeka ntshinyi tuetu katuyi bapue bualu abu muoyo? Netushale balame tshiji munkatshi mua bidimu bia bungi anyi? Peshi netutumikile mibelu ya meji idi mu Bible bua kujikija malu ne lukasa? Tuetu balekela matuku a bungi apita bua kuyukila ne muanetu au, nebitukolele bua kukeba nende ditalala.

16 Fuanyikijabi ne: muanetu kampanda mmukunyingalaje ne bidi bikukolela bua kupua bualu abu muoyo. Mmalu kayi audi mua kuenza bua kukeba ditalala? Tshia kumpala, sambila Yehowa ne muoyo mujima. Mulomba akuambuluishe bua uyukile bimpe ne muanenu. Vuluka ne: udi pende mulunda wa Yehowa. (Mis. 25:14) Nzambi mmumunange. Yehowa udi wenzela balunda bende malu ne bulenga ne mmusue bua tuenze bia muomumue. (Nsu. 15:23; Mat. 7:12; Kolos. 4:6) Pashishe, longolola mu meji ebe malu awayukila ne muanenu. Kuedi meji ne: muanenu au uvua muenze malu ku bukole bua kukutapa ku muoyo to; pamuapa uvua mutupakane anyi wewe ke uvua mumvue bibi tshivua tshipitakane. Ikala pabuipi bua kuitaba ne: udi mua kuikala pebe ne tshilema mu tshilumbu atshi. Udi mua kutuadija muyuki wenu au mushindu eu: “Pamuapa matuku aa ndi ne biji bia lukasa, kadi pauvua muakule nanyi malaba, mvua mudiumvue . . .” Malu owu kaayi mende muuvua ujinga, ukebe mpunga mukuabu wa kukeba ditalala. Pautshidi ukeba mpunga mukuabu apu, ikala usambila bua muanenu, ulomba Yehowa bua amubeneshe. Sambila Nzambi bua akuambuluishe bua wimanyine pa ngikadilu mimpe ya muanenu. Ikala mutuishibue ne: Yehowa neasanke padiye ukumona uditatshisha bua kukeba ditalala ne muanenu udi mulunda wa Nzambi.

PATUDI TUDIPISHA BUA MPEKATU YETU YA KALE

17. Mmunyi mudi Yehowa utuambuluisha bua kuakaja malanda etu nende patudi benze mpekatu? Bua tshinyi tudi ne bua kuitaba diambuluisha adi?

17 Bamue bantu badi badiumvua kabayi bakumbane bua kuenzela Yehowa mudimu bualu mbenze mpekatu munene. Didipisha didi mua kutupangisha ditalala, disanka, ne makanda. Mukalenge Davidi uvua mutate pende ne didipisha udi umvuija bualu ebu ne: “Pamvua mushale mupuwe, mifuba yanyi ivua ipeluka bua kutua kuanyi kua mikemu dituku dijima. Bualu tshianza tshiebe tshivua tshinnemene bujitu munya ne butuku.” Diakalenga, Davidi wakenza malu bu muntu mushindame mu nyuma. Wakafunda ne: “Ndekelu wa bionso ngakatonda mpekatu wanyi kuudi; . . . Wewe wakamfuila luse bua tshilema tshia mpekatu yanyi.” (Mis. 32:3-5) Wewe muenze mpekatu munene, Yehowa udi pabuipi bua kukuambuluisha bua wakaje malanda ebe nende. Kadi udi ne bua kuitaba diambuluisha dia kudi bakulu. (Nsu. 24:16; Yak. 5:13-15) Kuladikiji malu to, muoyo webe wa kashidi udi mu njiwu! Kadi tshiudi ne bua kuenza ntshinyi kondo kebe ka muoyo koku kakupisha anu kukupisha bua mpekatu ikadibu bakufuile luse matuku a bungi mamane kupita?

18. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Paulo mua kuambuluisha bantu badi badiumvua kabayi bakumbane bua kuenzela Yehowa mudimu?

18 Kuvua bushuwa bikondo bivua mupostolo Paulo unyingalala bua malu mabi avuaye muenze kale. Wakamba ne: “Ndi mutambe bukese ku bapostolo, ne tshiena mukumbane bua kubikidibua mupostolo, bualu mvua mukengeshe tshisumbu tshia Nzambi.” Nansha nanku, Paulo wakamba kabidi ne: “Kadi ndi tshindi etshi bua ngasa wa Nzambi.” (1 Kol. 15:9, 10) Yehowa wakitaba Paulo anu tshivuaye atshi, ne uvua mutekemene bua Paulo ajingulule bualu abu. Wewe munyingalale ne muoyo umue bua mpekatu yebe ya kale ne muyitondele Yehowa ne bakulu padibi bikengela, wikale mushindike ne: Yehowa neakufuile luse. Nunku kuikadi ne dielakana to, kadi itaba ne: Yehowa mmukufuile luse.​—Yesh. 55:6, 7.

19. Mvese wa tshidimu tshia 2018 etshi mmvese kayi? Bua tshinyi mmukumbanyine?

19 Bu mudi nshikidilu wa ndongoluelu eu musemene pabuipi, tudi anu mua kutekemena ne: ntatu neyivule. Kadi ikala mutuishibue ne: Yeye “udi upesha muntu udi mutshioke bukole, upesha badi kabayi ne bukole dikanda dionso” udi mua kukupesha tshionso tshiudi ukengela bua kutungunuka ne kuya kumpala. (Yesh. 40:29; Mis. 55:22; 68:19) Mu 2018 emu, netuikale tuvuluka bulelela bua mushinga ebu misangu yonso itudi tubuela mu bisangilu ku Nzubu wa Bukalenge. Budi mu mêyi a mvese wetu wa tshidimu adi mafundamu a ne: “Badi batekemena kudi Yehowa nebapetulule bukole.”​Yesh. 40:31.