Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 2

Malu adi tshilejilu tshia “muyidi uvua Yezu munange” tshitulongesha

Malu adi tshilejilu tshia “muyidi uvua Yezu munange” tshitulongesha

“Tutungunukayi ne kunangangana, bualu dinanga didi difumina kudi Nzambi.”​—1 YONE 4:7.

MUSAMBU WA 105 “Nzambi udi dinanga”

KADIOSHA *

1. Dinanga dia Nzambi didi dienza bua udiumvue mushindu kayi?

MUPOSTOLO Yone wakafunda ne: “Nzambi udi dinanga.” (1 Yone 4:8) Mêyi mapepele aa adi atuvuluija bulelela bua nshindamenu ebu: Nzambi udi Mpokolo wa muoyo udi kabidi Mpokolo wa dinanga. Yehowa mmutunange be! Dinanga diende didi dienza bua tudiumvue mu bukubi ne tuikale ne disanka, katuyi tukengela tshintu.

2. Mmikenji kayi mitambe bunene ibidi idi mu Matayi 22:37-40? Bua tshinyi bidi mua kutukolela bua kutumikila mukenji muibidi?

2 Bua bena Kristo, kunanga bakuabu ki mbualu budi muntu wenza padiye musue to, mmukenji. (Bala Matayi 22:37-40.) Patudi tufika ku dimanya Yehowa bimpe, bidi mua kulua bipepele bua kutumikila mukenji wa kumpala eu. Bidi nanku bualu Yehowa mmupuangane; utu utuelela meji ne utuenzela malu mimpe. Kadi bidi mua kutukolela bua kutumikila mukenji muibidi. Bua tshinyi? Bualu bena Kristo netu (badi pabu munkatshi mua bakuetu anyi binetu batudi nabu ku tshibelu) mbapange bupuangane. Imue misangu badi mua kutuamba anyi kutuenzela malu mabi. Yehowa uvua mumanye ne: bivua ne bua kutukolela bua kutumikila mukenji au; ke bualu kayi uvua musake bamue bafundi ba Bible ku bukole bua nyuma wende bua kufundamu kabidi mibelu misunguluke idi ituleja bua tshinyi tudi ne bua kunangangana ne mushindu utudi mua kunangangana. Yone ngumue wa ku bafundi abu.​—1 Yone 3:11, 12.

3. Yone uvua mutambe kuakula bua bualu kayi?

3 Mu mikanda idi Yone mufunde, mmuakule bikole uleja ne: bena Kristo badi ne bua kunangangana. Mu mukanda mudiye muakule bua nsombelu wa Yezu, mmuakule bua “dinanga” misangu ya bungi kupita mudi Evanjeliyo mikuabu yonso isatu misambakaja kaba kamue miakule. Yone uvua ne bidimu bipatshila ku 100 pavuaye mufunde Evanjeliyo wa Yone ne mikanda yende mikuabu isatu. Mikanda ayi idi ileja ne: bualu buonso budi muena Kristo wenza, dinanga ke didi ne bua kumusaka bua kubuenza. (1 Yone 4:10, 11) Kadi biakangata Yone matuku bua kulonga bualu abu.

4. Yone uvua ne dinanga misangu yonso anyi?

4 Patshivua Yone nsonga, kuvua misangu ivuaye uleja muvuaye kayi ne dinanga. Tshilejilu, dituku dikuabu, Yezu uvua mu luendu ne bayidi bende batangile ku Yelushalema kadi banji kupitshila mu Samalea. Bena mu musoko kampanda wa mu Samalea amu kabakabakidila to. Ntshinyi tshiakenza Yone? Wakamba bua kubikila kapia kafume mu diulu kabutule bantu bonso ba mu musoko au! (Luka 9:52-56) Musangu mukuabu kabidi, Yone wakapangila mua kuleja bapostolo nende dinanga. Bidi bimueneka ne: yeye ne muanabu Yakobo bakambila mamuabu bua ambile Yezu abapeshe miaba minene mu Bukalenge buende. Pakamanya bapostolo bakuabu tshivua Yakobo ne Yone benze, bakafiika munda bikole! (Mat. 20:20, 21, 24) Kadi nansha muvua Yone muenze bilema bionso ebi, Yezu uvua anu mumunange.​—Yone 21:7.

5. Ntshinyi tshituakonkonona mu tshiena-bualu etshi?

5 Mu tshiena-bualu etshi, netukonkonone tshilejilu tshia Yone ne amue malu avuaye mufunde bua dinanga. Patudi tuenda tukonkonona malu aa, netumone mutudi mua kuleja mutudi banange bena Kristo netu. Netumone kabidi mushindu munene udi mfumu wa dîku mua kuleja ne: mmunange dîku diende.

DINANGA DITU DIMUENEKELA MU BIENZEDI

Yehowa mmuleje mudiye mutunange padiye mutume Muanende pa buloba bua kutufuila (Tangila tshikoso 6-7)

6. Mmushindu kayi udi Yehowa muleje mudiye mutunange?

6 Bantu batu batamba kuela meji ne: kunanga muntu nkuikala nende bimpe, ne bua kuenza nanku bidi bikengela kumuambila mêyi mimpe. Kadi bua dinanga kuikaladi dilelela, didi ne bua kumuenekela mu bienzedi. (Fuanyikija ne Yakobo 2:17, 26.) Tshilejilu, Yehowa mmutunange. (1 Yone 4:19) Dinanga diende didi dimuenekela mu mêyi mimpe adiye mufundishe mu Bible. (Mis. 25:10; Lomo 8:38, 39) Kadi tudi batuishibue ne: Nzambi ki mmutunange anu ku bidiye wamba to, mmutunange kabidi ku bidiye wenza. Yone wakafunda ne: “Mu bualu ebu dinanga dia Nzambi diakamueneshibua bua bualu buetu, ne: Nzambi wakatuma Muanende mulela umuepele pa buloba bua tupete muoyo ku butuangaji buende.” (1 Yone 4:9) Yehowa wakitaba bua Muanende munanga akenge ne atufuile. (Yone 3:16) Tudi mua kuela kabidi mpata tuamba ne: Yehowa ki mmutunange bulelela anyi?

7. Ntshinyi tshivua Yezu muenze bua kuleja muvuaye mutunange?

7 Yezu wakajadikila bayidi bende ne: uvua mubanange. (Yone 13:1; 15:15) Kavua muleje bungi bua dinanga divuaye mubanange ne mutunange petu anu ku bivuaye muambe to, kadi wakaleja ku bivuaye muenze. Wakamba ne: “Kakuena muntu udi ne dinanga dinene kupita edi: bua muntu afile muoyo wende bua balunda bende.” (Yone 15:13) Patudi tuela meji a bidi Yehowa ne Yezu batuenzele, bidi bitusaka bua kuenza tshinyi?

8. Ntshinyi tshidi 1 Yone 3:18 utulomba bua kuenza?

8 Tudi tuleja mutudi banange Yehowa ne Yezu patudi tubatumikila. (Yone 14:15; 1 Yone 5:3) Yezu muine si mmututumine dîyi bua tunangangane. (Yone 13:34, 35) Katuena ne bua kuleja bena Kristo netu mutudi babanange anu ku mêyi to, tudi ne bua kubaleja kabidi dinanga dietu ku bitudi tuenza. (Bala 1 Yone 3:18.) Ntshinyi tshitudi mua kuenza menemene bua kuleja ne: tudi babanange?

NANGA BENA KRISTO NEBE

9. Dinanga divua disaka Yone bua kuenza tshinyi?

9 Yone uvua mua kuikala mushale ne tatuende bua kupeta makuta ku mudimu wa diloba uvuabu benza mu dîku diabu. Kadi wakadifila bua kuambuluisha bakuabu bua kumanya bulelela budi butangila Yehowa ne Yezu matuku ende onso a muoyo avua mamushadile. Nsombelu uvua Yone musungule eu kavua mutekete to. Bakamukengesha, ne lua ku ndekelu kua bidimu lukama bia kumpala pakavuaye mukulakaje, bakamukuata kuyabu kumushiya mu tshidiila tshia Patemo. (Bien. 3:1; 4:1-3; 5:18; Buak. 1:9) Nansha pavuabu baye kumuela muntu amu bua muvuaye uyisha bua Yezu, uvua anu welela bakuabu meji. Tshilejilu, pavuaye mu tshidiila atshi, wakafunda mukanda wa Buakabuluibua buvuabu bamupeshe, kuwutuminaye bisumbu bua bimanye “malu adi ne bua kuenzeka mu katupa kîpi emu.” (Buak. 1:1) Pashishe, pamuapa pakavuabu bamupatule mu tshidiila tshia Patemo atshi, wakafunda Evanjeliyo udi mulonde nsombelu wa Yezu ne mudimu wende. Wakafunda kabidi mikanda mikuabu isatu bua kukankamija bena Kristo nende ne kubakolesha. Mmunyi muudi mua kuidikija Yone bua muvuaye anu mushale uditatshisha bua bakuabu?

10. Mmunyi muudi mua kuleja ne: udi munange bantu?

10 Udi mua kuleja muudi munange bantu ku malu audi usungula bua kuenza mu nsombelu webe. Bena mu bulongolodi bua Satana mbasue bua wangate dîba diebe dionso ne makanda ebe onso bua kuenza malu adi anu bua diakalenga diebe wewe, bua upete makuta anyi wende lumu. Kadi pa buloba bujima, bamanyishi ba Bukalenge bua Nzambi badi badipangisha amue malu badi bobu bangata dîba diabu dia bungi bua kuyisha lumu luimpe ne bambuluisha bantu bua kusemena pabuipi ne Yehowa. Kudi too ne badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba wa kuyisha ne kulongesha.

Tudi tuleja mutudi banange bena Kristo netu ne bena mu mêku etu ku malu atudi tuenza (Tangila tshikoso 11, 17) *

11. Mmunyi mudi bena Kristo ba bungi ba lulamatu baleja ne: mbanange Yehowa ne bena Kristo nabu?

11 Bena Kristo ba bungi ba lulamatu badi ne bua kuenza mudimu wa bianza dituku dionso bua kudiambuluisha bobu bine ne mêku abu. Nansha nanku, bamanyishi ba lulamatu aba badi batua bulongolodi bua Nzambi mpanda mu mishindu idibu bakokeshila. Tshilejilu, kudi badi bambuluisha padi bipupu bienzeka, bakuabu badi bambuluisha mu mudimu wa luibaku, ne muntu yonso udi ne mushindu wa kufila mapa bua mudimu wetu udi wenzeka buloba bujima. Badi benza malu onso aa bualu mbanange Nzambi ne binabu. Lumingu luonso eu, tudi tuleja mutudi banange bena Kristo netu patudi tubuela mu bisangilu ne tufilamu mandamuna. Nansha tuetu batshioke, tutu anu tuyamu. Nansha malu owu matutonde, tutu anu tufila mandamuna. Kabidi nansha mutudi tuetu bonso, muntu ne yende ntatu, tutu tukankamija bakuabu kumpala kua bisangilu anyi panyima pabi. (Eb. 10:24, 25) Tudi ne disanka dia bungi bua mudimu udibu benza kudi bena Kristo netu aba!

12. Mmushindu kayi mukuabu uvua Yone muleje muvuaye munange bena Kristo nende?

12 Yone uvua uleja muvuaye munange bena Kristo nende pavuaye ubela kalumbandi. Ki nkujike to. Uvua ubapesha kabidi mibelu. Tshilejilu, mu mikanda ivuaye mufunde, wakela bena Kristo nende kalumbandi bua ditabuja diabu ne bua malu mimpe avuabu benza, kadi uvua ubapesha kabidi mibelu bua mpekatu kayi udia tshibanga. (1 Yone 1:8–2:1, 13, 14) Bidi bikengela tuikale petu tuela bena Kristo netu kalumbandi bua malu mimpe adibu benza. Kadi muntu yeye mubange kuleja lungenyi lubi anyi mutuadije tshikadilu tshibi, tudi tumubela ne dîyi dimpe bua kuleja mutudi bamunange. Bitu bilomba muoyo mukole bua kubela mulunda wetu, kadi Bible udi wamba ne: balunda balelela batu basakishangana anyi bapingajangana mu njila.​—Nsu. 27:17.

13. Mbualu kayi butudi katuyi ne bua kuenza?

13 Misangu mikuabu tutu tubenga kuenza malu kampanda bua kuleja mutudi banange bena Kristo netu. Tshilejilu, katutu tufiika munda tshianana tshianana bua bidibu bamba to. Mona tshivua tshienzeke pakavua lufu lua Yezu lusemene pabuipi. Wakambila bayidi bende ne: bua bobu kupeta muoyo, anu bobu badie mubidi wende ne banue mashi ende. (Yone 6:53-57) Mêyi au akatonda bayidi bende ba bungi bikole kufikabu ne ku dimulekela, kadi balunda bende balelela, ne Yone kabidi, kabakamulekela bobu to. Bakashala anu bamulamate. Kabavua bajingulule tshivua Yezu muambe to, ne tshivua mua kuikala pamuapa tshibakemeshe. Kadi balunda ba Yezu ba lulamatu abu kabakela meji ne: tshivuaye muambe tshivua tshibi ne bualu abu kubatondabu to. Kadi bakamueyemena, bamanye ne: uvua muambe bulelela. (Yone 6:60, 66-69) Bushuwa, kubenga kufiika munda tshianana tshianana bua bidi balunda betu bamba mbualu bua mushinga wa dikema! Pamutu pa kufiika munda, tudi tubambila bua batumvuije tshidibu basue kuamba.​—Nsu. 18:13; Muam. 7:9.

14. Bua tshinyi katuena ne bua kukina bena Kristo netu?

14 Yone mmutulombe kabidi bua katukinyi bena Kristo netu to. Tuetu katuyi tutumikila mubelu eu, tudi tudishiya mu bianza bia Satana. (1 Yone 2:11; 3:15) Ke tshivua tshienzekele bamue bantu ku ndekelu kua bidimu lukama bia kumpala. Satana uvua wenza muende muonso bua kufikisha bantu ba Nzambi ku dikinangana ne ku ditapuluka. Dîba divua Yone mufunde mikanda yende, mu tshisumbu mukavua bantu bavua baleja muvuabu ne lungenyi lua buena lua Satana. Tshilejilu, Diotelefe ukavua ukebesha matapuluka a dikema mu tshisumbu kampanda. (3 Yone 9, 10) Kavua unemeka baleji mpala bena ngendu bavuabu batuma kudi kasumbu kaludiki to. Mu tshisumbu muvua bantu bavua bakidila bakuabu bavuaye kayi musue to; yeye kujinga too ne bua kuipata bavua bakidilangana abu mu tshisumbu. Adi si ndikamakama dibi be! Lelu, Satana utshidi wenza muende muonso bua kupandulula bantu ba Nzambi ne kubatshimuna. Katulekediku lukinu lutupandulula to.

NANGA BENA MU DÎKU DIEBE

JYezu wakashila Yone mudimu wa kuambula bujitu bua mamuende ne kumutabalela mu nyuma. Lelu bamfumu ba mêku badi ne bua kukumbaja majinga a ba mu nzubu muabu (Tangila tshikoso 15-16)

15. Ntshinyi tshidi mfumu wa dîku ne bua kuvuluka?

15 Umue mushindu munene udi mfumu wa dîku uleja mudiye munange bena mu dîku diende ngua kubakumbajila majinga abu a ku mubidi. (1 Tim. 5:8) Kadi udi ne bua kuvuluka ne: bintu bia ku mubidi kabiena mua kukumbaja majinga a mu nyuma a bena mu dîku diende to. (Mat. 5:3) Mona tshilejilu tshidi Yezu mushile bamfumu ba mêku: Evanjeliyo wa Yone udi wamba ne: pakavua Yezu ukeba kukuula muoyo pa mutshi wa makenga, utshivua anu welela dîku diabu meji. Yone bavua bimane ne Mariya mamuende wa Yezu muaba uvuabu bashipela Yezu. Nansha mukavua Yezu ukunga ne lufu amu, wakambila Yone bua kutabalela Mariya. (Yone 19:26, 27) Yezu uvua ne bana babu bavua mua kushala bambula bujitu bua Mariya, kadi bidi bimueneka ne: nansha umue wa kudibu kavua muanji kulua muyidi wende to. Nanku Yezu wakenza bua kuikale muntu uvua mua kushala wambula bujitu bua Mariya ne kumutabalela mu nyuma.

16. Mmidimu kayi ivua nayi Yone?

16 Yone uvua ne midimu ya bungi. Bu muvuaye mupostolo, uvua ntunga mulongo mu mudimu wa buambi. Uvua kabidi mua kuikala tatu wa dîku, nanku uvua ne bua kuikala eku ukumbajila bena mu dîku diende majinga abu a ku mubidi eku ubakumbajila kabidi ne a mu nyuma. (1 Kol. 9:5) Bidi bilongesha bamfumu ba mêku ba lelu tshinyi?

17. Bua tshinyi bidi ne mushinga bua mfumu wa dîku ikale utabalela majinga a mu nyuma a bena mu dîku diende?

17 Muanetu udi mfumu wa dîku udi mua kuikala ne midimu minene ya bungi. Tshilejilu, bikalaye muena mudimu muaba kampanda, udi ne bua kuwenza ne muoyo mujima bua ngenzelu wende wa mudimu atumbishishe Yehowa. (Ef. 6:5, 6; Tito 2:9, 10) Udi mua kuikala kabidi ne midimu mu tshisumbu, bu mudi wa kulama mikoko ne kuikala ntunga mulongo mu mudimu wa buambi. Bidi kabidi ne mushinga bua ikale ulonga Bible ne mukajende ne bana bende. Nebikale ne disanka bua bualu buonso budiye wenza bua bikale ne disanka ne bikale ne makanda a ku mubidi ne a mu nyuma.​—Ef. 5:28, 29; 6:4.

‘NUSHALE MU DINANGA DIANYI’

18. Yone uvua ne dishindika dia bualu kayi?

18 Yone uvua mulale muboboke, ne kuvua malu a bungi avua mamuenzekele. Uvua mupete kabidi ntatu ivua mua kuikala mitekeshe ditabuja diende. Kadi uvua wenza muende muonso bua kutumikila mikenji ya Yezu, kutumikila ne wa kunanga bena Kristo nende. Ke bualu kayi uvua mushindike ne: Yehowa ne Yezu bavua bamunange ne bavua ne bua kumupesha bukole bua kutantamena lutatu nansha lua mushindu kayi. (Yone 14:15-17; 15:10; 1 Yone 4:16) Kakuvua tshivua Satana anyi bena mu bulongolodi buende mua kuenza bua kupangisha Yone bua kunanga bena Kristo nende ne kubaleja muvuaye mubanange ku mêyi ne ku bienzedi to.

19. Ntshinyi tshidi 1 Yone 4:7 utukankamija bua kuenza? Bua tshinyi?

19 Anu bu Yone, tudi petu mu bulongolodi budi mu bianza bia Satana, nzambi wa lukinu lubi. (1 Yone 3:1, 10) Mmusue bua tulekele kunanga bena Kristo netu, ne mmuindile bua tuetu tumukanguile tshialu bua akuate wende mudimu. Bana betu, tudisuikayiku bua kunanga bena Kristo netu, kubaleja dinanga adi ku bitudi tuamba ne kubajadikiladi ku bitudi tuenza. Dîba adi, netuikale ne disanka dia mutudi mu dîku dia Yehowa ne kuikala ne muoyo nekuikale anu kutusankisha.​—Bala 1 Yone 4:7.

MUSAMBU WA 88 Mmanyisha njila yebe

^ tshik. 5 Mupostolo Yone utu mumanyike bu “muyidi uvua Yezu munange.” (Yone 21:7) Nanku nansha patshivuaye nsonga, uvua ne bua kuikala ne ngikadilu mimpe mitambe. Bidimu bia bungi pashishe, Yehowa wakenza nende mudimu bua kuakula bikole bua dinanga. Tshiena-bualu etshi netshiakule bua amue malu avua Yone mufunde ne netshileje kabidi tshidi tshilejilu tshiende tshitulongesha.

^ tshik. 59 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Mfumu wa dîku udi ne midimu mikuabu ya bungi eku wambuluisha padi bipupu bienzeka, ufila mapa bua kukuatshisha mudimu wetu udi wenzeka buloba bujima, ne ubikila bakuabu bua balue kubuela nabu mu ntendelelu wabu wa mu dîku.