Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 1

“Bantu badi bakeba Yehowa kabakupangila tshintu tshimpe nansha tshimue”

“Bantu badi bakeba Yehowa kabakupangila tshintu tshimpe nansha tshimue”

MVESE WETU WA TSHIDIMU TSHIA 2022: “Bantu badi bakeba Yehowa kabakupangila tshintu tshimpe nansha tshimue.”​—MIS. 34:10.

MUSAMBU 4 “Yehowa udi Mulami wanyi”

KADIOSHA *

Davidi uvua udiumvua ne: kavua ‘mupangile tshintu tshimpe nansha tshimue’ nansha pavuaye mu nsombelu mikole (Tangila tshikoso 1-3) *

1. Nnsombelu kayi mukole uvua Davidi mutuilangane nende?

DAVIDI uvua unyema bua kusungila muoyo wende. Shaula mukalenge wa Isalele wa bukole uvua wenza muende muonso bua kumushipa. Tshikondo tshivua Davidi wenda unyema atshi, wakatudila mu tshimenga tshia Nobo pavuaye dijinga ne biakudia, kulombaye anu mampa atanu patupu. (1 Sam. 21:1, 3) Panyima pa matuku, yeye ne bantu bende bakaya kusokoma mu lubuebue anyi nyongolo. (1 Sam. 22:1) Ntshinyi tshiakafikisha Davidi ku nsombelu eu?

2. Mmushindu kayi uvua Shaula udiela yeye nkayende muonji mu nshingu?

2 Shaula uvua udiila Davidi dînu bualu bantu ba bungi bavua bamunange ne bualu uvua mutshimune mvita ya bungi. Shaula uvua mumanye ne: Yehowa ukavua mumubenge bualu kavua mumutumikile to, ne kabidi Yehowa ukavua musungule Davidi bua kuluaye mukalenge pa muaba wende. (Bala 1 Samuele 23:16, 17.) Bu mutshivua Shaula muikale mukalenge wa Isalele ne muikale ne tshiluilu tshinene tshia basalayi ne bantu ba bungi bamutue mpanda, Davidi uvua ne bua kunyema bua kusungila muoyo wende. Shaula uvuaku wela meji ne: uvua mua kupangisha Yehowa bua kuteka Davidi mukalenge anyi? (Yesh. 55:11) Ki mbaleje nanku mu Bible to, kadi tshitudi mua kuikala bamanye ntshia ne: Shaula uvua udiela yeye nkayende muonji mu nshingu. Bantu batu batombokela Nzambi batu bafuishibua bundu misangu yonso!

3. Davidi uvua udiumvua mushindu kayi nansha muvuaye mu nsombelu mukole?

3 Davidi kavua muntu uvua musue malu manene to. Kavua ne meji a kulua mukalenge wa Isalele to. Yehowa ke uvua mumusungule. (1 Sam. 16:1, 12, 13) Shaula wakatuadija kumona Davidi bu muluishi wende munene. Kadi Davidi kakela Yehowa tshilumbu pambidi bua muvuaye mudisangane mu njiwu; peshi kavua nansha mudilakane bua muvuaye ne biakudia bikese ne muikale ulala mu nyongolo to. Pa mutu pa nanku, bidi bimueneka ne: pavuaye musokome mu nyongolo au ke pavuaye mufunde musambu muimpe wa ditumbisha nawu Yehowa udi ne mêyi a mvese udibu bangatshile tshiena-bualu etshi a ne: “Bantu badi bakeba Yehowa kabakupangila tshintu tshimpe nansha tshimue.”​—Mis. 34:10.

4. Nnkonko kayi ituandamuna? Bua tshinyi idi ne mushinga?

4 Lelu eu batendeledi ba Yehowa ba bungi kabena pabu ne biakudia bikumbane peshi bintu bikuabu bidibu nabi dijinga to. * Ba bungi ba kudibu mbibenzekele nanku nangananga mu tshikondo tshia disama dia korona. Tuikalayi bamanye ne: mu “dikenga dinene” didi kumpala eku netutuilangane kabidi ne ntatu mikuabu mipite bukole. (Mat. 24:21) Nunku mbimpe tuandamune mpindieu nkonko inayi eyi: Mmu ngumvuilu kayi muvua Davidi ‘kayi mupangile tshintu tshimpe nansha tshimue’? Bua tshinyi mbimpe tumanye mua kusanka ne bitudi nabi? Bua tshinyi tudi mua kuikala batuishibue ne: Yehowa neatupeshe bitudi nabi dijinga? Ntshinyi tshitudi mua kuenza mpindieu bua kuikala badilongolole bua matuku atshilualua?

“TSHIAKUPANGILA TSHINTU NANSHA”

5-6. Mmunyi mudi Misambu 23:1-6 utuambuluisha bua kumanya tshivua Davidi usua kuamba pavuaye muambe ne: batendeledi ba Nzambi kabena mua ‘kupangila tshintu tshimpe nansha tshimue’?

5 Davidi uvua usua kuamba tshinyi pavuaye muambe ne: batendeledi ba Yehowa kabena mua ‘kupangila tshintu tshimpe nansha tshimue’? Tudi mua kumanya tshivuaye usua kuamba tuetu bakonkonone mêyi a buena aa adi mu Misambu 23. (Bala Misambu 23:1-6.) Davidi mmutuadije musambu eu ne mêyi a ne: “Yehowa udi Mulami wanyi. Tshiakupangila tshintu nansha.” Mu mvese mikuabu idi ilonda Davidi mmutele bintu bidi ne mushinga wa bungi bu mudi: malu mimpe avua Yehowa mumuenzele bualu uvua wangata Yehowa bu Mulami wende. Yehowa wakamulombola mu “mu njila ya buakane,” ne wakamuambuluisha mu bikondo bimpe ne bibi kayi umulekela to. Davidi uvua mumanye ne: kavua mua kupangila ntatu mu nsombelu uvuaye nende “miaba ya [Yehowa ya] kudishila nyama idi ne bisonsa bia bungi” to. Misangu mikuabu uvua udiumvua mutekete mu mikolo, bienze anu bu ne: uvua wendela “mu tshibandabanda tshia mîdima mikole” muvuaye mua kutuilangana ne baluishi. Kadi bu muvua Yehowa Mulami wende, Davidi ‘kavua utshina bualu bubi’ to.

6 Nunku muaba eu tudi bapete diandamuna dia lukonko luetu lua ne: Mmu ngumvuilu kayi muvua Davidi ‘kayi mupangile tshintu tshimpe nansha tshimue’? Uvua ne bionso bivua bikengedibua bua kuikala mu malanda mashême ne Yehowa. Kabivua bikengela ikale anu ne bintu bia bungi bia ku mubidi bua kuikalaye ne disanka to. Davidi uvua usanka bua bionso bivua Yehowa umupesha. Tshivua ne mushinga wa bungi kudiye mmushindu uvua Yehowa umufuta ne umukuba.

7. Bilondeshile Luka 21:20-24, ndutatu kayi luvua bena Kristo ba mu Yudaya ba mu bidimu lukama bia kumpala batuilangane nalu?

7 Mêyi a Davidi aa adi atulongesha ne: mbia mushinga bua kuikala ne nkatshinkatshi mu mushindu utudi tuangata bintu bia ku mubidi. Ki mbibi bua kusanka ne bintu bitudi nabi to, kadi kabiena ne bua kuangata muaba wa kumpala mu nsombelu wetu. Bena Kristo ba mu Yudaya ba mu bidimu lukama bia kumpala bakafika ku dijingulula bulelela bua mushinga ebu. (Bala Luka 21:20-24.) Yezu ukavua mubadimuije ne: tshikondo tshivua ne bua kulua tshivua ‘biluilu bia basalayi ne bua kunyunguluka’ tshimenga tshia Yelushalema. Pavua bualu abu buenzeka bivua bikengela ‘banyemene ku mikuna.’ Pavuabu banyema bavua basungila mioyo yabu, kadi bavua ne bua kushiya bintu biabu bia bungi. Kukadi bidimu bia bungi bivuabu baleje mu Tshibumba tshia Nsentedi kampanda ne: “Bakashiya madimi ne nzubu, kabayi nansha bangata bintu bia mu nzubu yabu. Bu muvuabu ne dishindika dia se: Yehowa uvua ne bua kubakuba ne kubakuatshisha, bakatuma ntendelelu wende kumpala kua tshintu tshikuabu tshionso tshivua mua kumueneka ne mushinga.”

8. Ndilongesha kayi dia mushinga ditudi tupetela ku tshivua tshifikile bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala ba mu Yudaya?

8 Ndilongesha kayi dia mushinga ditudi tupetela ku tshivua tshifikile bena Kristo ba mu bidimu lukama bia kumpala ba mu Yudaya? Tshibumba tshia Nsentedi atshi ntshileje kabidi ne: “Mateta adi mua kuikala alua kumpala a mushindu utudi tumona bintu bia ku mubidi; biobi ke tshintu tshia mushinga mutambe bunene anyi, peshi lupandu ludi lulua bua bantu bonso badi ku luseke lua Nzambi ke ludi ne mushinga wa bungi? Bushuwa, dinyema dietu didi mua kumvuija imue ntatu ne dipangila bimue bintu. Netuikale badiakaje bua kuenza tshionso tshidi tshikengedibua, anu bu muakenza binetu ba mu siekele wa kumpala bakanyema mu [Yudaya].” *

9. Mmushindu kayi udi mubelu uvua Paulo mupeshe bena Ebelu ukukankamija?

9 Anji fuanyikijabi muvuabi mua kuikala bikole bua bena Kristo bavua ne bua kushiya pamuapa bintu biabu bionso bua kuya kusombela muaba mukuabu. Bivua bikengela bikale ne ditabuja dikole bua kueyemena Yehowa bua abapeshe bivuabu nabi dijinga. Kadi kuvua kabidi tshintu tshikuabu tshivua mua kubambuluisha. Bidimu bitanu kumpala kua bena Lomo kujingilabu Yelushalema, mupostolo Paulo ukavua mupeshe bena Ebelu mubelu wa mushinga eu: “Nsombelu wenu kikadi wa dinanga dia makuta, kadi nusanke ne bintu binudi nabi. Bualu mmuambe ne: ‘Tshiakukushiya nansha kakese, tshiakukulekela nansha kakese.’ Bua tuikale ne dikima dikole ne tuambe ne: ‘Yehowa mmuambuluishi wanyi; tshiakutshina to. Ntshinyi tshidi muntu mua kungenzela?’” (Eb. 13:5, 6) Bushuwa, bantu bonso bavua batumikile mubelu wa Paulo au kumpala kua bena Lomo kubuelabu mu tshimenga bakibidilangana bipepele ne nsombelu wa muaba mupiamupia wakayabu kusombela. Bavua batuishibue ne: Yehowa neabapeshe bivuabu nabi dijinga. Mêyi a Paulo au adi atujadikila ne: tudi petu mua kutekemena bia muomumue.

“TUSANKE NE BINTU EBI”

10. Ntshinyi tshivua Paulo ‘wenza’ tshidiye mutuambile petu bua kuenza?

10 Paulo uvua mupeshe Timote mubelu wa buena eu. Mubelu au udi ututangila petu. Wakafunda ne: “Nunku bu mutudi ne biakudia ne bilamba, tusanke ne bintu ebi.” (1 Tim. 6:8) Mbuena kuamba ne: katuenaku mua kulabula biakudia bia muenya, kusombelaku mu nzubu mulenga, peshi kusumbaku bilamba bipiabipia ku musangu ne ku mukuabu anyi? Ki ntshivua Paulo musue kuamba to. Yeye uvua usua kuamba ne: mbimpe tusanke ne tshintu kayi tshionso tshitudi natshi. (Filip. 4:12) Ke tshivua Paulo ‘wenza.’ Nunku malanda etu ne Nzambi ke tshietu tshia mushinga menemene, ki ntshintu nansha tshimue tshia ku mubidi tshitudi natshi to.​—Hab. 3:17, 18.

Bena Isalele ‘kabakapangila tshintu nansha tshimue’ mu bidimu 40 bivuabu benze mu tshipela to. Tudiku mua kusanka ne bitudi nabi mpindieu anyi? (Tangila tshikoso 11) *

11. Ntshinyi tshidi mêyi avua Mose muambile bena Isalele atulongesha bua kusanka ne bitudi nabi?

11 Bitudi tuela meji ne: tudi nabi dijinga bidi mua kuikala bishilangane ne bidi Yehowa yeye umona ne: ke bitudi nabi dijinga. Pakavua bena Isalele benze bidimu 40 mu tshipela Mose wakabambila ne: “Yehowa Nzambi webe mmukubeneshe mu malu onso audi muenze. Mmumanye bimpe luendu luebe mu tshipela tshinene etshi. Yehowa Nzambi webe uvua nebe mu bidimu 40 ebi, ne kuena mupangile tshintu nansha tshimue.” (Dut. 2:7) Yehowa wakapesha bena Isalele mana bua kudia mu bidimu bionso 40 abi. Bilamba biabu bivuabu bapatuke nabi mu Ejipitu kabiakasunsuka nansha. (Dut. 8:3, 4) Mose wakavuluija bena Isalele ne: bavua ne bionso bivuabu nabi dijinga nansha muvua bakuabu mua kuikala bamona bivuabu nabi abi bu bikese. Tuetu balonge mua kusanka ne bitudi nabi nebisankishe Yehowa. Mmusue bua tuikale tuleja dianyisha bua bionso bidiye utupesha nansha biobi bikese ne bua tumanye ne: bionso abi ndibenesha dia kudiye.

IKALA MUTUISHIBUE NE: YEHOWA NEAKUTABALELE

12. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Davidi kavua udieyemena to, kadi uvua weyemena Yehowa?

12 Davidi uvua mumanye ne: Yehowa udi ne lulamatu, utu utabalela bonso badi bamunange. Nansha muvua Davidi mu njiwu tshikondo tshivuaye mufunde Misambu 34, uvua umona “muanjelu wa Yehowa” ne mêsu a ditabuja muase tshitudilu ‘tshimunyunguluke’. (Mis. 34:7) Pamuapa Davidi uvua mua kuikala ufuanyikija muanjelu wa Yehowa ne musalayi uvua muase tshitudilu muaba kampanda, mushale anu mutabale utentekela baluishi babu. Nansha muvua Davidi muine muikale muluanganyi wa mvita wa bukole ne eku Yehowa mulaye bua kumuteka mukalenge, Davidi kakeyemena dimanya divuaye nadi dia kukupa mabue ne ndundu anyi dia kuluangana ne muele wa mvita bua kutshimuna baluishi to. (1 Sam. 16:13; 24:12) Wakaditeka mu bianza bia Nzambi mujadike ne: muanjelu wa Yehowa utu ‘usungila bantu badi batshina Nzambi.’ Tuamba eku tuele eku, katuena mua kutekemena bua batukube petu mu tshishima nanku lelu eu to. Kadi tudi bamanye ne: muntu yonso udi weyemena Yehowa nansha yeye mufue lelu, neapete muoyo wa tshiendelele.

Mu dikenga dinene, biluilu bia Goga wa ku Magoga nebitete bua kutuela mvita too ne mu nzubu yetu. Kadi tudi ne bua kuikala batuishibue ne: Yezu ne banjelu bende mbamone mudibu batuluisha amu ne nebatuluile (Tangila tshikoso 13)

13. Patubunda Goga wa ku Magoga, bua tshinyi nebimueneke anu bu ne: badi mua kutushipa? Kadi bua tshinyi katuena ne bua kutshina? (Tangila tshimfuanyi tshia pa tshizubu.)

13 Mu katupa kîpi emu, ditekemena ditudi nadi dia ne: Yehowa neatukube neditetshibue. Patubunda Goga wa ku Magoga, mmumue ne: bisamba bidisange, nebimueneke anu bu ne: badi mua kutushipa. Nebikengele tuikale batuishibue ne: Yehowa udi ne bukokeshi bua kutusungila ne neatusungile. Bisamba nebitumone anu bu mikoko milekelela kakuyi wa kutukuba. (Yeh. 38:10-12) Katuakuikala ne bia mvita, ne katuakuikala bamanye kuluangana to. Bisamba nebimone ne: mbipepele menemene bua kutubutula. Kabiakumona bitudi tuetu tumona ne mêsu a ditabuja to, mmumue ne: kabiakumona banjelu bikala banyunguluke bantu ba Nzambi, badiakaje bua kubaluila mvita. Bisamba kabiena ne mêsu a ditabuja to. Nebipapuke palua biluilu bia mu diulu kutuluangena mvita.​—Buak. 19:11, 14, 15.

TUDILONGOLOLE KU MPINDIEU BUA MALU ADI MATUINDILE KUMPALA

14. Ntshinyi tshitudi mua kuenza mpindieu bua kuikala badilongolole bua malu adi matuindile kumpala eku?

14 Ntshinyi tshitudi mua kuenza mpindieu bua kuikala badilongolole bua malu adi matuindile kumpala eku? Tshia kumpala, mbimpe tuikale ne nkatshinkatshi mu mushindu utudi tumona bintu bia ku mubidi, bamanye ne: dimue dituku netuikale benzejibue bua kubilekela. Bualu bukuabu, mbimpe tuikale tusanka ne bitudi nabi ne nangananga bua malanda atudi nawu ne Yehowa. Tuetu bamanye Nzambi wetu bimpe menemene, nebikoleshe kabidi bikole dishindika ditudi nadi dia ne: udi ne bukokeshi bua kutukuba patubunda Goga wa ku Magoga.

15. Mmalu kayi akavua Davidi mutuilangane nawu avua mamujadikile ne: Yehowa kavua mua kumuela mâyi ku makasa to?

15 Tukonkononayi bualu bukuabu buvua buambuluishe Davidi budi mua kutuambuluisha petu bua tuikale badilongolole bua kutuilangana ne ntatu. Davidi wakamba ne: “Labulayi, numone ne: Yehowa mmuimpe; wa diakalenga mmuntu udi unyemena kudiye.” (Mis. 34:8) Mêyi aa adi aleja bua tshinyi Davidi uvua mueyemene Yehowa, mutekemene ne: neamuambuluishe. Pa tshibidilu Davidi uvua weyemena Yehowa, ne Nzambi wende kakamuela mâyi ku makasa to. Pavuaye tshitende wakaluangana ne Goleyata muena Peleshete mule wa mfiondo, kuambilaye tshilobo tshia mvita atshi ne: “Dituku dia lelu edi Yehowa neakufile mu tshianza tshianyi.” (1 Sam. 17:46) Panyima pa matuku Davidi wakalua muena mudimu wa mukalenge Shaula. Mukalenge eu wakateta misangu ne misangu bua kumushipa. Kadi ‘Yehowa uvua ne’ Davidi. (1 Sam. 18:12) Bu muvua Davidi mumone muvua Yehowa mumuambuluishe mu matuku akavua mapite, uvua mujadike ne: Yehowa neatungunuke ne kumuambuluisha mu ntatu ivuaye utuilangana nayi dîba adi.

16. Mmu mishindu kayi misunguluke itudi mua ‘kulabula’ buimpe bua Yehowa?

16 Lelu eu tuetu tueyemena Yehowa ne muoyo mujima bua atulombole, netuikale batuishibue kabidi bikole ne: udi ne bukokeshi bua kutusungila kumpala eku. Bua kufika ku dilomba mfumuetu wa mudimu atuitabile bua kubuela mu mpuilu anyi mu mpungilu peshi bua ashintulule programe wetu wa mudimu bua tuikale tupeta mushindu wa kubuela mu bisangilu bionso ne kuyisha bikole, bidi bikengela tuikale ne ditabuja ne tuikale banyishe bua kueyemena Yehowa. Fuanyikijabi ne: mfumuebe wa mudimu udi ubenga dilomba diebe ne ukuipata ku mudimu. Newikalaku anu ne ditabuja dia ne: Yehowa kakukulekela nansha, ne neatungunuke ne kukupesha biudi nabi dijinga anyi? (Eb. 13:5) Bana betu ba bungi badi mu mudimu wa ku dîba ne ku dîba badi mua kukulondela malu adi aleja muvua Yehowa mubambuluishe mu tshikondo tshivuabu bajinga bua abambuluishe menemene. Yehowa ngwa lulamatu.

17. Mvese wa tshidimu tshia 2022 mmvese kayi? Bua tshinyi mmuakanyine?

17 Bu mutudi tuenda ne Yehowa, katuena ne bua kutshina malu adi alua kumpala to. Tuetu batungunuke anu ne kuteka malu a Bukalenge pa muaba wa kumpala mu nsombelu wetu, Nzambi wetu kakutulekela nansha kakese. Bua kutuvuluija mudibi bikengela tuikale badilongolole ku mpindieu bua ntatu idi ilua kumpala, ne tuikale beyemene Yehowa bamanye ne: kakutulekela nansha, bena mu Kasumbu Kaludiki mbasungule Misambu 34:10 bua ikale mvese wetu wa tshidimu tshia 2022. Udi wamba ne: “Bantu badi bakeba Yehowa kabakupangila tshintu tshimpe nansha tshimue.”

MUSAMBU WA 38 Neakukoleshe

^ tshik. 5 Mvese wetu wa tshidimu tshia 2022 mmuangatshila mu Misambu 34:10 udi wamba ne: “Bantu badi bakeba Yehowa kabakupangila tshintu tshimpe nansha tshimue.” Batendeledi ba Yehowa ba bungi ba lulamatu batu anu ne bintu bikese bia kudikuatshisha nabi. Kadi bua tshinyi tudi mua kuamba ne: ‘ki mbapangile tshintu tshimpe nansha tshimue’? Mmushindu kayi udi kumvua mvese eu mua kutuambuluisha bua kuikala badilongolole bua ntatu yatukuata kumpala eku?

^ tshik. 4 Tangila “Nkonko ya babadi” mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15/9/2014.

^ tshik. 8 Tangila mu Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 1/5/1999, dib. 19.

^ tshik. 54 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Nansha pavua Davidi musombele mu nyongolo dîba divuaye unyema mukalenge Shaula, uvua wela Yehowa tuasakidila bua bionso bivuaye umupesha.

^ tshik. 56 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Pakavua bena Isalele bumbuke mu Ejipitu, Yehowa wakabapesha mana bua kudia ne kuenzaye bua bilamba biabu kabisunsuki to.