Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

TSHIENA-BUALU TSHIA KULONGA 3

Tshidi binsonji bivua Yezu mupuekeshe bitulongesha

Tshidi binsonji bivua Yezu mupuekeshe bitulongesha

“Yezu wakapuekesha binsonji.”​—YONE 11:35.

MUSAMBU WA 17 “Ndi musue”

KADIOSHA *

1-3. Mmalu kayi adi mua kufikisha batendeledi ba Yehowa ku dipuekesha binsonji?

MMUSANGU kayi wa ndekelu uuvua mudile? Imue misangu tutu tupuekesha binsonji bua bungi bua disanka. Kadi misangu ya bungi tutu tudila patudi ne kanyinganyinga kakole. Tshilejilu tudi mua kudila patudi bafuishe muntu utudi banange. Muanetu wa bakaji mukuabu wa mu États-Unis diende Lorilei udi wamba ne: “Kuvua misangu imvua ne kanyinganyinga kakole bua mumvua mufuishe muananyi wa bakaji, kakuyi tshintu nansha tshimue tshivua mua kukatuyisha to. Mu bikondo bionso abi mvua ngela meji ne: kanyinganyinga aku kakavua mua kujika to.” *

2 Kudi malu makuabu kabidi adi mua kutufikisha ku dipuekesha binsonji. Hiromi udi mpanda-njila mu Japon udi wamba ne: “Bitu bintekesha mu mikolo patu bantu babenga kututeleja mu buambi. Imue misangu ntu nsambila Yehowa ndila ne muadi, mmulomba bua mpetaku muntu udi musue kuteleja bulelela.”

3 Malu atudi batele kuulu eku akadiku makufikile pebe anyi? Akadi mafikile ba bungi ba kutudi. (1 Pet. 5:9) Tutu basue ‘kuenzela Yehowa mudimu ne disanka,’ kadi tudi mua kuikala tuwenza ne binsonji bualu tudi bafuishe, batekete mu mikolo, peshi bualu tudi tutuilangana ne malu adi ateta lulamatu luetu kudi Nzambi. (Mis. 6:6; 100:2) Ntshinyi tshitudi mua kuenza tuetu tudiumvua nanku?

4. Ntshinyi tshituamona mu tshiena-bualu etshi?

4 Tshilejilu tshia Yezu tshidi mua kutulongesha malu a bungi. Nansha yeye pende kuvua bikondo bivuaye mutuilangane ne malu avua mamufikishe ku ‘dipuekesha binsonji.’ (Yone 11:35; Luka 19:41; 22:44; Eb. 5:7) Tuakulayi bua bikondo abi ne tumone malongesha atudi mua kupeta. Netumone kabidi tshitudi mua kuenza patudi tutuilangana ne malu atu atufikisha ku didila.

YEZU WAKAPUEKESHA BINSONJI BUA BALUNDA BENDE

Ikala usamba badi bafuishe anu bu muakenza Yezu (Tangila tshikoso 5-9) *

5. Ntshinyi tshidi bualu budibu balonde mu Yone 11:32-36 butulongesha bua Yezu?

5 Lazalo mulunda wa Yezu wa pa muoyo wakasama ne kufuaye mu 32 P.Y. (Yone 11:3, 14) Lazalo uvua ne bana babu ba bakaji babidi, Mariya ne Mâta. Yezu uvua mubanange bonso basatu bikole. Lufu lua Lazalo luvua lushiye bana babu ba bakaji abu mu kanyinganyinga kakole. Yeye mumane kufua, Yezu wakasa luendu mutangile ku Betania kuvua Mariya ne Mâta basombele. Pavua Mâta mumvue ne: Yezu uvua wenda ulua, wakaya lubilu bua kusambakena nende. Anji tetabi kudifuanyikijila kanyinganyinga kavua Mâta mua kuikala naku pakambilaye Yezu ne: “Mukalenge, bu wewe muikalapu, muanetu kavua mua kufua to.” (Yone 11:21) Katupa kakese pashishe pavua Yezu mulue kumona Mariya ne bantu bakuabu badila, “wakapuekesha binsonji.”​—Bala Yone 11:32-36.

6. Bua tshinyi Yezu uvua mudile dîba adi?

6 Bua tshinyi Yezu uvua mudile dîba adi? Mu mukanda wa Étude perspicace des Écritures mbaleje ne: “Lufu lua Lazalo ne mushindu uvua bana babu badila ke biakenza bua Yezu ‘ashikunkile ne apuekeshe binsonji.’” * Yezu uvua mua kuikala wela meji a mushindu uvua mulunda wende Lazalo mukenge pavuaye usama ne udifuanyikijila muvuaye mua kuikala umvua pavuaye wenda ukula muoyo. Mushindu uvua lufu lua Lazalo lutonde Mariya ne Mâta, ke uvua kabidi mua kuikala mufikishe Yezu ku dipuekesha binsonji. Biwikala ukadi mufuishe mulunda webe wa pa muoyo anyi mulela webe, kakuyi mpata uvua pebe mudiumvue anu bu bobu. Mona malongesha asatu adi bualu ebu butulongesha.

7. Ntshinyi tshidi binsonji bivua Yezu mupuekeshe bua balunda bende bitulongesha bua Yehowa?

7 Yehowa mmumanye muudi umvua. Yezu udi “tshimfuanyi tshilelela tshia bumuntu” bua Tatuende. (Eb. 1:3) Pavuaye mudile uvua muleje mutu Tatuende umvua padi muntu ufuisha. (Yone 14:9) Wewe mufuishe muntu uudi munange, ikala mutuishibue ne: Yehowa mmumone kanyinganyinga kaudi naku ne bidi bimusama ku muoyo bua bualu buebe. Mmusue kuondopa muoyo webe musunsuke.​—Mis. 34:18; 147:3.

8. Bua tshinyi mbimpe tuikale batuishibue ne: Yezu neabishe bantu batudi bafuishe ku lufu?

8 Yezu mmusue kubisha baudi mufuishe ku lufu. Katupa kakese kumpala kua Yezu kudilaye, uvua mujadikile Mâta ne: “Muanenu neajuke.” Mâta wakitabuja Yezu. (Yone 11:23-27) Bu muvua Mâta mutendeledi wa Yehowa wa lulamatu, uvua mumanye bimpe ne: muprofete Eliya ne muprofete Elisha bavua babishe bantu ku lufu kukavua bidimu bia bungi. (1 Bak. 17:17-24; 2 Bak. 4:32-37) Pamuapa uvua kabidi mua kuikala mumvue lumu lua bantu bakuabu bakavua Yezu mubishe ku lufu. (Luka 7:11-15; 8:41, 42, 49-56) Wewe pebe ikala mutuishibue ne: neumone pabishabu bantu baudi mufuishe ku lufu. Bu muvua Yezu mupuekeshe binsonji dîba divuaye usamba balunda bende bavua babungame bikole abu, bidi bileja ne: dibisha bantu ku lufu mbualu budiye nabu ku muoyo.

9. Mmunyi mutudi mua kusamba badi bafuishe anu bu muvua Yezu muenze? Fila tshilejilu.

9 Udi mua kusamba badi bafuishe. Yezu kavua anu mudile ne Mâta ne Mariya patupu to, kadi uvua kabidi mubateleje ne mubakoleshe ku muoyo. Tudi petu mua kuenzela bantu bonso badi bafuishe bia muomumue. Mukulu mukuabu wa mu Australie diende Dan udi wamba ne: “Pavua mukajanyi mufue mvua dijinga ne dikankamija. Bana betu ba bungi ne bakaji babu bavua anu ku luseke luanyi butuku ne munya anu bua kunteleja. Bavua bandekela ndila kabiyi bibatonda to. Bavua bangambuluisha kabidi bua kuenza midimu kampanda bu mudi kusukula mashinyi, kuya mu tshisalu, ne kulamba biakudia pamvua meme muine tshiyi ne bukole bua kuyenza. Bavua basambila nanyi misangu yonso. Bavua bushuwa baleje ne: bavua balunda balelela ne bana betu badi ‘baledibue bua bikondo bia dikenga.’”​—Nsu. 17:17.

YEZU WAKAPUEKESHA BINSONJI BUA BANTU BAVUAYE UYISHA

10. Londa bualu budibu baleje mu Luka 19:36-40.

10 Yezu uvua mufike mu Yelushalema mu dia 9 ngondo wa Nisana, mu 33 P.Y. Pavuaye wenda usemena pabuipi ne tshimenga, bantu bakadisangisha tshisumbu kutuadijabu kuadija bilamba mu njila kumpala kuende bua kuleja ne: bavua bitabe bua ikale Mukalenge wabu. Tshivua tshikondo tshia disanka be! (Bala Luka 19:36-40.) Kadi bayidi bende kabavua pamuapa bele meji a tshivua tshilue kuenzeka pashishe to. “Pakafika [Yezu] pabuipi, wakamona tshimenga ne kudilaye bua bualu buatshi.” Yezu wakapuekesha binsonji, kumanyishaye bualu budi bukuatshisha buôwa buvua ne bua kufikila bena mu Yelushalema.​—Luka 19:41-44.

11. Bua tshinyi Yezu uvua mudile bua bena mu Yelushalema?

11 Yezu uvua ne kanyinganyinga ku muoyo bualu uvua mumanye ne: nansha muvua bena mu tshimenga tshiabu atshi bamuakidile ne disanka, ba bungi bakavua bamane kuleja ne: nebabenge kuitaba mukenji wa Bukalenge. Nunku bua bualu abu, bavua ne bua kubutula Yelushalema ne kuya ne bena Yuda bonso bavua bapanduka mu bupika. (Luka 21:20-24) Bia dibungama, bantu ba bungi bakabenga kuteleja Yezu anu mukavuaye mumanyishe. Muaba unudi basombele bantu ba bungi batuku bitaba mukenji wa Bukalenge anyi batu baubenga? Pikalabi ne: anu bakese menemene ke batu bitaba paudi udienzeja bua kubalongesha bulelela, ntshinyi tshidi binsonji bivua Yezu mupuekeshe mua kukulongesha? Mona malongesha makuabu asatu.

12. Binsonji bivua Yezu mupuekeshe bua bantu bavuaye uyisha bidi bitulongesha tshinyi bua Yehowa?

12 Yehowa utu utabalela bantu. Didila divua Yezu mudile adi didi dituvuluija ne: Yehowa utu utabalela bantu bikole. “Ki mmusue bua muntu nansha umue abutudibue, kadi mmusue bua bonso bafike ku dinyingalala bua mpekatu yabu.” (2 Pet. 3:9) Lelu eu tuetu petu tudi tuleja mutudi banange bantu netu patudi tuenza muetu muonso bua kubayisha lumu luimpe.​—Mat. 22:39. *

Itaba bua kushintulula programe webe wa diyisha anu bu muakenza Yezu (Tangila tshikoso 13-14) *

13-14. Mmushindu kayi uvua Yezu muleje muvuaye uditeka pa muaba wa bakuabu? Mmunyi mutudi petu mua kumuidikija?

13 Yezu uvua wenza mudimu wa diyisha bikole. Wakaleja mudiye munange bantu pavuaye ubayisha dîba dionso divua mpunga umueneka. (Luka 19:47, 48) Ntshinyi tshivua tshimusaka bua kuenza nanku? Yezu uvua uditeka pa muaba wabu. Misangu mikuabu bantu ba bungi bavua balua kudiye bua kuteleja mêyi ende, bibafikisha yeye ne bayidi bende too ne ku ‘dipangila nansha ne mushindu wa kudia biakudia.’ (Mâko 3:20) Musangu kampanda pavua muntu mukuabu musue kuyukila ne Yezu butuku, Yezu wakitaba. (Yone 3:1, 2) Bantu ba bungi ba ku bavua bateleje Yezu kabatu balue bayidi bende to. Kadi bonso bavua bamuteleje bavua bapete bumanyishi. Lelu eu bidi bikengela bua tuetu petu tupeteshe bantu bonso mpunga wa kuteleja lumu luimpe. (Bien. 10:42) Bidi mua kutulomba bua kuakaja mushindu wetu wa diyisha bua kukumbaja bualu ebu.

14 Itaba bua kuakaja amue malu adi akengedibua. Tuetu balamate anu mêba etu a tshibidilu atutu tupatuka mu buambi, pamuapa katuakuikala ne mushindu wa kupeta bantu badi mua kuitaba bua kuteleja lumu luimpe to. Mpanda-njila mukuabu diende Matilda udi wamba ne: “Meme ne bayanyi tutu tudienzeja bua kuyisha bantu mêba mashilashilangane. Tutu tuyisha miaba ya dipanyishila bintu anyi ya midimu pa dindadinda. Munda munya pakadi bantu babanda bapueka, tutu tuyisha ne tumatempu tua kutekela mikanda. Ku dilolo ke kututu tupeta bantu ba bungi ku mabu.” Pamutu pa kuikala kuyisha anu mêba atudi tuetu basue, mbimpe tuitabe bua kushintulula programe wetu bua kuyisha mêba atudi mua kutuilangana ne bantu ba bungi. Tuetu benze nanku Yehowa neasanke bikole.

YEZU WAKAPUEKESHA BINSONJI BUA DÎNA DIA TATUENDE

Ikala usambila Yehowa paudi ne kanyinganyinga anu bu muakenza Yezu (Tangila tshikoso 15-17) *

15. Bilondeshile Luka 22:39-44, ntshinyi tshivua tshienzeke butuku bua muladilu wa lufu lua Yezu?

15 Mu dia 14 ngondo wa Nisana, mu 33 P.Y., Yezu wakaya mu budimi bua Getesemane, kupumuinaye Yehowa yende ya munda. (Bala Luka 22:39-44.) Dîba divuaye ne kanyinganyinga kakole adi “wakasengelela . . . ne mbila mikole ne binsonji.” (Eb. 5:7) Yezu uvua musambile bua malu kayi butuku bua muladilu wa lufu luende abu? Uvua mulombe Yehowa amupeshe bukole bua ashale anu mumulamate ne enze anu disua diende. Yehowa wakateleja disambila divua Muanende muenze ne kanyinganyinga kakole adi, kutumaye muanjelu bua kumukolesha.

16. Bua tshinyi Yezu uvua ne kanyinganyinga kakole pavuaye usambila mu budimi bua Getesemane?

16 Kakuyi mpata, Yezu uvua mudile pavuaye usambila mu budimi bua Getesemane bualu bivua bimutonde bua muvuabu mua kulua kumumona bu muntu uvua mupende Nzambi. Uvua kabidi muvuluke bujitu buvuaye nabu pa makaya bua kubingisha dîna dia Tatuende. Wewe utuilangana pebe ne malu adi ateka lulamatu luebe kudi Yehowa mu diteta, binsonji bivua Yezu mupuekeshe bidi mua kukulongesha tshinyi? Mona kabidi malongesha makuabu asatu.

17. Yehowa uvua muandamune Yezu pavuaye mumusambile ne muoyo mujima, bualu ebu budi butulongesha tshinyi bua Yehowa?

17 Yehowa utu uteleja milombu yebe. Yehowa uvua muteleje Yezu pavuaye musambile ne muoyo mujima. Ntshinyi tshivua tshienze bua amuteleje? Bualu Yezu uvua utamba kuditatshisha bua kushala anu mulamate Tatuende ne kubingisha dîna diende. Tuetu tutamba petu kuditatshisha bua kushala anu balamate Yehowa ne kubingisha dîna diende, neandamune masambila etu a dilomba diambuluisha.​—Mis. 145:18, 19.

18. Mmushindu kayi udi Yezu muikale anu bu mulunda udi utumvuila?

18 Yezu mmumanye muudi umvua. Bitu bituenza disanka dia bungi padibu batusamba kudi mulunda wetu udi utumvuila dîba ditudi tudiumvua bashikile, nangananga ukadi mutuilangane ne ntatu ya buena yetu. Yezu mmulunda au. Mmumanye mutu bantu bumvua padibu bazengele bakeba diambuluisha. Mmumanye butekete budi nabu yonso wa kutudi, ne neenze bua tupete dikuatshisha ditudi nadi dijinga “pa dîba dikumbane.” (Eb. 4:15, 16) Yezu wakitaba bua bamukoleshe kudi muanjelu mu budimi bua Getesemane. Mbimpe tuetu petu anu bu Yezu tuitabe diambuluisha didi Yehowa utupesha. Tudi mua kudipetela mu mikanda yetu, mu filme, mu muyuki kampanda, peshi padi bakulu anyi balunda betu badi bashindame mu nyuma balua kutukankamija.

19. Patudi tutuilangana ne malu adi ateka lulamatu luetu kudi Nzambi mu diteta, ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kupeta bukole? Fila tshilejilu.

19 Yehowa neakupeshe “ditalala dia Nzambi.” Yehowa neatukoleshe mushindu kayi? Netupete “ditalala dia Nzambi didi dipite dijingulula dionso dia malu” patudi tusambila. (Filip. 4:6, 7) Ditalala ditu Yehowa ufila neditukije mioyo yetu, dienza bua meji etu kaalubakanyi to. Tshivua tshifikile muanetu wa bakaji mukuabu diende Luz tshidi tshijadika bualu ebu. Udi wamba ne: “Misangu ya bungi ntu ndiumvua nkaya. Imue misangu bimfikisha too ne ku diela meji ne: Yehowa ki mmunnange to. Kadi patu meji au anduila ntu nsambila Yehowa diakamue mmuambila mundi ngumvua. Disambila ndingambuluishe bua kutukija lungenyi.” Anu mudibi bua muanetu eu, disambila didi mua kutuambuluisha bua kupeta ditalala.

20. Binsonji bivua Yezu mupuekeshe mbitulongeshe malu kayi?

20 Bushuwa tudi bapetele malongesha a bungi mimpe adi akolesha ku binsonji bivua Yezu mupuekeshe! Mbatuvuluije bua kuikala kusamba balunda betu badi bafuishe ne kueyemena Yehowa ne Yezu bamanye ne: nebatusambe petu patudi tufuisha. Mbatukankamije bua kuyisha ne kulongesha bantu tuditeka pa muaba wabu, bualu Yehowa Nzambi ne Yezu Kristo batu pabu ne ngikadilu muimpe eu. Patudi tumanya ne: Yehowa ne Muanende munanga mbamanye mutudi tumvua, batu batumvuila bua butekete buetu, ne mbasue kutuambuluisha bua kunanukila, bidi bitukolesha bikole. Tutungunukayiku ne kutumikila malu onso atudi balonge aa too ne pakumbana dituku dikala Yehowa mua kukumbaja mulayi wende mulenga wa ‘kukupula tshinsonji tshionso ku mêsu kuetu’!​—Buak. 21:4.

MUSAMBU WA 120 Idikija bupole bua Kristo

^ tshik. 5 Misangu kampanda Yezu wakatuilangana ne nsombelu ivua mimufikishe ku dipuekesha binsonji. Mu tshiena-bualu etshi netuakule bua bikondo bisatu bivua Yezu mupuekeshe binsonji ne netumone malongesha atudi mua kupeta.

^ tshik. 1 Tudi bashintulule amue mêna.

^ tshik. 6 Tangila mu Étude perspicace des Écritures, Volime 2, dib. 34.

^ tshik. 12 Muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune ne: “mukuebe” mu Matayi 22:39 kawena anu umvuija muntu udi musombele pabuipi nebe to. Udi kabidi utangila muntu yonso utudi tusomba nende ne tuenza nende malu.

^ tshik. 58 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yezu wakumvua muoyo umusaka bua kusamba Mariya ne Mâta. Tudi petu mua kuenzela bantu badi bafuishe bia muomumue.

^ tshik. 60 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yezu wakanyisha bua kuyukila ne Nikodemo butuku. Tuetu petu mbimpe tuikale tulonga Bible ne bantu mêba adibu basungula.

^ tshik. 62 DIUMVUIJA DIA TSHIMFUANYI: Yezu wakasambila ulomba bukole bua kushalaye mulamate Yehowa. Tudi ne bua kuenza bia muomumue patudi mu diteta.