Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

‘Kanupu muoyo bua kuleja benyi luse’

‘Kanupu muoyo bua kuleja benyi luse’

‘Kanupu muoyo bua kuleja benyi luse.’​—EBELU 13:2, MNZ.

MISAMBU: 124, 79

1, 2. a) Nntatu kayi itu benyi ba bungi bapeta lelu? (Tangila tshimfuanyi tshia ntuadijilu tshia tshiena-bualu.) b) Ndidimuija kayi divua mupostolo Paulo mufile? c) Nnkonko kayi ituandamuna?

KUKADI bidimu bipite pa 30 pavua Osei uvua kayi muanji kuikala Ntemu wa Yehowa mumbuke mu Ghana muye kusombela ku Mputu. [1] (Tangila note ku ndekelu.) Udi wamba ne: “Pangakafika, ngakamona ne: bantu ba bungi kabavua bantabalela to. Mivu ivua intatshisha bikole. Pangakumbuka ku tshipalu tshia ndeke ne kumvua mashika makole bua musangu wanyi wa kumpala, ngakatuadija kudila.” Bu muvua Osei kayi mumanye muakulu, wakenza tshidimu tshijima kayi mupete mudimu muimpe wa kuenza. Bu muvuaye kule ne ditunga diabu, bena mu dîku diabu bavua bamusamina muoyo ne uvua udiumvua nkaya.

2 Ela meji muudi mua kujinga bua bakuenzele malu wewe mu nsombelu wa buena eu. Kakuyi mpata newikale ne dianyisha dia bungi bobu bakuakidile ne disanka ku Nzubu wa Bukalenge kudi bantu badi bakunange nansha muudi kuyi wa mu ditunga diabu anyi kuyi ne dikoba dia buena diabu. Bushuwa, Bible udi ulomba bena Kristo balelela bua kubenga ‘kupua muoyo bua kuleja benyi luse.’ (Ebelu 13:2, MNZ) Nunku tuandamunayi nkonko idi ilonda eyi: Mmunyi mudi Yehowa umona benyi? Tudiku dijinga ne kushintulula mmuenenu utudi nende bua benyi anyi? Mmunyi mutudi mua kuambuluisha muntu udi mufume mu ditunga dikuabu bua adiumvue bimpe mu tshisumbu tshietu?

MUDI YEHOWA UMONA BENYI

3, 4. Bilondeshile Ekesode 23:9, mmunyi muvua Nzambi musue bua bena Isalele benzele benyi malu? Bua tshinyi?

3 Pakapatula Yehowa bantu bende mu bupika mu Ejipitu, wakabapesha mikenji ivua ibalongesha bua kuleja bantu ba bisamba bikuabu bavua baye nabu luse. (Ekesode 12:38, 49; 22:21) Bu mutu nsombelu wa benyi kayi anu mupepele misangu yonso, Yehowa wakabatabalela ne dinanga dionso. Tshilejilu, bavua mua kupumbulula bia pa madimi bivua banowi bashiya.​—Lewitiki 19:9, 10.

4 Yehowa kavua anu muambile bena Isalele bua kunemeka benyi to, kadi uvua kabidi musue bua bavuluke muvuabu pabu badiumvua pavuabu benyi. (Bala Ekesode 23:9.) Kumpala kua bena Isalele kuyabu mu bupika mu Ejipitu, bena Ejipitu bavua babakine bualu bavua bashilangane nabu. (Genese 43:32; 46:34; Ekesode 1:11-14) Bena Isalele bavua mu nsombelu mukole pavuabu benyi. Yehowa uvua musue bua bavuluke bualu ebu ne bua bumvuile benyi bavua munkatshi muabu luse.​—Lewitiki 19:33, 34.

Yehowa utu umvuila benyi luse

5. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kuleja benyi luse anu bu Yehowa?

5 Yehowa ki mmushintuluke to. Nunku padi benyi balua mu tshisumbu tshietu, katuena ne bua kupua muoyo ne: Yehowa utshidi anu umvuila bantu ba nunku luse to. (Dutelonome 10:17-19; Malaki 3:5, 6) Anji ela meji bua ntatu idi benyi mua kupeta. Tshilejilu, badi mua kuikala kabayi bumvua muakulu wa muaba au ne badi mua kuikala babenzela malu mu mushindu mubi. Tudienzejayi bua kubambuluisha ne kubaleja luse.​—1 Petelo 3:8.

TUDIKU DIJINGA NE KUSHINTULULA MMUENENU WETU BUA BENYI ANYI?

6, 7. Ntshinyi tshivua tshileje ne: bena Kristo ba kumpala bena Yuda bavua balonge mua kumbusha kansungansunga?

6 Bena Kristo ba kumpala bakalonga mua kumbusha kansungansunga kavua bena Yuda ba bungi naku. Mu Pentekoste wa tshidimu tshia 33, bena Kristo bena Yuda bavua basombele mu Yelushalema bakakidila bayidi bapiabapia ba mu matunga makuabu ne kubatabalela ne dinanga. (Bienzedi 2:5, 44-47) Kuenza nunku kuakaleja ne: bena Kristo bena Yuda bavua bumvue tshidi “diakidila dia benyi” diumvuija, mmumue ne: ‘kuleja benyi luse.’

7 Kadi bualu kampanda buakenzeka tshikondo atshi. Bena Yuda bavua bakula tshiena Greke bakanungana bua muvuabu benzela bakaji bakamba babu malu mu mushindu mubi. (Bienzedi 6:1) Bua kujikija tshilumbu atshi, bapostolo bakasungula bantu balume muanda mutekete bua batangile bua kabenzedi muntu nansha umue malu mu mushindu mubi. Bapostolo bakasungula balume bavua ne mêna a tshiena Greke pamuapa bua bakaji bakamba abu badiumvue bimpe.​—Bienzedi 6:2-6.

8, 9. a) Nnkonko kayi itudi mua kudiela bua kumanya ni tudi ne kansungansunga? b) Ntshinyi tshitudi ne bua kumbusha? (1 Petelo 1:22)

8 Nansha bajingulule anyi katuyi bajingulule, bibidilu bia miaba itudi bakolele bitu ne buenzeji bukole kutudi. (Lomo 12:2) Bualu bukuabu, tudi mua kumvua bantu ba muaba utudi anyi bena mudimu netu peshi balongi netu bakula bibi bua bantu ba muaba kampanda, ba tshisa kansanga peshi ba dikoba dikuabu. Mbuenzeji kayi butu nabu ngenyi mibi eyi kutudi? Ntshinyi tshitutu tuenza padi muntu useka ditunga dietu anyi bimue bibidilu bia kuetu?

9 Kuvua tshikondo tshivua mupostolo Petelo umona bantu bavua kabayi bena Yuda mu mushindu mubi. Kadi, wakalonga ku kakese ku kakese bua kumbusha ngenyi mibi ayi. (Bienzedi 10:28, 34, 35; Galatiya 2:11-14) Bia muomumue, tuetu badimone ne kansungansunga nansha mu tumalu tukese anyi lutambishi bua dikoba dietu, tudi ne bua kudienzeja bikole bua kubiumbusha. (Bala 1 Petelo 1:22.) Ntshinyi tshidi mua kutuambuluisha bua kuenza nanku? Vuluka ne: tuetu bonso tudi bapange bupuangane nansha tuetu bikale ba mu ditunga kayi, ne muntu nansha umue ki mmukumbanyine lupandu. (Lomo 3:9, 10, 21-24) Nunku katuena ne kabingila nansha kamue ka kudimona bapite bakuabu to! (1 Kolinto 4:7) Tudi ne bua kudiumvua anu bu mupostolo Paulo. Wakambila bena Kristo nende ne: kabatshivua “kabidi bantu ba ku ba bende ne benyi to,” kadi bakavua “ba mu nzubu wa Nzambi.” (Efeso 2:19) Tuetu bonso tudi ne bua kudienzeja bua kumbusha kansungansunga konso bua kuvuala bumuntu bupiabupia.​—Kolosayi 3:10, 11.

MUA KULEJA BENYI LUSE

10, 11. Mmunyi muvua Boaza muidikije mmuenenu uvua nende Yehowa bua benyi?

10 Muena lulamatu Boaza wakidikija mushindu uvua Yehowa umona benyi. Mushindu kayi? Pavua Boaza muye kutangila madimi ende mu tshikondo tshia dinowa, wakamona Luta, mukaji muenyi wa mu buloba bua Moaba. Mukaji eu uvua wenza mudimu mukole wa kuangula ntete mu budimi. Bilondeshile Mikenji ya Mose, Luta uvua ne bukenji bua kupumbulula. Kadi pavua Boaza mumvue ne: uvua mulombe dianyisha bua kupumbulula mu budimi buende, biakamulenga ku muoyo bikole ne wakamuanyishila bua kupumbulula mu bisumbu bia ntete.​—Bala Luta 2:5-7, 15, 16.

11 Bualu buvua buenzeke pashishe buakaleja patoke ne: Boaza uvua uditatshisha bua Luta ne bua nsombelu mukole uvuaye nende bu muvuaye muenyi. Wakamulomba bua kuikalaye pamue ne bansongakaji bavua bamuenzela mudimu bua bantu balume bavua benza mudimu mu budimi kabamuenzedi bibi. Wakenza kabidi bua apete biakudia bikumbane ne mâyi, anu bu bena mudimu bende. Boaza wakaleja muvuaye unemeka mukaji mupele muenyi eu ne wakamukankamija.​—Luta 2:8-10, 13, 14.

12. Mmunyi mudi kuenzela bantu malu mimpe mua kuambuluisha benyi?

12 Boaza uvua muleje Luta luse bualu uvua ne dinanga dia lulamatu kudi mamuende muenu Naomi, ne uvua kabidi mutuadije kuenzela Yehowa mudimu ne mukebe bukubi kudiye. Pavua Boaza wenzela Luta malu mimpe, uvua mu bulelela widikija dinanga dia lulamatu dia Yehowa. (Luta 2:12, 20; Nsumuinu 19:17) Bia muomumue lelu, tuetu tuenzela bantu malu mimpe, tudi mua kuambuluisha “bantu ba mishindu yonso” bua kulongabu bulelela ne kumonabu ne: Yehowa mmubanange bikole.​—1 Timote 2:3, 4.

Tutuku tuela benyi muoyo ne disanka patubu balua ku Nzubu wa Bukalenge anyi? (Tangila tshikoso tshia 13 ne tshia 14)

13, 14. a) Bua tshinyi tudi ne bua kuela benyi muoyo ku Nzubu wa Bukalenge? b) Ntshinyi tshidi mua kukuambuluisha bua kudiumvua bimpe bua kuyukila ne muntu udi ne bibidilu bishilangane ne biebe?

13 Tudi tuleja benyi luse patudi tubela muoyo ne disanka ku Nzubu wa Bukalenge. Bantu batshidi bafikilaku mu ditunga dikuabu badi imue misangu mua kumvua bundu ne kuditola pa nkayabu. Bua bibidilu bia kuabu anyi bua nsombelu wabu, badi mua kudimona bashadile kudi bantu ba dikoba dikuabu anyi ba ditunga dikuabu. Nanku tudi ne bua kuya kudibu bua kubela muoyo ne kubaleja mutudi babanange ne kubatabalela ne muoyo mujima. Nuenu ne JW Language mu muakulu wenu, udi mua kukuambuluisha bua kumanya mutubu belangana muoyo mu muakulu wabu.​—Bala Filipoyi 2:3, 4.

14 Udi pamuapa mua kudiumvua bibi bua kuyukila ne muntu udi ne bibidilu bishilangane ne biebe. Bua kumbusha lungenyi elu, udi mua kumuambila bualu kampanda budi bukutangila. Pashishe udi mua kumona ne: nudi ne malu a bungi a muomumue kupita muuvua wela meji. Manya ne: bibidilu bia miaba yonso bitu ne amue malu mimpe ne makuabu mabi.

ENZA BUA BANTU BONSO BADIUMVUE BIMPE

15. Ntshinyi tshiatuambuluisha bua kumvuila bantu badi baditatshisha bua kuibidilangana ne nsombelu wa mu ditunga dikuabu?

15 Bua kuambuluisha bantu bakuabu bua kudiumvuabu bimpe mu tshisumbu, diebeja ne muoyo mujima ne: ‘Meme muye mu ditunga dikuabu, mvua mua kujinga bua bantu bangenzele malu mushindu kayi?’ (Matayi 7:12) Ikala ne lutulu kudi bantu badi badienzeja bua kuibidilangana ne nsombelu wa mu ditunga dikuabu. Ku ntuadijilu, katuena mua kumvua bimpe mushindu wabu wa kuela meji anyi wa kuenza malu. Kadi pamutu pa kutekemena bua bele meji ne benze malu bilondeshile bibidilu bia kuenu, bua tshinyi kuena mua kubanyisha anu mudibu amu?​—Bala Lomo 15:7.

Ikala ne lutulu kudi bantu badi badienzeja bua kuibidilangana ne nsombelu wa mu ditunga dikuabu

16, 17. a) Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuibidilangane ne bantu badi ne bibidilu bishilangane ne bietu? b) Mmushindu kayi utudi mua kuambuluisha bantu badi bafume mu ditunga dikuabu badi mu tshisumbu tshietu?

16 Tuetu bakebe dîba dia kumanya malu adi atangila ditunga ne bibidilu bia benyi, nebikale bipepele bua tuetu kubamanya bimpe. Mu ntendelelu wetu wa mu dîku, tudi mua kuenza amue makebulula bua kumanya bibidilu bia bantu ba mu matunga makuabu badi mu tshisumbu tshietu anyi mu teritware wetu. Mushindu mukuabu wa kuibidilangana ne bantu badi bafume mu matunga makuabu, nkubabikila ku nzubu kuetu bua kudia nabu. Yehowa “mmunzuluile bantu ba bisamba bia bende tshiibi,” nunku tudi ne bua kumuidikija ne kunzuluila benyi badi “bana betu mu ditabuja” nzubu yetu.​—Bienzedi 14:27; Galatiya 6:10; Yobo 31:32.

Tutuku tuakidila bimpe bantu ba mu matunga makuabu anyi? (Tangila tshikoso tshia 16 ne tshia 17)

17 Patudi tusomba ne bena mu dîku badi bafume mu ditunga dikuabu, nebituambuluishe bua kujingulula mudibu baditatshisha bua kuibidilangana ne bibidilu bietu. Tudi mua kumona ne: badi dijinga ne diambuluisha bua kumanya muakulu wetu. Tudi kabidi mua kubaleja malongolodi adi mua kubambuluisha bua kupeta nzubu muimpe ne mudimu wa kuenza. Diambuluisha dia nunku didi dileja mutudi bashilangane bikole ne bantu bakuabu.​—Nsumuinu 3:27.

18. Ntshilejilu kayi tshia kanemu ne dianyisha tshidi bantu badi bafume mu ditunga dikuabu mua kuidikija lelu?

18 Bulelela, bantu badi bafume mu ditunga dikuabu mbasue kudienzeja bua kuibidilangana ne bibidilu bia mu ditunga didibu. Luta mmushiye tshilejilu tshimpe mu bualu ebu. Tshia kumpala, wakaleja muvuaye unemeka bibidilu bia mu ditunga divuaye muye pakalombaye dianyisha bua kupumbulula bia pa madimi. (Luta 2:7) Kavua mupepeje bukenji buvuaye nabu ebu anyi muele meji ne: bantu bavua ne dibanza dia kumuenzela malu kampanda to. Tshibidi, uvua uleja bakuabu ne lukasa muvuaye ne dianyisha bua malu mimpe avuabu bamuenzele. (Luta 2:13) Padi bantu badi bafume mu ditunga dikuabu baleja dianyisha dia muomumue, bana betu ba balume ne ba bakaji ne bantu bakuabu ba muaba udibu nebabanemeke bikole.

19. Ntshinyi tshitudi ne bua kuenza bua benyi badiumvue bimpe?

19 Tudi ne disanka dia bungi bua mudi Yehowa mutuleje ngasa wende ne muanyishile bantu bonso bua kuteleja lumu luimpe. Mu matunga abu, bamue bavua pamuapa kabayi mua kupeta mushindu wa kulonga Bible anyi kudisangisha ne bantu ba Yehowa. Kadi mpindieu udibu ne diakalenga dia kudisangisha netu, tudi ne bua kubambuluisha bua kabadimonyi bu benyi. Tudi mua kuikala katuyi ne makuta a bungi anyi katuyi ne mushindu wa kuambuluisha benyi mudibi bikengela, kadi patudi tubenzela malu mimpe, tudi tuidikija mushindu udi Yehowa mubanange. Bu mutudi “bidikiji ba Nzambi,” tuenzayi muetu muonso bua kuakidila benyi badi munkatshi muetu.​—Efeso 5:1, 2.

^ [1] (tshikoso tshia 1) Tudi bashintulule dîna.